Obsah (7)

§ 41§ 34§ 36§ 15§ 46§ 45§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13754 Tsiviilasi K.B. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming

§ 41

lg2 p1 alusel tühistada kuna võlgnik on ümberkujundamiskava rikkunud, jättes pikema aja vältel täitmata kavast tulenevad kohustused. Teised võlausaldajad tähtajaks seisukohta ei esitanud.

1. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks uue istungi 06.08.
2. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga väljavaateid kohustuste täitmiseks ja menetluse jätkamiseks. Võlgnik ei tööta terviseseisundist tulenevalt. Viibis statsionaarsel ravil haiglas, ravi jätkub. Võlgnik soovis mõtlemisaega, kas ta on nõus pankrotimenetlusega. Kohustustest vabastamise menetlust sooviks ta küll. 07.08.2025 saabus kohtule teade, et võlgnik on nõus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10.

§ 34

lg 2 kohaselt vaatab ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ümberkujundamismenetlust läbiviiv kohtunik maksejõuetusavalduse läbi sama menetluse raames. 11.

§ 34

lg 5 järgi Kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse. 12.

§ 41

lg 1 kohaselt tühistab kohus ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. 13.

§ 41

lg 2 p 1 kohaselt tühistab kohus ümberkujundamiskava kui ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral ning kui 3 ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita. 14.

§ 41

lg 6 p 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistamisel sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. 15.

§ 41

lg 7 kohaselt peab võlgnik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andma nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. 16.

§ 36

lg 1 sätestab: võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks.

1. Võlgnikul oli võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajal püsiv töö ja sissetulek ja võlgnikul olnuks võimalik täita kõik võlausaldajate nõuded 100-protsendiliselt. Selliselt koostati ka ümberkujundamiskava, milles nõudeid ei revideeritud ega vähendatud. Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg määrati 74 kuud. Kava kohaselt tuli võlgnikul tasuda kohustusi kokku summas 36 324,16 euro ulatuses. Võlgniku igakuise makse summa kava kohaselt muutus vastavalt nõuete tasumisele, keskmiselt oli igakuine tasumiskohustus 502 eurot, esimesed 12 kuud siiski 430 eurot.
2. Usaldusisik teavitas kohut 06.mail 2025, et aasta lõpus võtsid osad võlausaldajad usaldusisikuga ühendust, et võlgnik ei ole kava täitnud. Usaldusisik võttis võlgnikuga ühendust ning võlgnik tasus detsembris mõlemad osamaksed. Järgmise kirja võlausaldajatelt sai usaldusisik veebruaris, et veebruari osamakse tasumata. Uuesti võttis usaldusisik võlgnikuga ühendust ja sai info, et võlgnik on jäänud tööta ning otsib tööd, et kava täita. Võlausaldajad on usaldusisikule kinnitanud, et alates jaanuarikuust on kavakohased maksed tegemata. Võlgnik ei ole usaldusisikut teavitanud töö leidmisest. Kohus pidas kohtuistungi 19.05.2025 võlgniku küsitlemiseks, võlgnik ei ilmunud ega olnud usaldusisikule kättesaadav. Usaldusisikule teadaolevalt võib võlgnik olla haiglas. Teadaolevalt on võlgnik olnud vahepeal tööl Soomes, tal on korteriomand, millest võlgnik ilma jääda ei taha. Seoses terviseprobleemidega pidi võlgnik tööl ära tulema, vahetas töökohta. Hetkeolukord teadmata.
3. 05.06.2025 esitas võlgnik kohtule taotluse maksepuhkuse saamiseks. Alates 2025.aasta algusest ei ole võlgnik suutnud kava täita ja makseid teha. Tervise halvenemise tõttu ei ole võlgnik saanud enam tööl käia, tal on puuduv töövõime. Võlgnik ei soovi oma kodu kaotada, ta loodab kava täita, s.h. lähedaste abil. Võlgnik palub maksepuhkust perioodiks 01.01.2025-31.07.
4. Esimese makse soovib teha augustis
6. Kohus pidas teise kohtuistungi 06.08.
7. Võlgnik selgitas, et tema sissetulek on töövõimetoetus, puuduv töövõime. Kava kohaselt tuleks makseid teha 470 eurot kuus. Maksed on tegemata alates jaanuarist
8. Võlgnik on lootnud poja abile kava täitmisel, kuid praegu on ka poeg töötu. Võlgnik soovib oma korteriomandi säilitada. Usaldusisik Annika Rau selgitas täiendavalt, et ümberkujundamiskavasse ei ole hõlmatud kohustust SEB Pank ees, see on kodulaen. Usaldusisik peab põhjendatuks pankrotimenetluse läbiviimist. Selle käigus tuleb nõuded ümber hinnata ja kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist võlausaldajate poolt. Seda pole seni tehtud. Ka pankrotimenetluses on võimalik kompromissi sõlmida. Kohus selgitas võlgnikule edasisi väljavaateid võlgade ümberkujundamise menetluses, kuna võlgnik ei ole pikka aega kava 4 täitnud. Kohus andis võlgnikule järelemõtlemisaja, usaldusisiku kaudu teatada kujunenud seisukoht.
9. Kohus, võttes aluseks faktilised asjaolud – et võlgnikul on võlgade ümberkujundamise menetluses kavakohased maksed tasumata alates jaanuarist 2025, võlgnik ei tööta ja puudub lähipäevil võimalus tööle asuda, võlgnikul on võlausaldajate ees tasumata kohustusi vähemalt 32 000 euro ulatuses – on seisukohal, et on alus võlgniku K.B. pankroti väljakuulutamiseks, võlgade ümberkujundamiskava tühistamiseks ja võlgade ümberkujundamismenetluse lõpetamiseks. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus ka K.B. kohustustest vabastamise menetluse.
10. Kohus on seisukohal, et K.B. on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Varasemalt on K.B. võlgade ümberkujundamise menetluses juba võetud abinõusid, et võlgnikule kohustuste täitmist lihtsustada – kohustuste täitmist on pikendatud 74 kuu peale. Neist ei ole piisanud. Ajaks, mil võlausaldajad on kohtule teatanud maksete tegematajätmisest ümberkujundamiskava raames, on võlgnikul tasumata umbes 7 kuu osamaksed. Arvestades võlgniku poolt esile toodud asjaolusid (ta ei tööta ja on puuduv töövõime), on ilmne, et võlgnik eri suuda ka lähiajal ümberkujundamiskavast tulenevaid maksekohustusi täita. Käesolevaks ajaks on K.B.-l olukord, kus ta ei ole täitnud ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral ja on ilmne, et ta ei suuda kavaga võetud kohustusi täita. Need on

§ 41lg.2 p.1,2 alused kava tühistamiseks.

K.B.-ga kohus arutas pankroti väljakuulutamise küsimust ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgnik soovis järele mõelda, nüüdseks on võlgnik teatanud (usaldusisiku kaudu) pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist. Võlgniku täitmata jäänud kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus arvestades

§ sätteid, mille kohaselt taastub võlausaldajal nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses, kuid seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. Käesolevaks ajaks on kehtivast õigusest ja kohtupraktikast teada, et maksejõuetusmenetluses tuleb hinnata ka nõuete tekkimise eeldusi ja nende põhjendatud suurust, s.h. vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Arvestades asjaolu, et võlgnik on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15

lg 9) lähtudes

§ 41lg 6 p 2.

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

§ 34

lg 5 järgi tuleb seoses pankroti väljakuulutamisega ümberkujundamiskava tühistada ja ümberkujundamismenetlus lõpetada. 23. Kohus nimetab võlgnikule pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Mitti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele, ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Küllike Mitt on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. 5

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01. augustiks 2026. 24.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. K.B. puhul ei esine

§ 45

lg.3 loetletud asjaolusid, millele tuginedes jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

1. Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud kannab võlgnik, võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (VÕVS § 8 lg.1). Algatatavas pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses veel kulusid ei ole tekkinud, PankrS § 150 lg.2 alusel tasutakse need kulud pankrotivarast.
2. Senine usaldusisik Annika Rau ei ole kohtule taotlusi esitanud. .

§ 15lg.7, § 55 lg.1 p.2 alusel vabastab kohus senise usaldusisiku.

Annika Raul esitada kohtule

§ 55lg 5 nimetatud dokumendid 15.septembriks 2025.

27.

§ 55

lg 5 järgi Vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku. Kehtib

§ 41lg 5.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6