Obsah (7)

§ 129§ 630§ 187§ 436§ 230§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24. oktoober 2024 Tsiviilasi nr ja hagi ese 2-24-1999 M.J. hagi T.G. vastu elatise väljamõistmiseks PKS §

§ 129lg 2) Kohtunik Kadi Karting Hageja alaealine M.J.

(isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,) Hageja seaduslik esindaja M.J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja jurist Alla Žulinskaja (OÜ HUGO; e-post: XXX) Kostja T.G. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e- post: XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista T.G.-lt M.J. kasuks alates 25.10.2024 kuni M.J. täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
3. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
4. Mõista T.G.-lt M.J. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana perioodi 03.02.2024 – 24.10.2024 eest kokku 2246,98 eurot.
5. Jätta hagi otsuse resolutsiooni p-des 2-3 nimetatud summasid ületavas osas rahuldamata.
6. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu
7. päevaks üle kanda M.J. pangakontole nr XXX.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse 1 avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 630, 632).

Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 03.02.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu kuni hageja täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) miinimummääras elatise väljamõistmiseks (dtl 5-9), sh jooksev elatis hagiavalduse seisuga 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuivõrd kostja ei ole alates 01.06.2023 hagejale elatist maksnud, palub hageja mõista kostjalt perioodi 02.02.202302.02.2024 eest ka tagasiulatuv elatis 3044,78 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuni menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja seadusliku esindaja ning kostja kooselu
5. aastal ning hageja elab koos X. Kostja ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust ning keeldub elatise maksmisest. Hageja X on pöördunud korduvalt kostja poole elatise nõudes, kuid kostja ei ole nõudele reageerinud (dtl 11). Hageja keskmised kulud ühe kuu kohta on 556 eurot.
6. Hageja vaidleb 12.03.2024 vastu kostja seisukohale ja leiab, et antud asja raames lahendatakse üksnes elatisenõuet, muud vaidlused ei puutu asjasse. Kostjal on kohustus hagejat ülal pidada pooles osas iga hageja vajaduste suurusest lähtuvalt. Kostja seda ei tee. Hageja X kannab hageja elatisega seonduvad kulud nii enda kui ka kostja eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ja õige. Lapsevanemate omavaheline suhtlus on konfliktne ja keeruline, mistõttu on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et elatise igakuine maksmine peab toimuna kostja poolt regulaarselt ja kindlas summas, s.o miinimummääras, mida saab kasutada lapse huve arvesse võttes. Kostja igati üritab vältida elatise maksmist, maksimaalset vähendada oma kohustust hageja ees. Hageja avaldab, et ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud kõik endast oleneva piisava sissetuleku hankimiseks ja üksnes vähene või ebaregulaarne sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks.
7. Kostja avaldas 23.02.2024 esitatud vastuses hagile (dtl 19), et soovib teha läbi kohtu DNAekspertiisi, kuivõrd ei ole nõus maksma elatist enne, kui on kindel, kas laps põlvneb temast. Samuti küsib kostja, et mille eest ta maksab, kui tal ei ole luba isegi lapsega kohtuda. Kostja avaldab, et on hetkel töötu ja elab vaid pensionist. Ka 19.04.2024 märkis kostja vastuses, et soovib teha DNA-ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks (dtl 39).
8. Kohus jättis 13.01.2024 kostja vastuhagi käiguta ning määrast tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (dtl 41-43). Kuivõrd kostja puuduseid ei kõrvaldanud, jättis kohus 07.08.2024 vastuhagi menetlusse võtmata (dtl 47-48). Kohtu korraldusel esitas Sotsiaalkindlustusamet 2 kohtule vastuse, millest nähtub, et kostjale on määratud puudega tööealise toetuseks 48,58 eurot kuus (dtl 52).
9. Kohus kohustas 30.08.2024 hageja seaduslikku esindajat ja kostjat esitama täiendavad tõendid ja selgitused (dtl 56-58). Hageja esitas pangakonto väljavõtted. Kostja kohtule ei vastanud.
10. Kohus määras 19.09.2024 asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis pooltele tähtajad õiguslike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks ning soovi korral vastaspoole esitatud menetluskulude nimekirjale arvamuse andmiseks, sh määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Täiendavaid seisukohti kohtule ei esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 9. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, Trt

RKo nr 2-21-137993, p 9).

1. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M.J. (dtl 10), samuti puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos, mh ei ole kostja vaielnud vastu, et hageja elab koos oma emaga. Lähtudes eeltoodust on hagejal, kui kostjast lahus elava alaealise lapsena, õigus esitada kostja vastu materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Ülalpidamise andmine ei ole seotud lapsega suhtlemisega. Kui kostja leiab, et hageja esindaja ei võimalda tal lapsega piisavalt suhelda, on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtuväliselt või vastava avaldusega kohtusse. Kostja 3 on elatise maksmata jätmisega rikkunud ülalpidamiskohustust ning hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma.
3. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Siiski saab elatist vähendada alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste, s.o mõjuvate asjaolude, esinemisel (PKS § 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtule avaldanud, et on töötu ja elab pensionist, kuid ühtegi tõendit ei ole kostja kohtule oma majandusliku olukorra kohta esitanud, samuti ei ole kostja kohtu korraldusele vaatamata esitanud oma pangakonto väljavõtet. Kohus tuvastas, et kostjale on küll määratud puudega tööealise toetus 48,58 eurot kuus ning töötamise registrist nähtub, et kehtivat töötamise kannet ei ole, kuid puuduvad tõendid, et seoses määratud puude toetusega oleks välistatud kostjal töö tegemise võimalus. Kohtu teostatud Rahvastikuregistri päringust nähtub, et kostjal on üks laps, kelleks on hageja. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mis oleksid mõjuvaks põhjuseks elatisnõude vähendamiseks. Kohus selgitab Riigikohtu praktikale tuginedes, et kostjal on lapse huvides kohustus teenida sissetulekut ning lahus elav vanem ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).
4. Riigikohus on leidnud oma varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). See puudutab hageja mõlemaid vanemaid. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Lisaks on Riigikohus leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 20). Kuivõrd kohus on andnud korduvalt menetluse kestel kostjale võimaluse esitada tõendeid elatise vähendamise hindamiseks, kuid kostja pole seda siiani teinud, puudub ka alus PKS §-le 102 tuginedes elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
5. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 25.10.2024 kuni hageja täisealiseks (01.02.2040) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
6. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
7. Kuigi kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjalt elatise väljamõistmine miinimummääras oleks ebamõistlikult koormav, siis tagasiulatuva elatise nõude osas on kohtu seisukoht siiski järgnev.
8. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut 4 tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue esitada pikema viivituseta. Kohtu hinnangul võib eeldada, et lapse vajadused olid vähemalt osaliselt kaetud muude vahenditega või elatise saamine ei olnud nii kriitiline, kuivõrd hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on küsinud elatist kostjalt üksnes kahel korral (dtl 11). Tagantjärele elatise nõudmine asetaks kostja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda, seega on põhjendatud leevendada kostja rahalist koormust ning mõista välja hageja kasuks ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis kohtumenetluse perioodi 03.02.2024 – 24.10.2024 eest kokku summas 2246,98 eurot (s.o 2 x 260,33 + 6 x 287,72). Seda ületavas osas jääb hageja nõue rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohtumenetluse ajal on kostja hagejale elatist siiski mingis ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel eelnimetatud ühekordsest hüvitisest need tõendatud summad maha arvestada.
9. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 18.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 5