← Eesti

2-16-18788/37

Obsah (9)§ 390§ 477§ 561§ 663§ 657§ 550§ 467§ 171§ 172

Tsiviilasi nr 2-16-18788 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-18788 Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtu

§ 390

lg 1 2.lause koosmõjus

§ 477¹ lg 2 2.lausega).

Muus osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

  1. Y.E (avaldaja, lapse ema) esitas 05.12.2016 Harju Maakohtule avalduse B.S-i (laps) ja J.G (lapse isa) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning palus jätta menetluskulud lapse isa kanda.
  2. Avalduse kohaselt on B.S-i vanematel korduvalt tekkinud lahkarvamused lapsega suhtlemise korra osas. Lapse isa keeldus vaidluse kohtuvälisest lahendamisest Perekeskuses.
  3. Lapsel peab olema kindel elukoht ja stabiilne elugraafik. Avaldajal on kaks tütart eelmisest abielust, kes on 16 ja 14 aastat vanad ja viibivad tihti isa juures. Tütred armastavad väikest venda ja soovivad veeta temaga võimalikult palju aega. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada ka nimetatud asjaoludega. Lapse kodu on ema juures.
  4. Isa suhtluskord lapsega tuleb kohtu poolt kindlaks määrata alljärgnevalt: 4.
  5. J.G suhtleb B.S-iga vähemalt 2 korda kuus nädalavahetusel, võttes lapse enda juurde reedel kell 17:00 ja tagastades emale pühapäeval kell 15:
  6. Nimetatud kohtumised toimuvad peamiselt nendel nädalatel, kui B.S-i õed viibivad isa juures. 4.
  7. J.G võib suhelda lapsega telefoni ja muude elektrooniliste sidevahendite abil. Y.E ei tee selles osas takistusi. 4.
  8. Lapse isa puhkuseperioodil veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat. 4.
  9. Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning lapse õdede sünnipäevad veedab laps alati emaga ja isadepäeva, isa sünnipäeva ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedab laps alati isaga või isapoolsete vanemate juures. 4.
  10. Jõulud (
  11. detsember) veedab laps alati isaga ja aastavahetuse (
  12. detsember) veedab laps alati emaga. 4.
  13. Kõik lapsega kohtumised lepitakse kokku eelneva kuu viimasel nädalal ja korrigeeritakse jooksvalt vastavalt vajadusele ja mõistlikkusele, et mitte piirata üksteise õigusi lapsega suhtlemisel. Eestkosteasutuse seisukoht
  14. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond kohtus lapse ema ja lapse isaga.
  15. Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16587 võeti menetlusse J.G avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning 12.12.2016 kohtumäärusega jäeti J.G avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata avaldaja poolt esitatud taotluse alusel. Harju Maakohtu 08.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-18088 võeti menetlusse J.G avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks s.o lapse elukoha määramise, kooli valiku ja arsti teenuste valiku osas ainuhooldusõiguse saamiseks.
  16. Poolte suhtest on sündinud XX.XX.XXXX poeg B.S , kes on alates sünnist kuni tänaseni olnud ema Y.E igapäevasel hooldusel ja kasvatusel. Vanemate kooselu lõppes septembris
  17. Lapse ema tütred elavad kaks järjestikust nädalat ema juures ja järgmisel kahel järjestikusel nädalal isa juures. Ema elab koos lastega vastvalminud majas aadressil 2

(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 XXX, 4-toalises kõigi mugavustega korteris, mis on tema omandis. Y.E töötas J.G firmas, kuid koondati sealt oktoobrikuus
  1. Praegu on laste ema töötuna arvel, saab töötu hüvitist ning on töötukassa poolt suunatud täiendkoolitusele. 3-aastane B.S on Tallinna XXX Lasteaia kasvandik.
  2. Y.E sõnul ei suuda nad J.G-ga omavahel lapse hooldus- ja kasvatusküsimustes rääkida, vaid suhtlevad ainult sõnumite teel. Lapse ema hinnangul on neil probleem eelkõige lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Y.E soovib esitatud nõudega tagada pojale stabiilse ja rahuliku elukeskkonna ning regulaarse suhtlemise lapsest lahus elava isaga.
  3. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt on eelnevalt 07.11.2016 vanematele pakutud võimalust osaleda Tallinna Perekeskuse lepitusteenusel, millest J.G keeldus. Lapse ema oli ja on valmis nõustajate kaasabi kasutama ning teenusel osalema.
  4. Vestlusest J.G-ga selgus, et ta elab aadressil XXX, Tallinn, 1-toalises üürikorteris, kus J.G sõnul on lapse ööbimiseks tingimused olemas. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond külastas 02.01.2017 tema elukohta ja nendib, et J.G elab vanemat tüüpi elamus, kõigi mugavustega väga väikeses nn kööktoas. Korter on sisustatud igapäevaeluks hädavajalikuga. Väikeses toas on voodi, kus isa magab koos lapsega. Kuna korter on väike, siis sinna praktiliselt ei mahugi enam lapsele eraldi voodi. J.G elab korteris koos suure hundikoeraga, mistõttu liikumisruumi toas eriti ei ole. J.G praegused elamistingimused on lapse elama asumiseks isa juurde sobimatud. Lapse isa sõnul maksab ta igakuiselt elatist ning seda on eelneval vestlusel kinnitanud ka lapse ema. Vestluse käigus J.G-ga selgus, et peamiseks probleemiks on lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine. J.G on äärmiselt häiritud, et lapse ema muudab pidevalt oma otsuseid ega võimalda tal rahulikult lapsega suhelda. Vanemate omavahelised suhted halvad ja üksteist süüdistavad ning puudub igasugune koostöö poja osas. Vaatamata eelnevale ei soovi J.G ka praegu osaleda mingil nõustamislepitusteenusel, vaid soovib, et kohus määramaks kindlaks lapsega suhtlemiskorra.
  5. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et kui mõlema vanema soovid lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas on oma põhiolemuselt enam vähem sarnased, tuleks vanemate vahel erimeelsusi tekitavad suhtlemiskorra punktid selgeks rääkida, et saavutada lapse huvidele ja vajadustele vastav mõistlik ühisosa. Vanemad võiksid lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise lahendada kompromiss-kokkuleppe kaudu, ühildades mõistlikkuse printsiibil mõlema vanema ettepanekud lapsega suhtlemise osas, kuna see vastaks kõige enam B.S-i huvidele ja vajadustele. Puudutatud isikule I (laps) riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) seisukoht
  6. Avaldaja selgitas lapse esindajale, et tema ja lapse isa vahel on väga keerulised suhted, omavahel suheldakse sõnumite teel ning lapsega seotud asju on võimatu ühiselt arutada. Ema tunnistab, et isal on õigus lapsega suhelda ning ei keeldu lapse ja isa vahelistest kohtumistest, kuid leiab, et lapse elukoht peab olema ema juures ning isaga peab olema määratud konkreetne suhtlemiskord. Peale vanemate lahkuminekut oli isal alati võimalus lapsega suhelda. Laps viibis isa juures mitu päeva järjest. Hiljem avaldas isa soovi suhelda lapsega nii, et nädal aega elab laps ema juures, teine nädal isa juures. Avaldaja on sellise suhtluskorra vastu. Tema tütred eelmisest abielust suhtlevad oma isaga nädalate kaupa - kaks nädalat isa juures, kaks ema juures. Esialgu oli üks nädal, kuid aeg näitas, et selline elukorraldus ei sobi lastele ning lepiti kokku kaks nädalat korraga. Avaldaja konstanteerib, et vaatamata sellele, et vanemad tütred 3
(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 elavad nii juba mitu aastat, ei ole siiski selline elukorraldus laste jaoks õige ja mõistlik. Avaldaja on seisukohal, et pojal peab olema üks alaline elukoht ema juures, kus ta elab alates sünnist ning stabiilne võimalus suhelda isaga. Kohtumisel parandas avaldaja oma avalduses toodud suhtlemiskorda (p 1) ning leiab, et isa võib suhelda lapsega 2 korda kuus nädalavahetusel, võttes lapse enda juurde reede õhtul ja tuues tagasi esmaspäeval, tuues lapse lasteaeda.
  1. Vestlusest lapse isaga selgus, et kohtumised lapsega sõltuvad ema tujust ja soovist. Konkreetset suhtlemiskorda ei ole. Kui nad lahku läksid, siis esialgu oli isal rohkem võimalusi lapsega koos olemiseks. Korraga võiks laps olla isa juures nädal aega. Kui lapse isa koondas avaldaja (avaldaja töötas lapse isa firmas raamatupidajana), siis vanematevahelised suhted muutusid keerulisemaks. Lapse isa teatas, et esitas kohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha määramise ja kooli valiku osas ainuotsustusõiguse endale saamist. Lapse isa leiab, et poeg peab elama tema juures, ta on võimeline last kasvatama ning nõuetekohaselt tema eest hoolitsema. Hetkel üürib isa ühetoalist korterit lapse ema elukoha kõrval. Plaanis on elamistingimusi parandada. Isa leiab, et kohtumised kaks korda kuus nädalavahetusel ei ole piisavad, ta soovib rohkem aega pojaga veeta. Tema ja lapse vahel on suur emotsionaalne side, igakord, kui isa toob lapse emale tagasi, siis laps nutab ja ei soovi ema juurde minna. Kuna isa avaldus temale ainuotsustusõiguse lapse elukoha ja muude küsimuste osas üleandmiseks ei ole liidetud käesoleva asjaga, siis oma arvamuse esitamisel lähtub esindaja vaid ema poolt esitatud avaldusest. Lapse vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. Kuid mõlemad armastavad oma last ning soovivad lapsele parimat.
  2. Lapse esindaja leiab, et avalduses märgitud suhtlemiskord ei ole lapse ja isa suhtlemiseks piisav. Ema ise kinnitas, et laps veedab hea meelega isaga aega. Lapse jaoks on stabiilne lähedus mõlema vanemaga väga oluline. Lisaks kahele nädalavahetustele (reedest esmaspäevani) peaks isal olema võimalus suhelda lapsega ka nädala sees, nt kaks-kolm päeva järjest nädalal, mil laps on nädalavahetusel koos emaga (so ühel nädalal on pikk nädalavahetus, järgmisel nädalal kaks-kolm päeva nädala sees jne). Vaieldamatult on lapse huvides kõige parim lahendus kui vanemad püüavad jõuda vastuvõetava kompromissini. Menetluse edasine käik, puudutatud isiku II (lapse isa) seisukoht
  3. Harju Maakohtus toimus ärakuulamine 31.01.
  5. Lapse isa ei olnud lapse ema pakutud suhtluskorraga nõus, kuna lapsega vaid üle nädala nädalavahetustel kokkusaamised ei ole piisavad. Isa on nõus lapse esindaja poolt pakutud suhtlemise korraga, et lisaks nädalalõppude kohtumistele, oleks üle nädala ka nädala sees ööbimisega kohtumised.
  6. Lapse ema ei olnud nõus isa ja lapse kohtumistega nädala sees, kuna sellisel juhul tekib lapses segadus ja ta ei tea enam, kus on tema kodu. Lapse ema kinnitas, et lapsel on isaga lähedased suhted.
  7. Lapse esindaja seisukoha kohaselt ei ole lapse ema poolt pakutud suhtluskord piisav, kuna lapsel on oma isaga lähedased suhted. Esimese astme kohtu määrus
  8. Harju Maakohus määras 08.02.2017 määrusega lapse ja isa suhtluskorra alljärgnevalt: 1.
  9. Laps viibib isaga kõikidel paaritutel nädalatel reedest esmaspäevani. Isa võtab lapse reedel lasteaiast või lapse elukohast mitte varem kui kl 12.30 ja hiljemalt kl 18.
  10. Isa toob lapse esmaspäeval hiljemalt kl 9.00 lasteaeda või lapse elukohta. 4
(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 1.
  1. Laps viibib isaga kõikidel paarisnädalatel teisipäevast neljapäevani. Isa võtab lapse teisipäeval lasteaiast või lapse kodust mitte varem kui kl 12.30 ja hiljemalt kl 18.
  2. Isa toob lapse neljapäeva hommikul hiljemalt kl 9.00 lasteaeda või lapse elukohta. 1.
  3. Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning lapse õdede sünnipäevad veedab laps emaga. Isadepäeva, isa sünnipäeva ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedab laps isaga. 1.
  4. Kumbki vanem võib tähistada oma pere ringis lapse sünnipäeva. Lapse sünnipäeva kalendripäeval on eemalviibival vanemal õigus lapsega kokku saada ja teda õnnitleda. 1.
  5. Laps veedab paarisaastate jõulud 24.dets kuni 26.dets emaga ja aastavahetuse 31.dets kuni 1.jaanuar isaga, paaritutel aastatel vastupidi. 1.
  6. Suveperioodil viibib laps kummagi vanemaga vanema puhkuse ajal vähemalt 10 päeva järjest. Vanemad teatavad teineteisele oma puhkuste ajad ja lepivad lapse suvegraafiku kokku hiljemalt 15.maiks. 1.
  7. Eemalviibiv vanem võib lapsele helistada lapsega koosviibiva vanema telefonile, helistamisel arvestatakse lapse päevakava. 1.
  8. Vanematel on võrdne õigus viibida lapsega seotud üritustel (lasteaiaüritused, treeningud, huviringid). 1.
  9. Lapsega suhtlemise aegu võivad vanemad kokkuleppel muuta. 1.
  10. Lapse kooliminekul lepitakse kokku uus suhtlemise kord.
  11. Maakohus määras hooldusjuhistena, et vanem teavitab viivitamatult teist vanemat lapse suhtes tehtud olulistest hooldusõiguslikest otsustustest ja vanemad hoiduvad tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja määras, et isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult ning esialgse õiguskaitse kohaldamise osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele. Maakohus jättis lapse esindamise kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda.
  12. PkS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PkS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.
  13. Laps B.S on sündinud XX.XX.XXXX, tema vanemad on J.G ja Y.E . Vanemate kooselu lõppes septembris 2016.a, laps jäi elama koos emaga. Peale kooselu lõppu on ema teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Laps elab ema juures. Vanemad omavahel ei suhtle sealhulgas ei aruta omavahel ka lapse hooldusõiguse ja lapse ning isa suhtlemise korraldamise küsimusi. Lapse isa on esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse elukoha, kooli ja arsti teenuste valiku osas, ainuotsustusõiguse saamiseks. Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-16-
  15. Ema on teinud ettepaneku, et isa ja laps kohtuvad üle nädala nädalavahetustel. Kohtu arvates ei ole selline suhtluskord piisav. Asjas on tuvastatud, et isa ja lapse vahel on lähedased suhted ning veel viis kuud tagasi elasid nad igapäevaselt koos. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus vastavalt isa soovile ja lapse esindaja ettepanekule, et nendel nädalatel, kus ei toimu nädalalõpu kohtumisi, toimuvad nädalasisesed kohtumised koos isa juures ööbimisega. 5
(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788
  1. Vastuseks ema argumendile, et nädalasisesed kohtumised ei peaks toimuma, kuna lapsel peab olema üks kodu, saab väita, et kohtu poolt määratava graafiku alusel elab laps ema kodus ¾ aega ja isa kodus ¼, seega ema juures oluliselt rohkem. Samuti on kohtupraktikas tavaline, et koolieelses vanuses lapsed kohtuvad eemalviibiva vanemaga pikemalt ka nädala sees.
  2. Menetluses ilmnes, et vanemad ei ole võimelised arutama omavahel lapse hooldusõiguse küsimusi ning sellest tulenevalt on kumbki vanem otsustanud üksi sellised küsimusi, mida võrdse hooldusõigusega vanemad peaksid otsustama kokkuleppel (lapse ravi, lapse huviharidus). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PkS § 134 lg 3 alusel lapse hooldamise juhisena, vanem peab lapse suhtes tehtud otsusest teist vanemat viivitamatult teavitama. Tulenevalt vanematevahelistest keerulistest suhetest, määrab kohus hooldusjuhisena, et vanem ei tohi kahjustada lapse suhet teise vanemaga.
  3. Kogutud tõenditest ilmneb, et ema on oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist. Lapse huvides on isa ja lapse suhtluse tihe jätkumine. Menetlust lõpetava lahendi jõustumine võib viibida, lapse suhtlus vanemaga on aga koheselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus asjas esialgset õiguskaitset samadel alustel, nagu määrati isa ja lapse suhtlemise kord.

§-de 390 lg 1 ja 478 lg 4 kohaselt kuulub määrus esialgse õiguskaitse osas viivitamatult täitmisele. Määruskaebus

  1. Avaldaja (lapse ema) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1.1., 1.
  2. ja esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ning teha asjas uus määrus, millega määrata suhtluskord selliselt, et: (1.1.) laps viibib isaga kaks korda kuus nädalavahetusel reedest esmaspäevani. Ema teatab isale millistel nädalavahetustel viibib laps isaga vähemalt 15 päeva ette, so. iga kuu 15-ks kuupäevaks teatatakse järgmise kuu nädalavahetuste jaotus. Isa võtab lapse reedel lasteaiast või lapse elukohast ajavahemikus 16:00 – 18.
  3. Isa toob lapse esmaspäeval hiljemalt kell 9.00 ema elukohta või lasteaeda (ema valikul); (1.2.) Iga nädala kolmapäeval võib isa suhelda lapsega ajavahemikus 16:00 – 20:
  4. Isa võtab lapse lasteaiast või lapse kodust mitte varem kui kell 16.00 ja toob lapse tagasi ema elukohta hiljemalt kell 20:
  6. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme, rikutud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnatud tõendeid.
  7. Resolutsiooni p 1.
  8. osas ei ole kaebuse esitaja nõus sellega, et laps viibib isaga just paaritutel nädalavahetustel. Avalduses põhjendas avaldaja, et avaldajal on veel kaks vanemat tütart eelmisest abielust, kes soovivad vennaga koos olla. Nende isa on taanlane, kes elab Jõelähtmel ja kelle suhtluskord tüdrukutega on 2 nädalat järjest. Tüdrukute suhtluskord isaga võib varieeruda sõltuvalt asjaoludest. Avaldaja soovib, et B.S oleks ema juures nendel nädalavahetustel, millal tema õed on samuti ema juures. Avaldaja on valmis teatama nädalavahetuste jaotamisest B.S-i isale vähemalt 15 päeva ette, so. iga kuu 15-ks kuupäevaks teatatakse järgmise kuu nädalavahetuste jaotus. Lapse õdedel on samuti õigus veeta vennaga võimalikult rohkem aega. See on ka väikelapse huvides.
  9. Määruskaebuse esitajale ei ole selge, millisel alusel otsustas Harju Maakohus rakendada kohtu määratud suhtlemise korda viivitamatult. Kohus ei saanud kohaldada esialgset õiguskaitset menetlust lõpetavas lahendis. See on vastuolus esialgse õiguskaitse olemusega (hagi ei ole võimalik tagada menetluse lõpetava kohtuotsusega). Esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendas kohus väitega, et kogutud 6

(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 tõenditest ilmneb, et ema on oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist. Nimetatud väide on alusetu ja põhjendamata. Kohtuistungi 31.01.2017 protokollist nähtub näiteks, et lapse isa kinnitas ise, et laps viibis tema juures terve nädala jooksul järjest vahetult enne istungil. Enne seda oli laps isa juures kuu alguses 4 päeva järjest ja veel ühel nädalavahetusel kuu keskel. Seetõttu tõendamist ei ole leidnud väide selle kohta, et ema oleks oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist. 31. Harju Maakohtu poolt on rikutud

§ 561

lg 1, kuna asjaosalisi ei ole suunatud asja kokkuleppel lahendama ega perenõustaja juurde.

  1. Harju Maakohus jättis tähelepanuta lastekaitse spetsialisti arvamusest esile toodud asjaolud, et lapse isa elukoha tingimused on lapsele sobimatud. Kohus ei ole hinnangut andnud, kas lapse isa elamistingimused on kohtu arvates lapsele sobilikud või mitte. Vastuvõetav ei ole, et ema juures peab laps eraldi oma lapsevoodis magama, aga isa juures magab ta koos isaga isa voodis. Lapse ööbimine isa juures ei ole üldse võimalik lapsele vajalike elamistingimuste (sh. eraldi voodi ja suurema korteri üürimine) tagamiseni isa poolt.
  2. Kaebuse esitaja ei ole vastu sellele, et isa suhtleb lapsega töönädala sees. Kuid lapsel peab olema kindel (mitte vahelduv) kodu ja selged reeglid. Isa võiks lapsega töönädala sees suhelda ilma ööbimiseta, näiteks iga nädala kolmapäeval alates kella 16:00 kuni 20:
  4. Vaidlustatava kohtumääruse kohaselt viibib laps isa juures alates paaritu nädala reedest kuni esmaspäeva hommikuni. Esmaspäeval pärast lasteaeda tuleb laps ema juurde üheks õhtuks. Seejärel isa võtab lapse teisipäeval lasteaiast või lapse kodust ja toob lapse neljapäeva hommikul lasteaeda või lapse elukohta. Seega osutub, et paaritu nädala nädalavahetuse ja sellele järgneva paaris nädala tööpäevade vahel viibib laps ema juures vaid ühe esmaspäeva õhtu. See ei vasta lapse ega ema huvidele. Menetluse edasine käik
  5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosaliste arvamust kaebuse osas.
  6. Eestkosteasutus toetas avaldaja määruskaebust, kuna see vastab lapse huvidele ja vajadustele. Vanematele pakuti võimalust osaleda lepitusteenusel, millest lapse isa keeldus, lapse ema oli nõus osalema. Lapse isa elamistingimused 1-toalises kööktoas on lapsele sobimatud, kuna liikumisruumi on vähe. Kohtu põhjendustest ei selgu, miks kohaldati esialgset õiguskaitset ja tunnistati määrus viivitamata täidetavaks, kui suhtlus reaalselt isa ja lapse vahel toimub ja vaidlus on vaid kindla suhtlusgraafiku määramise osas.
  7. Puudutatud isik II (lapse isa) palus jätta määruskaebus rahuldamata. Laps veedab enamus ajast õdedega ja isa ei saa oma elu korraldada vastavalt ema soovile ning ei ole sellega nõus. Lapse huvides on ülesse kasvada oma isaga. Enne kohtumenetlust takistas lapse ema isaga kohtumist ning ei pidanud kokkulepetest kinni, kuid lasi lapsel isaga aega veeta enne 21.01.2017 istungit. Lapse isa leidis endale uue kahetoalise korteri Mustamäele Männimargi vahetus läheduses kuhu kolib 01.05.2017 ning hetkel on toonud oma praegusesse korterisse lapsele eraldi voodi, millest on teadlik ka sotsiaaltöötaja. Lapse isa tegeleb Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ettekirjutuste kõrvaldamisega. Lapse ema poolt ettenähtud 4 tundi suhtlemisaega on ebaproportsionaalne ning piirav lapse kui ka lapse isa jaoks. Antud juhul ei ole lapse isa kompromissiga nõus ning nõustub lapse esindaja arvamusega, et lapse isa peab tihemini suhtlema lapsega ning suhtlema ka töönädalasiseselt. Kohtuistungil sai kokku lepitud tingimustes. See, et lapse ema 7

(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 huvidele enam antud lahend ei sobi, ei kuulu vaidlustamiseks, kuna ta oli antud lahendiga eelnevalt nõus.
  1. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub. Käesolevas asjas on tuvastatud, et laps, alates ajast, mil vanemad elavad lahus, on korduvalt elanud isa juures mitu päeva järjest (isegi korraga nädal aega) ning ema on seda aktsepteerinud. Ema on algusest peale teadlik isa elamistingimustest, kuid vaatamata sellele ei olnud vastu, et laps ööbiks isa juures mitu päeva järjest. Määruskaebuses leiab kaebuse esitaja, et lapse ööbimine isa juures ei ole üldse võimalik lapsele vajalike elamistingimuste (sh. eraldi voodi ja suurema korteri üürimine) tagamiseni isa poolt. Samas pakub ema ise, et laps ööbiks isa juures kaks nädalavahetust (reedest esmaspäevani) kuus. Olukorras, kus ema ise aktsepteerib lapse ööbimist isa juures, ei olnuks täiendavalt vajalik hinnata isa elamistingimusi. Seda enam, vestluses teatas lapse isa, et hetkel ta üürib ühetoalist korterit lapse ema korteri kõrval, kuid lähitulevikus on plaanis elamistingimusi parandada. Arvestades, et isale on tagatud stabiilne võimalus lapsega suhtlemiseks, on isa kohustatud tagama lapsele ka vajalikud elamistingimused. Ema poolt palutud suhtlemiskord ei ole piisav lapse ja isa suhtlemiseks. Ema ise kinnitas, et laps veedab hea meelega isaga aega. Kohus on õigesti leidnud, et asjas on tuvastatud, et isa ja lapse vahel on lähedased suhted. Avaldaja sooviks, et väikese poja elukorraldus ja suhtlus oma isaga sõltuks vanemate õdede suhtlusgraafikust. Selline lähenemine ei ole õige. Avaldaja on ise maininud, et lapse elukorraldus peab olema stabiilne. Laps ei pea kohanduma vanemate õdede graafikuga, mis mh varieerub sõltuvalt asjaoludest. Lastel on õigus veeta koos teineteisega võimalikult rohkem aega. Antud juhul on avaldaja ülesandeks korraldada, et lapsed veedaksid koos võimalikult rohkem aega.
  2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

  1. Ringkonnakohus määras asjas istungi ning palus pooltel esitada menetluskulude nimekirjad. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning määrus ei vasta lapse huvidele. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.
  2. PKS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ja vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kui vanemad ei suuda ise kokku leppida, mil viisil võtab vanem, kes lapsega koos ei ela, osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtleb, peab PKS § 143 lg 2 1 järgi vastava avalduse saamisel lahendama vaidluse kohus.
  3. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. 8

(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788
  1. Seega tuli maakohtul asjas välja selgitada eelkõige konkreetse lapse huvid ning neid eelistada tema vanemate huvidele.
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapse ema maakohtus toimunud ärakuulamisel kinnitanud, et lapsel on isaga lähedane suhe (tlk 38 pöördel). Lapsele määratud esindaja on menetluses läbivalt kinnitanud lapse ja isa lähedast suhet ning olnud seisukohal, et lapse ema poolt väljapakutud suhtluskord ei järgi lapse huve, kuna laps peab saama isaga koos olla ka nädala sees (tlk 30, 38 pöördel, 77 pöördel, 92 pöördel). Eestkosteasutus ei ole välja toonud, et lapse isa käitumine oleks problemaatiline. Ringkonnakohtu menetluses toimunud ärakuulamisel lapse ema poolt esitatud väited lapse isa võimalikust vägivaldsusest ning halvast mõjust lapsele on jäänud tõendamata ning paljasõnalisteks.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lapse huvid piisavalt välja selgitanud ning teinud asjas lapse huvidega kooskõlas oleva lahendi. Käesoleval juhul on konkreetse lapse huviks lähedussuhte säilitamine ja arendamine lahus elava vanemaga (isaga), mistõttu puudub alus maakohtu poolt määratud suhtluskorra muutmiseks lapse ema poolt soovitud viisil.
  4. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka lapse ema poolt esitatud argument tagada lapsele võimalikult suures ulatuses suhtlemine oma õdedega.
  5. On küll õige, et lapsed peavad saama omavahel võimalikult palju suhelda ja koos viibida, kuid käesoleval juhul ei ole põhjendatud laste omavahelist suhet eelistada lapse ja tema isa vahelisele suhtele, kuna tuvastatud on, et lapsel on isaga lähedane suhe. Samas puudub mõistlik põhjendus panna lapse ja isa vaheline suhtlus sõltuvusse lapse õdede ja nende isa vahelisest suhtlusgraafikust. See võiks küll olla mugavaim lahendus lapse emale, kuid mitte lapsele ega tema isale. Lapse ema on tuginenud soovile tagada lapsele stabiilne elukorraldus ning menetluses korduvalt väitnud, et tütarde ja nende isa vaheline suhtluskord seda ei taga, mistõttu tütred kannatavad (tlk 37 pöördel, 92 pöördel). Selles kontekstis jääb mõistetamatuks määruskaebuses esitatud nõue muuta maakohtu poolt määratud suhtluskorda viisil, et laps viibib isaga koos kaks korda kuus nädalavahetustel ema poolt vähemalt 15 päeva eelnevalt etteteatatud aegadel.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga ema poolt soovitud suhtluskorra muudatus maakohtu poolt määratud suhtluskorrast lapsele suuremat stabiilsust, vaid hoopis vähendab seda. Maakohtu poolt määratud suhtluskord on selge, konkreetne ja lihtsalt täidetav, seetõttu ka eelduslikult lapsele arusaadavam ning tekitab talle vajaliku rutiini ja stabiilsuse, mille tähtsust lapse ema ise korduvalt rõhutanud on.
  7. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud menetlusõiguse rikkumist, mh seda, et kohus ei saatnud pooli perenõustaja juurde.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul seda rikkumist maakohtule ette heita ei saa, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt keeldus lapse isa eestkosteasutuse poolt välja pakutud lepitusteenuse kasutamisest (tk 26), mida lapse ema mainis ka kohtule esitatud avalduses (tlk 4 pöördel). On küll õige, et

§ 561

lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses igas menetlusstaadiumis asjaosaliste tähelepanu mh juhtima ka võimalusele kasutada perenõustaja abi, kuid käesoleval juhul ei saa maakohtule nimetatud normi rikkumist ette heita, kuna protokollist nähtuvalt püsis vanemate vaheline vastasseis ka maakohtus aset leidnud ärakuulamisel ning vanemad ei olnud jätkuvalt omavahel valmis suhtlema muul viisil kui sõnumite teel (tlk 38). Sealjuures ei nähtu protokollist, et vanemad või üks neist oleks selgelt soovinud võimalust perelepituseks. Sellise soovi olemasolu ei tuvastanud ärakuulamisel ka ringkonnakohus.

§ 561

lg 1 II lauses sätestatu kohaselt ei ole kohtul kohustust suunata lapse vanemaid perenõustaja juurde, kui üks või mõlemad vanemad selleks valmis ei ole. 53. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole teinud pingutusi vanemate kokkuleppele jõudmiseks. Siiski ei anna see alust maakohtu määruse 9

(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 muutmiseks, kuna selle minetuse parandas ringkonnakohus lapse vanemate ärakuulamisel 01.06.2017, mille käigus paraku selgus, et kumbki vanem lapse nimel kompromissideks valmis ei ole (tlk 93).
  1. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud lapse isa elamistingimuste hindamata jätmist.
  2. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebajaga, kuid leiab, et ka see asjaolu ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapse ema menetluse algusest lapse isa tagasihoidlikest elamistingimustest teadlik olnud (tlk 26) ja vaatamata sellele lapsel korduvalt isa juures ööbida lubanud.
  3. Määruskaebuses on lapse ema asunud seisukohale, et arvestades lapsele vajalikke elamistingimusi, ei ole lapse ööbimine isa juures võimalik enne lapsele vajalike elamistingimuste (sh voodi ja suurem korter) tagamist isa poolt. Lapse isa vastusest määruskaebusele selgub, et ta on lapse jaoks senisesse elupaika toonud eraldi voodi, millest on teadlik ka sotsiaaltöötaja ning leidnud endale uue elamispaiga 2-toalise korteri näol (tlk 74). Ringkonnakohtus aset leidnud ärakuulamisel kinnitas lapse isa, et teeb uues korteris remonti ning on lähiajal sisse kolimas (tlk 92 pöördel). Lisaks selgus, et laps on isaga maakohtu poolt määratud suhtluskorra alusel suhelnud ca 4 kuud ning probleeme tekkinud ei ole (tlk 92).
  4. Seega on lapse isa ringkonnakohtu hinnangul aktiivselt tegelenud lapsele sobivate elamistingimuste loomisega ning kõrvaldamas kõiki eestkosteasutuse poolt esile toodud puudusi. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et lapse ema ei ole lapse isa uutele elamistingimustele vastuväiteid esitanud, puudub maakohtu määruse muutmiseks alus ka lapsele väidetavalt sobimatute elamistingimuste tõttu.
  5. Lapse ema väited lapse arengus maha jäämisest lapse isa tegevusetuse tõttu ja lapse isa vägivaldsest käitumisest hundikoeraga (tlk 92 ja 93) jäid ärakuulamisel paljasõnalisteks ja umbmäärasteks. Kuivõrd lapse ema määruskaebusmenetluses tõendeid selle kohta, et lapse huvides poleks lahuselava vanemaga suhtlemine maakohtu määratud mahus, et lapse isa oleks vägivaldne, lapse arengut takistav või muul viisil lapsele ohtlik, esitanud pole, puudub alus maakohtu määruse muutmiseks ka eelpoolnimetatud põhjustel. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et lapse ema käitumine on olnud vastuoluline. Nii avalduse kui määruskaebuse nõude kohaselt soovib lapse ema suhtluskorda, mille kohaselt viibiks laps isaga koos kahel nädalavahetusel igas kalendrikuus ema poolt nimetatud aegadel, kuigi on sisuliselt esitanud väiteid lapse isa sobimatuse kohta lapsevanemaks.
  6. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole lapse esindaja märkinud, et töönädala sisesed kohtumised isaga peaksid sisaldama ööbimist.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul sellega nõustuda ei saa, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapse esindaja maakohtule esitatud arvamuses vastupidiselt rõhutanud, et lisaks nädalavahetustele (reedest esmaspäevani) peaks isal olema võimalus suhelda lapsega ka nädala sees (nt kaks-kolm päeva järjest nädalal, mil laps on nädalavahetusel koos emaga) (tlk 29 pöördel ja 30). Lapse esindaja hinnangul on maakohtu määrus tehtud lapse huvides (tlk 78) ning sellisele seisukohale jäi esindaja ka ringkonnakohtus aset leidnud ärakuulamisel (tlk 92 pöördel ja 93).
  8. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saanud maakohus menetlust lõpetavas lahendis kohaldada esialgset õiguskaitset ning selle kohaldamine on alusetu.
  9. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga osaliselt. Üldjuhul kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 550lg 3).

See ei puuduta siiski esialgse õiguskaitse rakendamise määrust, mis on

§ 467lg 5 kohaselt viivitamata täidetav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15, p 34).

Praegusel juhul on maakohus teinud ühe määruse, milles sisaldub nii asjas tehtud lõpplahend kui ka 10

(11)Tsiviilasi nr 2-16-18788 kohtumenetluse ajaks rakendatud esialgne õiguskaitse. Maakohtule võib ette heita seda, et määruse resolutsioonis pole selgelt kirjas, et esialgset õiguskaitset rakendati kohtumenetluse ajaks, samas on see välja loetav määruse põhjendustest. Maakohus on lähtudes menetlusökonoomiast teinud ühe määruse, kuigi oleks saanud teha kaks eraldi määrust.
  1. Nõustuda tuleb ka selle määruskaebuse väitega, et määruse põhjendustest ei ole üheselt arusaadav, millistele tõenditele maakohus esialgse õiguskaitse rakendamisel tuginenud on.
  2. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et eestkosteasutusele teadaolevalt on lapse isa äärmiselt häiritud, et lapse ema muudab pidevalt oma otsuseid ega võimalda tal rahulikult lapsega suhelda (tlk 26). Lapse esindajale teadaolevalt sõltuvad lapse ja isa kohtumised ema tujust ja soovist (tlk 29 pöördel). 31.01.2017 toimunud ärakuulamisel on lapse isa andnud ülevaate jaanuarikuus toimunud kohtumistest lapsega (tlk 37), millest nähtub, et mainitud kalendrikuus on laps saanud isaga kõige pikemalt koos olla vahetult enne ärakuulamist. Lapse ema ei ole lapse isa poolt eestkosteasutusele ja lapse esindajale antud selgitustele vastu vaielnud, ärakuulamisel maakohtus on lapse ema olnud vastu sellele, et laps veedaks poole ajast isa juures (tlk 37 pöördel). Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka esialgse õiguskaitse rakendamise vajalikkuses ega pea määruse tühistamist selles osas võimalikuks.
  3. Kohus selgitab, et kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele.
  4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määrus ei ole edasikaevatav osas, millega ringkonnakohus jätab määruse muutmata esialgse õiguskaitse rakendamise osas (

§ 390

lg 1 2.lause koosmõjus

§ 477¹ lg 2 2.lausega).

Menetluskulude jaotus 67. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebusmenetluse kulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171

lg 1), v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille ringkonnakohus jätab

§ 172lg 3 teise lause järgi Eesti Vabariigi kanda.

Lapse isa ei ole kohtu poolt määratud ajal esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.