Obsah (5)

§ 101§ 100§ 99§ 97§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7. november 2024 Tsiviilasi nr ja hagi ese 2-24-7538 L-S.S. hagi K.S. vastu elatise väljamõistmiseks

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras kirjalik hagimenetlus Hagihind 2589,48 eurot (287,72 x 9; Ts

MS § 129 lg 2) Kohtunik Kadi Karting Hageja alaealine: L-S.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX,) Hageja seaduslik esindaja L.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX,; e-post: XXX) Kostja K.S. (isikukood: XXX; elukoht; XXX e- post: XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Mõista K.S. X L-S.S. kasuks alates 08.11.2024 kuni L-S.S. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Mõista K.S. L-S.S. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana perioodi 01.06.2024 – 07.11.2024 eest kokku 1438,60 eurot.
3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu
4. päevaks üle kanda L.A. pangakontole nr XXX.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Selgitus 1 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD Hageja nõue ning vastuväited kostjale
7. Hageja esitas 14.05.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu kuni hageja täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) elatise väljamõistmiseks (dtl 2-7). Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos X ning viibib kostja juures 2-6 korda kuus. Hageja seaduslik esindaja märgib, et kostja peaks maksma ühist auto liisingut 110 eurot ja lasteaeda, kuid on jätnud selle vahel maksmata. Hageja igakuised kulud on 580 eurot. Täiendavalt märgib 15.05.2024 ja 16.05.2024 hageja seaduslik esindaja, et soovib elatise maksmist miinimummääras ning seda alates juunist 2024 (dtl 10-12).
8. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et lapse jagamine selliselt nagu kostja on oma vastuses avaldanud ei ole mõeldav, kuivõrd kostja elab hagejast üle 100 km eemal, kuid on nõus, et laps viibiks kostjaga kahel nädalavahetusel kuus. Hageja seaduslik esindaja vaidleb vastu kostja vastusele, justkui oleks kostja toetanud hagejat riiete ostu ja muu vajaliku soetamisega. Kostja X on ostnud mõned asjad, kuid kõik muu on enamjaolt soetanud hageja seaduslik esindaja. Kostja on viimased kuud jätnud maksmata lasteaiaarved või on maksed viibinud. Hageja seaduslik esindaja märgib, et nõustub 180 euroga kuus. Kostja vastuväited
9. Kostja avaldas 27.05.2024 esitatud vastuses hagile (dtl 21-22), et kostjal on hageja seadusliku esindajaga kokkulepe lapse toetamise ning ülalpidamise osas ning ei ole hoidnud ülalpidamisest kõrvale. Kostja on ostnud hagejale riideid, toetanud teda rahaliselt ja andnud ülalpidamist vabatahtlikult. Vastavalt lapse soovile on hageja elanud ka kostja juures. Kostja peab õiglaseks ja on valmis kokkuleppeks, et hageja elaks pool kuud kostja juures ning oleks kostja täielikul ülalpidamisel. Kostja märgib, et hageja esindaja poolt kirjeldatud lapse vajaduste loetelu ei vasta kindlasti tegelikkusele. Kostja on nõus maksma elatist pooles suuruses seaduses ette nähtud minimaalsest elatisest. Menetluse käik
10. Kohus määras 02.09.2024 kostjale tähtaja pangakonto väljavõtte, tulude aruande ning asjaolude ja tõendite esitamiseks (dtl 28). Kuivõrd kostja kohtu korraldust ei täitnud, tegi kohus päringud Eesti Töötukassale, X Vallavalitsusele, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja pankadele (dtl 31-39).
11. Kohus määras asja kirjalikku menetlusse ning võimaldas pooltele esitada lõplikud seisukohad (dtl 148-149). KOHTU PÕHJENDUSED
12. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega 2 seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, TrtRKo nr 221-137993, p 9).
14. Perekonnaseaduse (

) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 32-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. 9. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja L.A. (dtl 8). Samuti puudub vaidlus, et hageja peamine elukoht on X juures ning mh puuduvad tõendid, et kostja osaleks lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel, seega on täidetud

§ 97

p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Kui kostja soovib, et laps elaks pool kuud temaga, on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtuväliselt või vastava avaldusega kohtusse. 10.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo nr 2-18-6499, p 11). Kohus märgib, et kostja on avaldanud, et on andnud hagejale elatist vahetult, ostes riideid ja aidanud rahaliselt, kuid jätnud selle tõendamata. Samuti on tõendamata ka väide, et hageja on elanud kostja juures. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleb ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena. Kostja avaldatu, justkui oleks ta andnud lapsele vahetut elatist, ei saa pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole vanemate vahel sellekohast kokkulepet, samuti ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks sellise elatise maksmise viisi hiljem heaks kiitnud. Kuna kostja ei ole hagejale elatist maksnud, on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ning hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma. 11. Kohus selgitab, et

§ 101

lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui

§-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär).

§ 101lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise suuruseks on 287,72 eurot alates 01.04.2024.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise 3 kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Hageja nõuab seadusjärgset miinimumelatist, seega on hageja elatisnõue lubatav ning hageja ei pea kohtule tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus ka kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 12. Kuigi kostja väide hageja vahetule ülalpidamisele ning kostja juures viibimisele on paljasõnaline ja tõendamata, saab kohus elatist vähendada siiski alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste, s.o mõjuvate asjaolude, esinemisel (

§ 102lg 2).

Mõjuv põhjus võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi

§ 102lg 1 märgitud asjaolu, et ole kostja menetluses välja toonud ega tõendanud.

Kostja ei ole kohtule väitnud, et tema puhul oleks tegemist osalise töövõimega isikuga või tal esineb muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Maksu- ja Tolliameti vastusega (dtl 54) on tõendatud, et kostjal on olnud töökoht XXXs, kus ta töötanud veebruar kuni aprill

1. Eesti Töötukassa andmetel ei ole kostja registreeritud töötuna arvele (dtl 44). Sotsiaalkindlustusamet on vastanud, et kostja ei ole arvel hüvitiste või toetuste saajana (dtl 59). Kostja elukoha järgne omavalitsus X Vallavalitsus on samuti avaldanud, et kokkupuude isikuga puudub ning isikule pole määratud vallavalitsuse poolt sotsiaaltoetusi ega toetavaid teenuseid (dtl 146). Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga, mh kohtute infosüsteemis kajastuvatest rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on üksnes üks laps, kelleks on hageja. Seega ei esine kostja puhul asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik elatist vähendada.
2. On tuvastatav, et kostjal on Swedbank AS-s arvelduskontol perioodil 27.09.2023 27.09.2024 seisuga 27.09.2024 sissetulekuid kokku 14 200,47 eurot (dtl 65-142). Riigikohus on leidnud oma varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti märgib kohus, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama sätte lg 11 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Arvestades, et kostjal on sissetulekuid 12 kuu jooksul kokku olnud 14 200,47 eurot, leiab kohus, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et kasutada seda enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. 14. Arvestades eelnevat on põhjendatud kohtu hinnangul hageja elatise nõue miinimummääras. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 08.11.2024 kuni hageja täisealiseks (16.06.2038) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest 4 lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Sissenõutavaks muutunud elatisena on hagejal põhjendatud välja mõista kostjalt ühekordne tagasiulatuv elatis perioodi 01.06.2024 - 07.11.2024 eest summas 1438,60 eurot (5 x 287,72).
3. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 5