Obsah (5)

§ 424§ 69§ 68§ 75§ 50

Kriminaalasi 1-26-1916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2026 Tallinn Kriminaalasja number 1-26-1916 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Koh

§ 424lg 2 järgi lühimenetluses Kr

MS § 238 lg 2 alusel põhikaristusena vangistus 1 aasta;

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati vangistust Harju Maakohtu 14.01.2022 otsusega nr 1-21-8607 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 70 tunnile üldkasulikule tööle vastava 70 päeva vangistuse – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 10 päeva vangistust; lisakaristusena võeti 1 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus; Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 02.01.2027; KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 01.–02.01.2026 Kaitsja Indrek Västrik Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Mihkel Uffert

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. 2. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.–02.01.2026, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva. 4.

§ 69

lg 1, 3 ja 4 alusel asendada mõistetud ärakandmata vangistus 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd ning lugeda Mihkel Uffertile mõistetava üldkasuliku töö pikkuseks 598 tundi, mis tuleb ära teha alates kohtuotsuse jõustumisest 2 aasta jooksul. 5.

§ 69

lg 4 kohaselt on Mihkel Uffert kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma Tallinna Vangla kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Mihkel Uffert’ilt sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

1. Liiklusseaduse § 127 alusel on Mihkel Uffert kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada Liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
2. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei tekitatud
4. Tsiviilhagi: ei ole
5. Asitõendid: mootorsõiduk Toyota Avensis, reg-nr xxx väljastati 02.01.2026 omanikule.
6. Menetluskulud: Välja mõista Mihkel Uffert’ilt menetluskuluna: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1419 eurot, määratud kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 111.60 eurot ja kohtumenetluses 89.28 eurot. Menetluskulusid kokku 1619.88 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes vähemalt 134.99 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kohustuslik märkida viitenumber
7. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Mihkel Uffertile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 2 ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.06.
8. Süüdistus Mihkel Uffertit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit olles joobeseisundis ning on selle eest viimati karistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2023 otsusega nr 1-22-7298

§ 424

lg 2 järgi, juhtis taas tahtlikult 01.01.2026 kella 17.05 ajal Harjumaal Viimsi vallas Pärnamäe teel, Pärnaõie tee ja Soosepa tee vahelisel teelõigul suunaga Soosepa tee poole, mootorsõidukit Toyota Avensis, reg-nr xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus 0,82 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Mihkel Uffert liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Mihkel Uffert tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus juhindub Kr

MS § 238, § 313, § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3