Obsah (12)

§ 416§ 94§ 1§ 402§ 4062§ 403§ 406§ 4034§ 411§ 113§ 1132§ 167

act OÜ hagi L P vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad 1471,56 eurot Kirjalik menetlus Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline es

§ 416tegi, lugedes lepingu ülesöelduks 10.08.2025.

Krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 10.08.2025 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile nõude loovutamise kohta.

1. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 1281,42 eurot, intress 75,68 eurot, viivis 64,46 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot.
2. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 19.03.2026 täiendavad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta. Hageja märgib, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja alternatiivselt 3/8 2-25-19850 kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust 2102591879 tulenev põhivõlgnevus 656,87 eurot, intress 9,60 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025) summas 18,63 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu 2102343533 alusel on kostja saanud laenu summas 1390 eurot ning tagasimakseid on antud lepingu katteks tehtud kokku 692,98 eurot. Järgnev leping oli väljamakseta refinantseerimisleping 2102544395, mille alusel kostja laenu ei saanud. Antud lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 40,15 eurot. Seega oli enne hageja nõude aluseks oleva refinantseerimislepingu 2102591879 sõlmimist laenu põhiosa 656,87 eurot (laen 1390 eurot – tagasimaksed kokku 733,13 eurot). Tulenevalt eeltoodust on lepingu 2102591879 tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 652,83 eurot,

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimääraga, lepingus kokkulepitud perioodiga 60 kuud, esimese osamakse kuupäevaga 10.05.

1. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole, mistõttu on kostja jäänud uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse 10.05.2025 (summas 13,41 eurot), 10.06.2025 (summas 13,37 eurot) ja 10.07.2025 (summas 13,33 eurot) osamaksega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.08.2025 seisuga.
2. Viru Maakohus 04.03.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati sai kostja isiklikult kätte 04.03.2026 e-toimiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 15 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Hageja esitatud nõude ümberarvestuse sai kostja isiklikult kätte 19.03.
3. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
6. Võlaõigusseadus (

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja B OÜ vahel 12.03.2025 sõlmitud lepingust nr 2102591879, millega refinantseeriti krediidilepingust 2102343533 ja refinatseerimislepingust nr 2102544395 tulenevad kohustused.
2. Kohtu hinnangul on B OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. 4/8 2-25-19850 14. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 403

4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu

1. märtsi
2. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-2113098 p 13).
3. Nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

/…/ Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 14). 16. Kostjale esimese (15.06.2023) laenu andmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr 45,93%, lepingus oli krediidikulukuse määraks 45%. 23.10.2024 refinantseerimislepingu sõlmimise ajal oli krediidikulukuse kolmekordne määr 49,95%, lepingus see oli 22,15%. 12.03.2025 lepingu sõlmimise ajal oli kolmekordne krediidikulukuse määr 46,41%, lepingus oli see 23,27%. Seega ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr

§ 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ja lepingud ei ole tühised.

17.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034

lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 403

4 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

1. Kohtu hinnangul ei järginud esialgne krediidiandja kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse 5/8 2-25-19850 kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Kontrolliti ka avalikke andmebaase (Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister). Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel konservatiivsuse põhimõttest, tehes krediidiotsuse järgnevate arvuliste näitajate põhjal: pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud keskmisest netosissetulekust 1366 eurost, mis ühtis kostja poolt esitatud netosissetulekuga; - pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud olemasolevatest finantskohustustest 500 eurost, mis ühtis kostja poolt märgitud olemasolevate finantskohustustega; - muudest kohustustest (majapidamiskulud) + ülalpeetava kulud kokku 601 eurot; - puhvrist 68 eurot. Laenuandja hindas maksevõime suuruseks 197 eurot. Hageja selgitas, et regulaarseid sotsiaaltoetusi võib käsitada sissetulekuna krediidivõimelisuse hindamisel, kui need on püsiva iseloomuga. Antud juhul oli kostjal püsiv sissetulek peretoetuste näol, mida sai arvestada regulaarse sissetulekuallikana. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal neli ülalpeeatavat. Ülalpeetavate kulud olid reguleeritud taotluse menetlemise ajal kehtinud krediidiandaja sise-eeskirjas, millest tulenevalt oli esimese ülalpeetava kulu oli 55 eurot, teise ülalpeetava kulu 80% esimesest so. 44 eurot, kolmanda ülalpeetava kulu 70% esimesest so. 38,50 eurot ning neljanda ülalpeetava kulu 50% esimesest so. 27,50 eurot. See tähendab kokku ülalpeetavate kulud 165 eurot. Tegemist ei ole hinnangulise ega suvalise kuluga, vaid krediidiandja ühtse ja eelnevalt kehtestatud metoodika rakendamisega. Sise-eeskirja kohaselt kontrollib B OÜ finantskohustusi, sealhulgas laenulepingutest tulenevaid igakuiseid tagasimakseid krediidiasutustele ja krediidiandjatele, liisingu- ja järelmaksu tagasimakseid, elatise maksekohustusi ning igakuiseid makseid inkassofirmadele ja kohtutäituritele.
2. Kohus on 04.03.2026 määruses selgitanud, et hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks olid peretoetus, sotsiaaltoetused, elatisabi ning puuetega lapse hooldajale makstavad hooldajatoetused. Kostjal lasus laenukohustusi nelja krediidiandja ees ning
3. aasta juunis tegi ta krediiditagasimakseid kokku 557,40 euro ulatuses. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbijal oli mitu laenukohustust teiste krediidiandjate ees, mille igakuised tagasimaksed ulatusid ligikaudu 500 euroni, ning et laenuvõtja ülalpidamisel oli neli last (sh pangakonto väljavõttest nähtavalt kaks puudega last), pidi kohtu hinnangul olema krediidiandjale selge hoiatav indikaator tarbija finantsvõimekuse kohta. Kohus jääb seisukohale, et kui laenuandja oleks arvestanud kõiki pangakonto väljavõttelt nähtuvaid andmeid kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks olnud võimalik järeldada, et kostja on krediidivõimeline ning suudab 15.06.2023 sõlmitud krediidilepingust ja refinantseerimislepingutest tulenevaid kohustusi probleemideta täita. Kuigi krediidiandja kontrollis kostja maksevõimet, jõudis ta kohtu hinnangul põhjendamatult positiivse tulemuseni. Seetõttu leiab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet piisava põhjalikkusega ega võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis viitasid selgelt makseraskuste suurele tõenäosusele. 20.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

§ 403

4 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 6/8 2-25-19850 21. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

22. Hagiavalduses esitas hageja nõude ümberarvestused vastavalt

§ 403

4 lg 7 sätestatule, juhul, kui kohus leiab, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja lepingust 2102591879 tulenev põhivõlgnevus 656,87 eurot, intress 9,60 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025) summas 18,63 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.08.2025 seisuga. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 11.08.2025. 23. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 656,87 eurot. 24. Hageja palub mõista kostjalt välja intressid

§-s 94 sätestatud intressimääras summas 9,60 eurot (intressi osamaksed 1-4) ning viivised põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025) summas 18,63 eurot, lähtudes

§ 113

lg 1 kohasest viivisemäärast (

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas). Kohus rahuldab hageja nõude. 25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) ja kooskõlas

§ 1132lg 1 võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile 11.05.2025, 10.06.2025 ja 10.07.2025 ning tasumata tasulised võlateatised 17.05.2025 (5 eurot), 16.06.2025 (5 eurot), 16.07.2025 (5 eurot). Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (

§ 167

). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) alusel ja kooskõlas

§ 1132 lg 2 p 3 kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale e-posti aadressile järgneva tasulise nõudekirja: 01.09.2025 (25 eurot), 18.09.2025 (5 eurot), 08.10.2025 (5 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude.

1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7/8 2-25-19850
3. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 1471,56 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude summas 735,10 eurot. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja kanda.
4. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 280 eurot Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 50% ulatuses, so summas 140 eurot.
5. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
6. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (Ts

MS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 8/8