Obsah (6)

§ 3§ 8§ 9§ 16§ 20§ 11

Tsiviilasi nr 2-18-15653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-

) § 2 lg 1 mõttes.

§ 3

lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 26.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt 4 avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lgs 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

1. Hageja sõiduki Opel Vivaro liisinguvõtjana (28.04.
2. a liisinguleping ja kindlustuslepe, I kd tl 10-17) on esitanud kostjale sõiduki Opel Vivaro kasutustasu arved
3. aasta ja
4. a jaanuari kohta (I kd tl 21-31) ning esimesel s.o 19.01.
5. a esitatud arvel nr 15001 (I kd tl 21) on käsikirjaliselt märgitud, et 2000 eurot makstud.
6. Kohus ei nõustu hagejaga, et arvete esitamine ja ühe arve osaline tasumine tõendab poolte vahelist lepingulist suhet. Ainuüksi e-kiri (I kd tl 132) sisuga „tee mu firmale arve“ ilma mingi viiteta, mis äriühingule ja mille alusel tuleb arve esitada ning kostjale edastatud arvele käsikirjaliselt (I kd tl 21) märgitud „2000 eurot makstud“ ei tähenda veel seda, et poolte vahel oleks lepinguline suhe.
7. Selleks, et hinnata, kas poolte vahel on sõlmitud leping või kas saaks lugeda lepingu sõlmituks mingi teoga (nt arve osalise tasumisega) tuleb tahteavaldust lepingu sõlmimiseks tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Ehk siis tuleb hinnata kas pooltel (juriidilistel isikutel) oli tahe sõlmida leping sõiduki kasutamiseks.
8. Kohtule esitatud e-kirjavahetustest (I kd tl 60, 64) teemal „Koolitusele Opel Vivaro, v. hea pere + tööauto“ nähtuvalt on poolte seaduslikud esindajad E.X ja L. Jxxxxx (K.F) pidanud aprillis
9. a läbirääkimisi, millist sõidukit soetada perele ja töö tegemiseks ning samas e-kirjas on arutletud ka sõiduki Koolitusele (võimalik, et OÜ Eesti Koolitus, mille juhatuse liige E.X sel ajal oli) liisingusse võtmisest ning kuumaksest. Ka jaanuari
10. a e-kirjavahetusest (I kd tl 144) teemal „arvepidamine elatisraha ja auto suhtes“ nähtuvalt on E.X ja L. Juxxxxxarutlenud sõiduki (bussi) liisingumakse tasumisest ja lapse elatiseraha tasaarvestamisest. Nimelt on E.X kirjutanud L. Jxxxxxxxe, et „buss läheb müüki ja senikaua tasaarveldamine nii, et elatisraha 250 euro asemel maksan igakuiselt bussi liisingut 300 eurot edasi. Ja 50 euro tagasikandmist pole sult vaja, las see jääb Rxxxxx elatisrahale lihtsalt lisaks“.
11. 21.01.
12. a 17:15x aadressilt E.X-i e-postile saadetud e-kirjavahetused (I kd tl 132, 144) on oma sisult erinevad, kuivõrd ühes (I kd tl 132) on kirjas, et „kandsin üle 2000 euri, makse kinnitus lisas“ ning teises (I kd tl 144) täiendavalt, et „ülejäänud osa panen teele siis, kui olen saanud kirja kinnitusega, et auto läheb müüki ja liisingu katteks läheb Rxxxxx elatisraha ja kannan igakuiselt 50 lisaks kuni auto müüdud“.
13. Kuigi kostja seadusliku esindaja väitel on E.X e-kirja sisu muutnud ning ei ole teada, kes kandis üle 2000 eurot, on ta samas kinnitanud, et on arve osaliselt tasunud, kuna isiklikud suhted E.X-iga muutusid keeruliseks. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks kes (kas kostja või L. Jxxxxx isiklikult) selle arve tasus. Lisaks on L. Jxxxxx väitnud, et e-posti aadress liis@eestikoolitus.ee ei ole tema e-posti aadress ning tal puudub sellele ligipääs. Tõendeid millest nähtuks, kes eelnimetatud e-posti haldab ja kellel on sellele ligipääs, kohtule esitatud ei ole.
14. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on enne sõiduki soetamist kui ka pärast selle L. Jxxxxxxxe kasutusse andmist kogu kirjavahetus toimunud ainult L. Juxxxxxxx sealhulgas tema isikliku e-posti aadressi ja kaudu ning üheski e-kirjas ei ole viidet kostjale kui äriühingule. Ka E.X-i ja L. Juxxxxx varasemast kirjavahetusest (I kd tl 60), 5 kus räägitakse sõiduki soetamisest ning on ka arutletud, et „buss on ideaalne töötegemiseks“, ei nähtu, kellele või millise töö tegemiseks sõidukit võiks vaja minna.
15. Ka sõiduki võtme üleandmise aktis (I kd tl 41), millele on allakirjutanud L. Juxxxxx lepinguline esindaja (mitte kostja lepinguline esindaja) ja E.X ei ole ühtegi viidet kostjale. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks sõidukit vajanud või soovinud kasutada oma majandustegevuses, kohtule esitatud ei ole. L. Juxxxxxon isiklikult soovinud sõidukit tagastada Swedbank K.Fing AS-ile (I kd tl 70-71), kui ka hagejale (I kd tl 74, 77-80).
16. Arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja E.X ja kostja seaduslik esindaja L. Jxxxxx (K.F) on endised elukaaslased ning neil on ühine laps Rxxxx E.X, kelle hooldusõiguse üle käis ka 2015,
17. a kohtuvaidlus (I kd tl 66-69, 146-153) on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja seadusliku esindaja E.X-i tahe oli anda liisitud sõiduk perekondlikes huvides L. Jxxxxxx isiklikku kasutusse ning selliselt sai tema tahteavaldusest aru ka L. Jxxxxx ning kohtus ei leidnud tõendamist, et äriühingute vahel oleks sõlmitud leping sõiduki kasutamiseks

§ 8lg 1, § 9 lg 2 ja Ts

ÜS § 68 lg 3 mõttes.

1. Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 13-15, 26-29) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2437,50 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7. Kostja esindaja vandeadvokaat Alo Noormets on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 19,5 tundi.
8. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, keerukust, nõude olemust, asjas toimunud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud summas 2437,50 eurot on vajalikud ja põhjendatud.
9. Kuivõrd kostja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud lepingulise esindaja kulu summas 2437,50 eurot ilma käibemaksuta.
10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6