§-s 17 nõutu esitamise. Kohus peatas täitemenetlused S.L.-i vara suhtes, mis toimuvad kohtutäiturite Oksana Kutšmei, Janek Pooli, Anne Böckleri ja Risto Seppa juures. Samuti peatas kohus kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-22-140387, mis toimub Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas AS TBB pank hagi alusel S.L. vastu. Usaldusisik esitas 16.10.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja ja 27.10.
Talle kuulub äriühingu SL System OÜ (registrikood 12361370) osa ainuomand (väärtus 2500 eurot) ja äriühingu Bariki OÜ (registrikood 14957003) ½ osa omand (väärtus 1250 eurot). Äriühingud ei tegutse. Kohtule esitatud vara- ja võlanimekirja järgi on S.L.-il kohustusi kokku summas 128 009,47 eurot, millest põhikohustused 101 911,52 eurot. Ehkki osa kohustustest on S.L.-i solidaarkohustused OÜ-ga SL Systems või OÜ-ga Bariki või Kristiina S.L., kinnitab S.L., et need kõik on üksnes tema kohustused ja nende eest ei vastuta äriühingud ega abikaasa Kxxxxxxxx S.L.. Kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava kohaselt (võlgniku S.L. poolt allkirjastamata) kuuluks kohustustest täitmisele põhinõuded summas 101 911,52 eurot, kava täitmise tähtaeg 84 kuud. See tähendab igakuist makset summas 1227 eurot. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (
) § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
valinud ja kohus algatanud võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt
§-s 19 sätestatule. Käesolevaks ajaks on ilmne, et koostatud ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku S.L. vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgnikul puudub sissetulek, puudub töökoht ja ka elukoht Eestis. Võlgniku väitel elab ta küll Eestis üüripinnal, kuid ta ei saa avaldada üürileandja andmeid täpsemalt. Et võlgniku registrijärgne elukoht on alates 15.11.2024 Austraalias, ei ole võlgnik kohtule avaldanud, see selgus rahvastikuregistri andmetest. S.L. kinnitas kohtuistungil, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole tal võimalik. Muid maksejõuetusmenetluse menetlusliike ta kasutada ei soovi. Võlgnik põhjendas seda senise liigse stressi ja koormusega.
lg.1 järgi Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui (p.2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline;
sätete alusel on põhjendatud, kuna võlgade ümberkujundamiskava on koostatud
Võlgnik ei ole avaldanud soovi muu,
§-s 18 lg.2 nimetatud menetlusliigi läbimiseks. On ilmne, et võlgniku seisund- puudub sissetulek, tulutoov tegevus ja arvestatav vara- ei võimalda täita mistahes tingimustele vastavalt koostatud ümberkujundamiskava. Seetõttu puudub mõistlik põhjendus suunata usaldusisikut
Kohus on kontrollinud, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavasse hõlmatud nõuetest (23 nõuet) puudub üksnes ühe suhtes (TBB Bank AS nõue, nõude suurus 3804,69 eurot) jõustunud kohtulahend (kohtumenetlus peatatud 4 asjas 2-22-140387 seoses käesoleva menetlusega), mis tähendab, et nõuete suuruste oluline vähenemine näiteks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa kõne alla tulla. Seetõttu jääb võlgniku täitmisele kuuluvate kohustuste kogusumma suurusjärku 100 000 eurot. Tuvastatud vara ja sissetulekute juures ei ole S.L.-i poolt võlgade ümberkujundamiskava täitmine tõenäoline. Kohus käsitles 15.01.2025.a kohtuistungil
S.L. ei soovinud neid kasutada. võimalusi
lg.4 sätestab: Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seetõttu ja
lg.1 p.2, lg.3 esimese lause alusel kohus lõpetab S.L.-i võlgade ümberkujundamise menetluse.
alusel Kohus avaldab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg.2 järgi võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Sama paragrahvi lg.3 järgi võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses jäävad nende endi kanda. Usaldusisik on 25.11.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 17,5 tunni eest määraga 66 eurot/tund, kokku 1155 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu palub kanda MTÜ Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Esmaste dokumentidega tutvumine, päringute saatmine firmadesse ja kliendile, kliendiga suhtlemine, kohtumised, osalemine kohtuistungitel, aruannete koostamine firmade ja kliendi 5 poolt koostatud andmete alusel, ümberkujundamiskava projekti koostamine. Kokku 17,5 tundi.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab
lg 4 teises lauses märgitule ega ületa
Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava projekti. Selle menetluse eripäraks on olnud suur võlausaldajate arv, aga ka koostöö mittelaabumine võlgnikuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks taotletud 1155 eurot. 27.10.2023 on esitatud usaldusisiku tasu prognoos, mis on hõlmatud käesolevasse tasutaotlusesse käesolevaks ajaks tehtud tegevuste osas. Kohus kohustas 22.12.2023. a määrusega S.L.-i tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1155 eurot ning seda kolme osamaksega, määrusega 05.01.2024 kohus muutis osamaksete tähtaegasid. Nõutud summa on kohtu deposiidikontole laekunud. Usaldusisiku tasu summas 1155 eurot tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest mittetulundusühing Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Määruse täidab selles osas Riigi Tugiteenuste Keskus. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.