← Eesti

2-25-10/14

Obsah (9)§ 187§ 5§ 230§ 438§ 461§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-10 Tsiviilasi H.K. ja T.J. hagi I.K

§ 187lg 6).

Asjaolud

  1. H.K. ja T.J. esitasid 1.01.2025 hagiavalduse I.K. vastu elatise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt hagejad elavad koos X ning kostja hagejatele vabatahtlikult elatist ei tasu (alates 1.09.2024 on kostja tasunud hagejatele elatist kokku summas 30 eurot). 1.2 Enne kohtusse pöördumist on hagejate seaduslik esindaja on üritanud kostjaga ühendust võtta ja selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega, kes vajavad ülalpidamist regulaarselt ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hoolimata hagejate seadusliku esindaja katsetest lahendada olukorda kohtuväliselt, ei täida kostja hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras. Hagejate seaduslik esindaja soovib, et poolte vahel ei oleks vaidlust hagejatele makstava elatise suuruse ja ülalpidamise andmise korra osas. Hagejad soovivad elatis miinimummääras ning tagasiulatuvalt alates 1.09.
  3. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja avaldas, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda. Tõendeid kostja ei esitanud.
  4. Kohus on käesolevas menetluses korraldanud kohtuistungi 6.03.
  5. Kohus arutas pooltega võimalikke kompromisse. Hageja oli nõus, et kostja võtab lapsed enda juurde nendel päevadel, kui tal on 24 tunnised vahetused ja selle võrra vähendatakse elatise nõuet. Kostja pakkumisega ei nõustunud, leides, et tal ei ole siis võimalik üldse tööle minna. Pooled kompromissi ei saavutanud ning hageja jäi hagiavalduses väljatoodud nõude juurde. Kostja 2

(5)leidis jätkuvalt, et tal ei ole majanduslikult võimalik lastele elatist tasuda. Ühtlasi selgitas kohus kostjale veelkord tõendite esitamise asjaolusid ning määras kindlaks nende esitamise tähtajad ning otsuse kuulutamise aja. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Hagi on esitatud alaealiste laste X vastu elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras, mis kohtuotsuse tegemise ajaks on kokku 558,22 (301,74 + 256,48) eurot kuus. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
  2. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja I.K. on alaealiste laste H.K. ja T.J. X, kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi lapsi üleval. Hagejate seaduslik esindaja (X) J.J. on kohtule kinnitanud, et kostja (laste X) nendega koos ei ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Kostja on alates septembrist
  3. a maksnud hagejate ülalpidamiseks elatist 30 eurot.
  4. Elatise nõue on esitatud alates 01.09.
  5. Pooled vaidlevad aga selle üle, kui suur peaks väljamõistetav elatis olema ning kas kostja on võimeline nõutavas määras elatist tasuma.
  6. Alates 01.01.
  7. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  8. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  9. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. 3

(5)Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.
  1. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimummääras ehk kohtuotsuse tegemise ajal H.K. 301,74 eurot kuus ning T.J.-ile 256,48 eurot kuus (võrreldes hagiavaldusega on summad muutnud kuna menetluse kestel 1.04.2025 indekseeriti elatist). Kostja on avaldanud, et tal ei ole võimalik üldse elatist tasuda kuna on töötu. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  2. Kostja I.K. toetub asjaolule, et ta on töötu. Avaldas kohtuistungil, et soovis on ettevõtte asutada, aga tuli nõue elatiseks, mis peatas kõik toetused. Lootis saada EVAT toetust. Alustas koolitusega, et alustada ettevõtet, aga hagi peatas kõik. Koolitus oleks nüüd lõppenud nelja päeva pärast, kus oleks saanud enda äriplaaniga edasi minna ja vajalikud 70% ettevõttega alustamiseks oleks olemas. Ta oleks saanud tasuta tööriistu kasutada, kuni eritellimusel mööblit tegema oleks hakanud. Sealt ongi sellised tulemused tulnud, et nii läks. Kui hagi oleks ära kadunud, siis tal oleks lootus olnud. Palus hagi tagasi võtta, et tal sellised võimalused, aga nad ei saanud kokkuleppele. Tal oli septembris tööõnnetus ja ta ei saanud tööl käia, aga ta oli sel ajal lastega nii palju, kui sai (4 ööpäeva kuus).
  3. Kohus selgitas kohtuistungil, et kui kostja soovib, et kohus tema poolt öeldut arvestab, siis ta peaks esitama nende asjaolude kohta ka tõendid. Näiteks töövõimetus tööõnnetuse tulemusel võib asjas omada tähendust, aga neid asjaolusid peab kostja tõendama. Kostja avaldas, et soovib vastavad tõendid esitada. Kohus määras kohtuistungil kostjale tõendite esitamise tähtajaks hiljemalt 14.03.
  4. Kostja kohtule mitte ühtegi tõendit ei esitanud.
  5. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  6. Kuna kostja ei esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma, siis kohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära.
  7. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras. Elatist indekseeritakse iga-aastaselt.
  8. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
  9. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud alates 01.09.2024 hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude puhul on hagejad arvestanud kostja tasutud 30 eurot.
  10. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude kuna kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis annaks alust nõuet vähendada või rahuldamata jätta. 4
(5)19. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle jõustumisest (

§ 461lg 2).

Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus graafikus tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega. 20. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 22.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 23.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.