Obsah (12)

§ 172§ 175§ 179§ 663§ 657§ 659§ 651§ 456§ 463§ 171§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-3403 Kohtuasi R.Y avaldus täite

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Sissenõudjale ei saa ette heita kohtutäituri tegevusetust ning eeldada, et sissenõudja peab esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega. Aegumist kohaldatakse kohustatud isiku nõudel ning sissenõudja ei pea eeldama, et võlgnik jätab oma kohustuse täitmata. Avaldajal on küll õigus kasutada kohtule vastuse esitamiseks juriidilist abi, kuid käesolevas asjas ei ole need

§ 175lg 1 mõistes vajalikud ja põhjendatud.

Olukorras, kus nõude täitmine on ilmselgelt aegunud ja kohtutäitur ei olnud sissenõudjalt avaldaja avalduse kohta seisukohta küsinud, oleks piisanud lihtsalt selle avaldamisest kohtule. 5.3. Maakohus selgitas, et leidis avalduse menetlusse võtmisel ekslikult, et avaldaja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Avaldaja sõnul ei teinud kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata jätmise osas otsust, mistõttu ei olnud kohtutäituril ka õigus saada avalduse läbivaatamise eest tasu. Avaldaja väitel ei tagastanud kohtutäitur talle avalduse läbivaatamise eest makstud tasu, kuid kohtutäituril on õigus nimetatud summa tasaarvestada enda nõudega avaldaja vastu. Maakohus mõistis RLS § 56 lg 101 ning

§ 179

lg-te 1 ja 5 alusel avaldajalt riigituludesse välja riigilõivu 30 eurot ning kohustas selle tasuma 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Maakohus märkis, et tulenevalt

§ 179

lg-st 9 tuleb avaldajal riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja ja tema esindaja pöördusid korduvalt kohtutäituri poole, kes keeldus avaldaja avaldust sisuliselt läbi vaatamast. Avaldaja on kohtutäituri tegevusetuse tõttu kandnud õigusabikulusid. Sissenõudjal saab sellisel juhul olla kohtutäituri vastu regressinõue, kuna võlgnikul ei ole õigust selliste kulude hüvitamist seadusest tulenevalt kohtutäiturilt nõuda. Seega võib kogu selline olukord olla kogumis põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust nõudev protsess, sest võlgniku huvid saavad kahjustatud, kuid vastutust ei pea keegi jagama. 3 Käesolev asi on erandlik ning kohtutäituri tegevusest sõltuv. Kohtusse pöördumise vajaduse tingis kohtutäitur. Menetluse edasine käik
2. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, s.t menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud avalduse rahuldamise ja täitemenetluse lõpetamise osas. 11. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Isegi kui avaldaja hinnangul tingis kohtusse pöördumise kohtutäituri tegevus või tegevusetus, ei ole kohtutäitur tulenevalt TMS § 2231 lg-st 2 käesolevas asjas menetlusosaline ning tegemist ei ole asjaoluga, mis õigustaks menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise. Puudutatud isik kinnitas, et kohtutäitur ei ole teda täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisest enne avaldaja poolt kohtusse pöördumist teavitanud. Viidatud asjaolu nähtub ka kohtutäituri 23.09.2025 e-kirjast, kus kohtutäitur teatab puudutatud isikule, et avaldaja nimel esitas enne kohtusse pöördumist täitmise aegumise avalduse Reimo Mets, kuid kohtutäitur ei vaadanud avaldust läbi (dtl 52). Kui kohtutäitur jättis avaldaja arvates ebaõigesti tema avalduse läbi vaatamata, oli tal võimalus esitada kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel kaebus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

4 Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 252 eurot (käibemaksuta). Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtu määruse, määruskaebusega ja 24.10.2025 kohtunõudega tutvumisele 1 tund; määruskaebusele vastuse koostamisele 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,1 tundi. Kokku on ajakulu 2,1 tundi ning lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta). Hinnates maakohtu määruse, määruskaebuse ning puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide (vastus määruskaebusele ja menetluskulude nimekiri) sisu ja mahtu, on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 252 eurot (2,1 tundi x 120 eurot) ja see kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Puudutatud isiku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5