← Eesti

2-25-118523/8

Obsah (6)§ 407§ 468§ 162§ 174§ 175§ 4842

Tsiviilasi nr 2-25-118523 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalik

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, kuid märgib osaliselt põhjendava osa.

  1. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 04.03.
  2. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
  3. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Poote vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098). Hagejal on lepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda põhivõlga.
  2. Kuigi tegemist on tarbijakrediidilepinguga, ei pea kohus vajalikuks kontrollida eraldi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuna VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamine ei muudaks intressi puudumise tõttu asja lahendust.
  3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162

lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 174lg-st 1.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

  1. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 434 eurot (sh käibemaks), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
  2. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 721,19 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv.
  3. Lähtudes

§ 175

lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3,5 tunni ulatuses summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks 24% (84 eurot). Hageja taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuna on piiratud 2 käibemaksukohustuslane ega ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (

§ 4842). 12.

Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 629 eurot (175+20+434). 13. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.