lg 4 alusel 2460 euro, saamata jäänud töötasu 166,21 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30,43 euro ning saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudelt jooksva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 2969,63 eurot Kadi Karting Hageja M.-L. R. (isikukood: XXX; aadressXXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja Ivo Kaurit (e-post: XXX) Kostja LL Legend OÜ (registrikood: 14071682; asukoht XXX ; epost: XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige M.K. (e-post: XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Mõista LL Legend OÜ-lt M.-L. R. kasuks välja
lg 4 alusel hüvitis 820 eurot (bruto), sissenõutavaks muutunud viivis 82,83 eurot ja viivis põhinõudelt (820 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 3. Jätta rahuldamata hageja saamata jäänud töötasu 166,21 euro nõue ja
lg 4 alusel 2460 euro, saamata jäänud töötasu 166,21 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30,43 euro ning saamata jäänud töötasu nõudelt ja hüvitise nõudelt seadusjärgse jooksva viivise väljamõistmiseks.
Avalduses on märgitud, et kui tööandja laseb lepingu üles öelda eelnevalt nimetatud põhjusel, siis palus hageja viimaseks tööpäevaks määrata 13.04.
Kostja leidis, et palga mittemaksmine üle miinimummäära ei ole tööandjapoolne kohustuse rikkumine, viidates
Miinimumpalgast suurema töötasu nõue ei kujuta endast erakorralise ülesütlemise alust
Tööandja selgitab, et töötajale on makstud tunnitasu 5 eurot ning töötajal on olnud võimalus puhkust võtta, kusjuures tööandja ei ole puhkuse kasutamist takistanud. Lisaks väidab tööandja, et töötaja ei ole ise tööl olles käitunud korrektselt, kuna on tööajal tarvitanud alkoholi, kasutades seega tööandja vara ebaotstarbekalt ning omastanud alusetult tööandja rahalisi vahendeid. Töötaja on esitanud klientidele arveid, hiljem kasutanud arvetel soodustust ja omastanud nende summade vahest saadud raha.
Seega tuleb esmalt kohtul hinnata töötaja 15.03.2024 esitatud avalduse formaalseid ja materiaalseid eeldusi, seejärel vajadusel tööandja ülesütlemise õiguspärasust ja töötaja hilisemalt 28.03.2024 esitatud erakorralise ülesütlemise kehtivust. 9.
lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (
Töötaja peab erakorralist ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (
lg 2).
lg-s 3 sätestatakse, et
lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine (RKTKo nr 3-2-1-21-14, p-d 11 ja 12). Vastavalt
lg-le 1 peab esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. 10. On tuvastatav, et töötaja esitas 15.03.2024 tööandjale järgneva sisuga avalduse: „Kuna minu (M.-L. R. ) töökohustused on ajaga muutunud ning neid mu töölepingus kehtestatud ei ole, siis palun maksta mu tasuks 9 eurot tunnis. Vastasel juhul ütlen töölepingu üles tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu
Kui lasete töölepingu üles öelda üleval oleval tingimusel, siis viimaseks päevaks palun määrata 13.04.2024. Lõpparve soovin kätte saada 15.04.2023 koos hüvitisega.“ Riigikohus on seisukohal, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause) (RKTKo nr 3-2-1-21-14, p 11). Kolleegiumi varem väljendatud seisukoha järgi peab töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (RKTKo nr 3-2-1-117-11, p 17). Kuigi hageja on avaldanud, et 15.03.2024 esitatud avaldus ei ole erakorraline ülesütlemise avaldus, vaid hoiatus, leiab kohus, et töötaja avaldus ei ole hoiatus, vaid tingimuslik erakorraline ülesütlemisavaldus – selles on väljendatud selge tahe lõpetada tööleping, kui tööandja töötaja esitatud tingimust ei täida. Avalduse tingimuseks oli tööandja poolt töötasu suurendamise nõude rahuldamine. Kui tingimus ei saabu, kaasneb sellega õiguslik tagajärg – töölepingu ülesütlemine tööandjapoolse väidetava olulise kohustuse rikkumise tõttu. Seega sõltuvad avalduse õiguslikud tagajärjed selgelt kindlaks määratud tingimuse saabumisest või mittesaabumisest, mistõttu kvalifitseerub see TsÜS § 102 mõttes tingimuslikuks avalduseks, mis aga
11. Samas, kuigi 15.03.2024 esitatud töötaja avaldus oli tingimuslik ja seetõttu tühine, muudab
lg-s 3 ja
lg-s 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise siiski järgnevatel 3 põhjendustel kehtivaks. Riigikohus on selgitanud, et kui töötaja on töölepingu
lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st töölepingu ülesütlemine on
lg 1 kohaselt tühine, peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (RKTKo nr 3-2-1-170-11, p 13). Ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks töövaidlusorganisse eelnimetatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitanud, mistõttu tuleb töötaja töölepingu ülesütlemine lugeda kehtivaks. Samas lahendis on selgitatud, et kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks
alusel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks
lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut
Kohus leiab, et tööandja töölepingu lõpetamine
Kui töötaja on töölepingu üles öelnud
Sellises olukorras on töölepingu lõppemise alus juba määratud töötaja algatatud ülesütlemisavalduse kaudu ning tööandjal puudub õigus hiljem töölepingut lõpetada paralleelselt või alternatiivselt, viidates
Kui tööandjale selline töötaja ülesütlemine ei sobinud või ta leidis, et see ei vasta seaduse nõuetele, oleks tööandja pidanud esitama ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude töövaidlusorganisse või kohtusse. Kuna tööandja seda ei teinud, on töötaja töölepingu ülesütlemine
lg 2 alusel kehtiv ning tööandjal ei ole õigust hiljem töösuhet lõpetada alternatiivselt
Selline tegevus läheks vastuollu Riigikohtu seisukohtade ja õigusliku selguse põhimõttega. 12. Riigikohus on selgelt märkinud, et kui tööandja otsustab töötaja ülesütlemise vaidlustada, peab kohus hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, isegi kui neid ei ole ülesütlemisavalduse tekstis märgitud (RKTKo nr 3-2-1-21-14, p 12). Antud juhul ei ole tööandja aga ülesütlemist vaidlustanud. Seetõttu ei ole kohus kohustatud põhjalikult hindama hageja 15.03.2024 ega 28.03.2024 esitatud ülesütlemisavalduste õigsust ega viimases märgitud tööandja rikkumisi. Samas tuleb kohtul siiski arvestada, et vastavalt
lg 4 peab tööandja maksma hüvitist, kui töötaja lõpetab töölepingu erakorraliselt tööandja olulise rikkumise tõttu.
lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse
lg 2 alusel 15.03.2024, siis on hagejal õigus nõuda ning kostjal kohustus tasuda hüvitist
Kohus, arvestades aga konkreetse juhtumi asjaolusid, on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hüvitise määra oluliselt vähendada. Kuigi töölepingu ülesütlemine hageja poolt on ülaltoodud põhjendustel kehtiv (kostja ei ole ülesütlemist õigeaegselt vaidlustanud), ei tuvastanud kohus kostjapoolset olulist lepingu rikkumist, mis võinuks päädida töötajapoolse erakorralise töölepingu ülesütlemisega. Kohus käsitleb hageja väljatoodud tööandjapoolseid väidetavaid rikkumisi järgnevalt: 13.
Vastavalt töötasu alammäära kehtestamise määrusele oli alates jaanuarist 2023 tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korras 725 eurot (bruto) (vt VV määrus nr 124). Alates jaanuar 2024 oli tunnitasu alammäär 4,86 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamisel 820 eurot (bruto) (vt VV määrus nr 113). Kohus järeldab hageja pangakontodele laekunud töötasu suurusest, et hageja töötas täiskohaga, teenides ligikaudu 5 eurot tunnis, mis jääb vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära piiridesse. Näiteks detsembrikuu palk brutona oli umbes 813,45 eurot, mis vastab 162 töötunnile kuus, samas kui jaanuari brutopalk oli 885 eurot, mis tähendab 177 töötundi kuus. Kohtu hinnangul on selline töötundide arv graafikuga töö korral tavapärane ning esitatud asjaolude ja tõendite valguses ei leia kinnitust hageja väide, et kostja tasus talle töötasu mitteametlikult. Seetõttu ei pea kohus hageja väidetavat madalamat töötasu tõendatuks ega tööandja tegevust seadusest tuleneva kohustuse olulise rikkumisena. 13.
Seda ületavas osas jääb vastav nõue rahuldamata. 15.
kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja leiab, et tööandja poolt on tasumata saamata jäänud töötasu 166,21 eurot. Kohus sellega ei nõustu ja jätab hageja vastava nõude rahuldamata, selgitades seda järgnevalt. Kui nii töötasu kui ka puhkusetasu kantakse samal kuul, arvestatakse maksuvaba tulu kogu kuu kogutulu põhjal, mis hõlmab nii töötasu kui ka puhkusetasu. Maksuvaba tulu rakendamise alused ja piirimäärad on sätestatud tulumaksuseaduses (TuMS). TuMS § 23 lg 1 sätestab, et residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 7848 eurot aastas. Lõike 2 kohaselt, kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 7848 eurot. Kuna maksuvaba tulu vähenemine on lineaarne, tuleneb 25 200 eurot TuMS § 23 lg-s 2 toodud valemist. See on matemaatiline piir, mida igaüks saab valemi alusel arvutada. Kui kogutulu ületab 25 200 eurot, muutub maksuvaba tulu nulliks. Kui hageja märtsikuu töötasu oli kokku öötundidega 573,13 eurot, puhkusetasu 1643,72 eurot, kogutulu kokku 2216,85 eurot, siis töötaja kogutulu ületab 2100 eurot kuus, seega maksuvaba tulu on 0 eurot. Maksuvaba tulu rakendamine lõpeb selle piirmäära ületamisel ning mõlemad summad maksustatakse täielikult. Maksuvaba tulu rakendamine ja tulumaksu kinnipidamine toimub igakuiselt väljamakse tegemisel tulumaksu kinnipidaja poolt lähtudes kuu kogutulust (TuMS § 40 lg 2). TuMS § 40 lg 2 II lause „Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel“ kinnitab, et tulumaksu kinnipidamine on seotud konkreetse väljamakse hetke ja kuu kogutuluga. Sellest tulenevalt peab tööandja arvestama kuupõhise maksuvaba tulu rakendamise reegleid ja pidama kinni tulumaksu, kui ühe kuu kogutulu (nt palk ja puhkusetasu kokku) ületab 2100 eurot. Seadus ei anna tööandjale õigust hinnata maksuvaba tulu aastapõhiselt, kuna iga väljamakse maksustatakse kohe vastavalt kehtivatele reeglitele. Kui töötaja kogutulu ühes kuus (näiteks palga ja puhkusetasu koos) ületab 2100 eurot, kaotab ta maksuvaba tulu õiguse selle kuu eest, sõltumata sellest, et tema aastane kogutulu jääb maksuvaba tulu piirmäära sisse. Tööandja ei saa eeldada ega prognoosida töötaja kogu aasta sissetulekuid, mistõttu järgib ta igakuise kogutulu alusel maksuvaba tulu rakendamise reegleid. Selle tulemusena võib tekkida olukord, kus tulumaksu arvestus ja kinnipidamine on ühe kuu jooksul kõrgem, kuid töötaja saab enammakstud tulumaksu tagasi järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. Deklaratsioonis arvestab Maksuja Tolliamet maksuvaba tulu kogu aasta kogutulu alusel ja tagastab võimalikud enammakstud maksud, kui töötaja kogutulu ei ületa aastaseid piirmäärasid. 16. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja viivisenõue tasumata hüvitiselt 820 eurolt alates 10.01.2025 kuni vastava nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 17. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli kompromissina nõus hüvitama hagejale 1 kuu palga (dtl 464), kuid hageja ei olnud sellega nõus. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude ulatuses, mis oli ligilähedaselt võrdne kostja tehtud kompromissipakkumisega, mis osutab, et kompromiss oleks olnud õiglane ja mõistlik lahendus, siis on põhjendatud jätta eelnimetatud normi alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.