Obsah (5)

§ 48§ 2§ 217§ 1§ 223

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2026,

§ 48

¹ lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 41² on kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. KTS § 32 lõike 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. 6. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu peab kohtutäitur tegema uue põhitasu otsuse ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kohtutäitur ei pea koostama eraldi varasema tasuotsuse tühistamist, vaid otsene keeld varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks tuleneb seadusest (KTS § 41²). Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka RKTKm, 16.12.2015, 3-2- 1-108-15). Kuna uus põhitasu otsus on

§ 2

lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt (TlnRnKm, 07.03.2025, 224-6592, p 12).

1. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kohtutäitur on täiteasjas nr 023/2015/663 juba aegumist kohaldanud ning täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest, ei ole avaldajal võimalik kohtule esitatud avaldusega saavutada oma taotletavat eesmärki – s.o täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täitekulude osas. Seetõttu tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel.
2. Olukorras, kus avaldaja leiab, et kohtutäitur ei oleks tohtinud üldse uut tasuotsust teha, on õigeks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri otsusele

§ 217alusel.

Kaebus kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatakse esmalt kohtutäiturile endale kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (

§ 217lg 1).

Tähtaja ennistamist saab taotleda

§ 217lg 2 alusel.

1. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu leidis kohus, et puudub alus rahuldada avaldaja taotlust menetlusabi saamiseks. Kohus jättis asja menetluskulud TsMS § 172 lg 2 kohaselt avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 2 2-25-4784 Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule ning jätta kõik kulud kohtutäituri kanda.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta määrus seadusele ega kohtupraktikale. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja rikkunud menetlusõiguse norme.
4. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on

§ 1lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud Ts

ÜS § 157 lg-s 1. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamisel on võlgnikul valik, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse (

§ 223

¹ alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile (

§ 48¹ alusel).

Seega ei ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri poole.

1. Riigikohtu praktika kohaselt on kohus kohustatud nõude aegumist omal algatusel alati kontrollima, sõltumata kohtumenetluse liigist. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Käesolev nõue täituritasu osas on aegunud.
2. Väärteo asjas ei saa nõuda 50% täituritasust. Nõue on õigusvastane. Menetluse edasine käik
3. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
6. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (RKTKm, 02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13 ja RKTKm, 09.10.2013, 3-21-95-13, p 12). Seega tuli maakohtul hinnata, kas avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik avaldust rahuldada (RKTKm, 12.12.2025, 3-2-1-149-15, p10). Sealjuures oli maakohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-151-14, p 13). 3 2-25-4784
7. Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on kohtutäituri tasude ja täitekulude otsus, mille osas jätkuva täitemenetluse aegumisega lõpetamist avaldaja taotleb, tehtud 23.03.2015 (dtl 2). Ühelegi muule kohtutäituri tasu ja täitekulude otsusele ei ole avaldaja tuginenud. 20.

§ 1

lg 1 p 16 kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta täitedokumendiks. Avalduses märgitud kohtutäituri tasude ja täitekulude otsuse tegemise ajal (23.03.2015) kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning lg 2 kohaselt algas lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

1. Seega, kui eeldada avalduses esitatud asjaolude tõesust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud, et avaldajal võib olla õiguskaitse vajadus siiski olemas. Kohtutäituri tasude ja täitekulude 23.03.2015 otsuse tegemisest oli kohtusse pöördumise ajaks (27.03.2025) 10 aastat möödunud. Seda arvestades on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine selle õigusliku perspektiivituse tõttu olnud ennatlik.
2. Sealjuures on maakohus lubamatult hinnanud avaldusele lisatud kohtutäituri vastust. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud tõendeid hinnata ning kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada hagi menetlusse võtmise üle, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm, 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-149-15, p 10; RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p 12). Eeltoodud põhimõtted kehtivad ringkonnakohtu hinnangul ka hagita menetluses.
3. Maakohtu kirjeldatud eksimuste tõttu tuleb määruskaebus rahuldada osas, milles avaldaja taotleb asja saatmist tagasi esimese astme kohtule ja määruse tühistamist. Kolleegium saadab avalduse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna ringkonnakohtul puudub avalduse menetlusse võtmise pädevus. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles avaldaja taotleb asja saatmist menetluse jätkamiseks, põhjusel, et menetlust saab jätkata vaid avalduse osas, mis on menetlusse võetud. Siinses asjas ei ole maakohus sellist otsustust (veel) teinud.
4. Seoses määruskaebuse väidetega, et väärteo asjas ei saa nõuda 50% täituritasust, mistõttu on nõue õigusvastane, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et sobivaks õiguskaitsevahendiks sellisel juhul on kaebus kohtutäituri otsusele

§ 217

alusel, mis tuleb viidatud paragrahvi esimese lõike kohaselt esmalt esitada kohtutäiturile 10 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Sealjuures saab tähtaja ennistamist nõuda

§ 217lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 25. Menetluskulude jaotuse määrab Ts

MS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus. 26. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4