Obsah (7)
§ 445§ 210§ 460§ 651§ 162§ 171§ 177Tsiviilasi nr: 2-16-18123 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Marget Henriksen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2018, Tallinn Tsiv
§ 445
lg 1 järgi selliselt, et osa üleandmise kohustus tekib kostjal 1 vaid juhul, kui hageja on tasunud osa ostuhinna 15 000 eurot.
- Hageja on esitanud nõude kostja 2 vastu paludes tuvastada EUR Administration OÜ kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu registriosakonna poolt peetavas äriregistris osaniku kande parandamiseks selliselt, et EUR Administration OÜ-le kuulub Kesklinna Ehitus OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot. Samas on ilmnenud, et 13.02.17 kokkuleppe alusel on Kesklinna Ehitus OÜ osa omanikuna äriregistrist kustutatud kostja 2 ning uuesti osa omanikuna sisse kantud kostja
- Kohus leiab, et osanikukande muutmisel või parandamisel tuleb menetluslike tagajärgede osas kohaldada
§ 210
lg-t 2.
§ 210
lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Seega on võimalik asja võõrandamise korral menetlust jätkata ja lahendada vaidlus nagu eset ei oleks võõrandatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-2-1-22-15).
§ 460
lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Seega saab kohus vaatamata osanikukande muutmisele lahendada vaidluse kostja 2 osas selliselt nagu kande muutmist ei oleks toimunud. Et kohus on eelnevalt tuvastanud osa müügilepingu 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-16-18123 asjaõiguslepingu tühisuse, kohustab ta kostjat 2 andma nõusoleku osanikukande parandamiseks. Kostjate apellatsioonkaebused
- Kostjad paluvad apellatsioonkaebustes tühistada maakohtu otsus ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole EUR Administration OÜ taganenud 04.11.2016 müügilepingust nagu ekslikult leidis maakohus. Maakohus jättis hindamata EUR Administration OÜ 04.01.2017 taganemise avalduse mõju ostueesõiguse teostamisele. Kostja I möönab, et 04.11.2016 ostueesõiguse teostamisega võis hageja ja kostja I vahel tekkida Kesklinna Ehitus OÜ osa müügileping samadel tingimustel nagu 02.11.2016 müügileping kostja I ja kostja II vahel. Sealt edasi läheb aga kohtu arutluskäik otsuse punktis 11 arusaamatuks ja puudulikuks, sest kohus ei ole hinnanud kostja II 04.01.2017 taganemisavalduse mõju 04.11.2016 teostatud ostueesõigusele. Kostja I hinnangul viis 02.11.2016 müügilepingust taganemine olukorrani, kus võlasuhe lõppes lepingust taganemisega ning 04.11.2016 ostueesõigust ei saanud kehtivalt kasutada, sest polnud enam n.ö aluseks olevat ja kehtivat lepingut, mille alusel saanuks 04.11.2016 müügilepingu sõlmituks lugeda. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et ostueesõiguse teostamisel saab müügilepingu samadel tingimustel sõlmituks lugeda üksnes siis, kui müügileping esialgse ostja ja müüja vahel kehtiks. Kostja II on pärast müügilepingust taganemist 13.02.2017 notariaalse kokkuleppe alusel müüjatele nende osaühingu osalused tagastanud. Sellest tulenevalt oleks vastustaja pidanud oma hagiavalduse resolutsiooni punktis 6 esitatud nõudest loobuma. Kuivõrd vastustaja nõudest ei loobunud, siis oleks pidanud kohus hagiavalduse jätma rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebustele
- Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 15.
§ 651
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
- Apellatsioonkaebuste väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostja II taganes 04.11.2016 müügilepingust. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu. Maakohus tuvastas otsuse p-s 9, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 02.11.2016 sõlmisid Q ja J.B müüjatena ja EUR Administration OÜ ostjana Kesklinna Ehitus OÜ osade müügilepingu, mille alusel Q ja J.B võõrandasid kumbki neile kuuluvad 1250 euro suurused osad EUR Administration OÜ-le hinnaga kumbki 15 000 eurot. 04.11.2016 kasutas osanik O.K oma seadusest tulenevat ostueesõigust ning esitas ostueesõiguse teostamise avalduse J.B-le kuuluva Kesklinna Ehitus OÜ 40% osa, nimiväärtusega 1250 euro suhtes.
- jaanuaril 2017 esitas EUR Administration OÜ J.B-le ja Qle lepingust taganemise avalduse. Otsuse p-s 11 asus maakohus seisukohale, et 04.11.2016 ostueesõiguse teostamisega tekkis hageja ja kostja 1 vahel Kesklinna Ehitus OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot müügileping samadel tingimustel nagu 02.11.2016 müügileping kostja 1 ja kostja 2 EUR Administration OÜ vahel. Lepingust taganemine 04.01.2017 ega selle kinnitamine kokkuleppega 13.02.2017 ei omanud tagajärgi 04.11.2016 müügilepingule, sest kahe müügilepingu osaliste ring oli erinev. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub seega, et 04.01.2017 müügilepingust taganemine ei omanud mõju hageja ja kostja I vahel hageja poolt ostueesõiguse teostamise tõttu sõlmitud 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-16-18123 lepingule. Erinevalt kostjate poolt apellatsioonkaebustes väidetust ei ole maakohus asunud seisukohale, et kostja I taganes 04.01.2017 kostja I ja kostja II vahel 02.11.2016 sõlmitud müügilepingust.
- Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kostja I apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole otsuses hinnanud 04.01.20017 taganemise mõju 04.11.2016 müügilepingule. Maakohus on selgelt otsuse p-s 11 väljendanud, et 04.01.2017 taganemine ei omanud mõju 04.11.2016 sõlmitud lepingule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja I arvestanud sellega, et algse ostja poolt hilisem lepingust taganemine ei oma mõju ostueesõiguse teostamise tõttu müüja ja ostueesõiguse teostaja vahelisele müügilepingule. VÕS § 244 lg 1 järgi loetakse ostueesõiguse teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Seega tuleneb VÕS § 244 lg-st 1, et pärast ostueesõiguse teostamist on müüja ja ostueesõigust teostanud isiku vahel kehtiv müügileping, millest tulenevalt saavad pooled nõuda üksteiselt müügilepingu täitmist ja vajadusel kasutada õiguskaitsevahendeid. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja I eristanud olukorda, kui müügileping, mille suhtes ostueesõigust teostati, on tühine, olukorrast, kui algne ostja müügilepingust taganeb. Müügilepingu, mille suhtes ostueesõigust teostati, tühisuse korral ei oma õiguslikke tagajärgi ka ostueesõiguse teostamine. Sellest erinev on olukord, kui müügilepingust, mille suhtes ostueesõigust teostati, taganetakse. Nagu eespool märgitud ei mõjuta algse ostja poolt müügilepingust taganemine ostueesõiguse teostamisest tekkinud õiguslikke tagajärgi.
- Ringkonnakohus ei nõustu kostja II apellatsioonkaebuse väitega, et hageja oleks pidanud nõudest kostja II vastu loobuma, kuna lepingust taganemise tõttu tagastas ta lepingu järgi saadu. Asjast nähtuvalt taganes kostja II lepingust ja andis mh kostjale I lepingu järgi saadu tagasi kohtumenetluse ajal. Maakohus on õigesti viidanud
§ 210
lg-le 2, rahuldades kostja II vastu esitatud hagi.
§ 460
lg 1 esimese lause kohaselt jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
§ 460
lg 2 järgi otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Antud juhul ei saa kostja I
§ 460lg-le 2 tugineda, sest kostja I oli menetlusse kaasatud.
19. Kuna maakohus rahuldas hagi põhjendatult, siis puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja II väide, et menetluskulude jaotamisel peaks lähtuma
§ 162lgst 4 ei ole põhjendatud.
Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja II toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid võimaluse jätta hoolimata sellest, et hagi rahuldat,i hageja ja kostja II menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotus 20. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda
§ 171lg 1 alusel.
Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus
§ 177lg 1 p 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 5
(5)