lg 1 sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kirjalik hagimenetlus Hagihind 2589,48 eurot (287,72 x 9; TsMS § 129 lg 2) Kohtunik Kadi Karting Hageja alaealine M.K. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX, viibimiskoht: XXX Hageja seaduslik esindaja XXX (Viljandi Vallavalitsuse kaudu; registrikood: 75038606; aadress: XXX, Viljandi; e-post: XXX) Hageja seadusliku esindaja volitatud esindaja K. J. (e-post: XXX) Kostja T.J. (isikukood: XXX; aadress: XXX,; e-post: XXX) RESOLUTSIOON
lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
alusel on ülalpidamist kohustatud andma esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad, pöördus Viljandi Vallavalitsus kui alaealise lapse eestkostja ja esindaja kohtu poole elatise väljamõistmiseks miinimumsummas ning tagasiulatuvalt alates 19.01.2024 (alates kostja hooldusõiguse piiramise ning KOV eestkostele tuleku kuupäevast). Hageja esindaja esitas 12.09.2024 tulenevalt kohtu esitatud kompromissi sõlmimise ettepanekust täiendava seisukoha, milles avaldas, et kostjaga ei olnud võimalik kompromissi sõlmida (dtl 27). Eestkostespetsialist on vestelnud kostjaga 09.09.2024 ja 11.09.2024 telefoni teel. Mõlemal korral on T.J. öelnud, et tal puudub töökoht ning tal ei ole võimalik lapsele elatist maksta. Kostja vastuväited
) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise
lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. 8. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja ei ela lapsega koos ning puuduvad tõendid, et ta oleks osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel, on täidetud
p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. 9. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui
§-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär).
lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise suuruseks oli 260,33 eurot perioodil 01.04.2023 - 31.03.2024 ning 287,72 eurot alates 01.04.2024 (kohtu arvutused elatiskalkulaatori alusel). Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Hageja nõuab seadusjärgset miinimumelatist, seega on hageja elatisnõue lubatav ning hageja ei pea kohtule tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus ka kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 10. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo nr 2-19-19160, p 15) selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud
Kohus saab
alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil.
lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla
§-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Mõjuvad põhjused on
lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna ja mõjuv põhjus võib olla 3 ka muu asjaolu. Seega annab
lg 2 kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Kohus selgitab Riigikohtu praktikale tuginedes, et kostjal on lapse huvides kohustus teenida sissetulekut ning lahus elav vanem ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Üldjuhul on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvelt (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 14). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
12. Kuigi kohus on tuvastanud, et hageja emalt on välja mõistetud igakuiselt 100 eurot, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks elatist võrdselt teiselt vanemalt välja mõistetud elatise suurusega. Kohus on kostjale 27.05.2024 selgitanud, et kui kostja ei ole nõus elatise maksmisega, tuleb kostjal oma vastust põhjendada ning kostja vastus, et ta ei soovi elatist maksta, ei ole elatise vähendamise aluseks. Ühtegi
Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
Kuigi kohus ei oma täpset teavet kinnistu ühisomandi kujunemise ja jagunemise asjaolude kohta, tugineb kohus kinnistusraamatu kannetele, mille kohaselt on kostja korteriomandi ühisomanik. Kohus leiab, et ühisomandis oleva vara arvel võib olla põhjendatud täita lapse ülalpidamiskohustust, kui see on ainus või parim võimalik ressurss lapse vajaduste rahuldamiseks. Sellisel juhul ei välistata võimalust katta lapse ülalpidamiskulud kostja kinnistu osaluse arvelt. 13. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 08.11.2024 kuni hageja täisealiseks (16.01.2035) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta
lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ja olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue esitada pikema viivituseta. Kohtu hinnangul võib eeldada, et lapse vajadused olid vähemalt osaliselt kaetud muude vahenditega või elatise saamine ei olnud nii kriitiline, kuivõrd hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks kostjalt elatist küsinud. Tagantjärele elatise nõudmine asetaks kostja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda, seega on põhjendatud leevendada kostja rahalist koormust ning mõista välja hageja kasuks ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis kohtumenetluse perioodi 12.04.2024 – 07.11.2024 eest kokku 2014,04 eurot (s.o 7 x 287,72). Seda ületavas osas jääb hageja nõue rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohtumenetluse ajal on kostja hagejale elatist siiski mingis ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel eelnimetatud ühekordsest hüvitisest need tõendatud summad maha arvestada. 16. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.