← Eesti

3-26-1016/9

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1016 Määruse kuupäev 10. aprill 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi N.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. märtsi 2026. a ettekirjutusega nr 105

) § 37 lõike 2 punkti 1 alusel PPA

  1. märtsi
  2. a ettekirjutusega nr 1052295711 kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu lühendamist või alternatiivselt ettekirjutuse nr 1052295711 tühistamist osas, milles see sätestab sissesõidukeelu Schengeni alale 1 aastaks 6 kuuks. Lisaks mõistis kohus, et kaebaja vaidlustab Schengeni alal viibimise nõuete rikkumise eest määratud rahatrahvi. Kohus tagastas
  3. aprilli
  4. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas väärteo korras määratud rahatrahvi, ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta.
  5. Kaebaja esitas
  6. aprillil 2026 kohtule PPA
  7. aprilli
  8. a otsuse nr 15.7-16/138-2, millega tunnistati kaebaja suhtes kohaldatud Schengeni alale sissesõidukeeld kehtetuks.
  9. Kohus küsis
  10. aprilli
  11. a kohtunõudega kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamise osas ja märkis, et kui kaebajal on haldusasja menetlemisega tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist kaebaja vastustajalt taotleb, siis tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
  12. Vastuseks kohtunõudele teatas kaebaja
  13. aprillil 2026, et on nõus kohtuasja menetluse lõpetamisega. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 152

lõike 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152

lõige 3).

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

  1. Praegusel juhul on vastustaja kohtuasjas vaidluse all oleva PPA
  2. märtsi
  3. a ettekirjutuse nr 1052295711 Schengeni alale sissesõidukeeldu puudutavas osas kehtetuks tunnistanud. Seega on kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud. Ka kaebaja ise on menetluse lõpetamisega nõustunud ega ole taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud PPA otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes vastavalt

§ 152

lõikele 2 ning ka kohtule ei nähtu, et õigusvastasuse tuvastamine võiks kaebaja õiguste kaitseks vajalik olla. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada.

8. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

9.

§ 108

lõike 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.