lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud, et on eelnimetatud tagajärgedest teadlikud. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hagi tagamise kahest abinõust jääb üks abinõu kompromissi tagama.
lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled taotlesid kinnistusraamatusse kantud märkuse tühistamist ning kinnistusraamatusse kantud eelmärke jõusse jäämist. Seega jätab kohus hagi tagamise korras seatud eelmärke jõusse kompromissimääruse täitmist tagava abinõuna ning tühistab hagi tagamise kinnistusraamatusse kantud märkuse osas. 4 2-21-16519 Pooled on palunud kohtu edastada määruse täiemiseks kinnistuosakonnale. Kohus saadab määruse kannete tegemiseks pärast selle jõustumist ja teavitab saatmisest poolte esindajaid. Kohus märgib aga, et kandeid ei tehta enne riigilõivu tasumist, milline kohustus on kokkuleppe p 12 kohaselt M.H.-l. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse 1 tööpäevani.
lg 4 alusel on see võimalik, seega on käesolev määrus edasikaevatav 1 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest. Pooled taotlesid, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt
lg-le 2.
lg 2 lause 1 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus leiab, et taotluse saab rahuldada. Kohus määrab, et jõustunud avalikustatavas määruses tuleb poolte nimed asendada initsiaalidega ning varjata nende isiku- ja registrikood, elu- ja asukoht ja eposti aadress. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja ja kostja I taotlesid poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamisel tasunud riigilõivu 425 eurot ning kostja I vastuhagi esitamisel 1400 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu hagejale ja kostjale I tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.