← Eesti

3-25-466/19

Obsah (9)§ 252§ 253§ 207§ 204§ 104§ 210§ 59§ 48§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2026, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 Haldusasi MTÜ Roheline Pärnumaa ka

§ 252lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnaamet (Ke

A) registreeris ajavahemikul 11.09.2024–24.01.2025 metsaregistris metsateatised (raieload), mille alusel on Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) lubatud Põlva maakonnas Põlva valla üldplaneeringu (ÜP) kohasel rohevõrgustiku alal riigimetsas teostada lageraiet (kokku 105,09 ha ulatuses) või raadamist (kokku 7,3 ha ulatuses). 3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

  1. MTÜ Roheline Pärnumaa esitas Tallinna Halduskohtule 29.01.2025 kaebuse tühistada kokku 92 raieluba ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusaluste lubade kehtivus (haldusasi nr 3-25-230).
  2. Tallinna Halduskohus kohaldas 30.01.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-230 ajutist õiguskaitset ja peatas vaidlustatud metsateatiste kehtivuse 30 päevaks. Tallinna Halduskohus otsustas 21.02.2025 määrusega eraldada MTÜ Roheline Pärnumaa kaebuses esitatud raielubade tühistamise nõuded iseseisvaks menetluseks järgmiselt: 3.
  4. a-l registreeritud metsateatised (lageraied), mille alusel ei ole veel raieid teostatud: 50001088110, 50001088111, 50001089743, 50001097355, 50001098439, 50001098440, 50001098441, 50001098442, 50001098947, 50001098948, 50001098949, 50001099404, 50001099405, 50001099406, 50001099407, 50001101732, 50001101733, 50001101734, 50001101739, 50001101985, 50001101986, 50001101987, 50001102250 ja 50001102694 (haldusasi nr 3-25-230); 3.
  6. a-l registreeritud metsateatised (lageraied), mille alusel ei ole veel raieid teostatud ja mille peale on kaebus esitatud kolme kuu jooksul nende kinnitamisest metsaregistris: 50001069496, 50001069497, 50001076334, 50001076336, 50001085770, 50001086360, 50001086605, 50001086606, 50001086607, 50001086623, 50001086624, 50001086625, 50001086852, 50001086907, 50001089495, 50001089663, 50001089682, 50001089683, 50001089688, 50001089742, 50001089744, 50001089745, 50001089747 ja 50001091507 (haldusasi nr 3-25-457); 3.
  8. a-l registreeritud metsateatised (lageraied), mille alusel ei ole veel raieid teostatud ja mille peale on kaebus esitatud enam kui kolm kuud pärast nende kinnitamist metsaregistris: 50001061459, 50001061876, 50001065463, 50001066246, 50001066247, 50001066284, 50001066285, 50001066286, 50001067548, 50001069492, 50001069498, 50001069500, 50001069501, 50001069594, 50001069595, 50001069596, 50001069636, 50001070965, 50001071780 ja 50001072056 (haldusasi nr 3-25-466); 3.
  9. lageraiete teostamiseks antud raieload, mis on RMK kinnitusel täielikult realiseeritud: 50001060880, 50001060882, 50001061456, 50001061457, 50001061458, 50001062549, 50001062550, 50001066033, 50001066269, 50001066270, 50001068330, 50001068331, 50001068332, 50001074939, 50001075109, 50001084262, 50001084263, 50001084264, 50001084265, 50001084266 ja 50001099132 (haldusasi nr 3-25-465); 3.
  10. raadamiseks antud raieload nr 50001062569, 50001062570 ja 50001064737 mis on RMK kinnitusel täielikult realiseeritud (haldusasi nr 3-25-467).
  11. Tallinna Halduskohus võttis 27.02.2025 määrustega haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25457 ja nr 3-25-466 menetlusse MTÜ Roheline Pärnumaa kaebuse vastavalt eespool p-des 3.1, 3.2 ja 3.3 loetletud metsateatiste registreerimise otsuste tühistamiseks, kaasas RMK arvamuse andmiseks kohtumenetlustesse ning pikendas 30.01.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust kuni nendes asjades tehtavate lõpplahendite jõustumiseni. Ühtlasi jättis halduskohus 27.02.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-466 rahuldamata KeA taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu ning luges
  12. a oktoobris väljastatud raielubade peale esitatud kaebuse tähtaegseks.
  13. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2026 otsustega haldusasjades nr 3-25-230, 3-25457 ja 3-25-466 MTÜ Roheline Pärnumaa kaebused rahuldamata ja menetluskulud 2

(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse all on lageraieid lubavad metsateatised Põlva valla rohevõrgustiku aladel. Kaebaja hinnangul ei ole KeA arvestanud asjakohast kohtupraktikat (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979) rohevõrgustiku aladel raiete lubamise kohta ning ei ole raielubade andmisel kaalunud rohevõrgustiku säilimise ja toimimise huvi. Rohevõrgustikuga seotud kaalutlused, millest metsateatiste registreerimisel lähtuti tõi vastustaja välja kohtumenetluses 14.02.2025 ja 04.03.
  1. Põlva valla ÜP aluseks on Põlvamaa maakonnaplaneering 2030+ ning selle teemaplaneering „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku alal põhitingimuseks, et rohevõrgustik jääks toimima. Looduslike alade osatähtsus tuumalas ei tohi langeda alla 90%, koridorides tuleb kaaluda majandamist kaitsemetsana; säilitada tuleb bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus (lk 30–31). Põlva valla ÜP seletuskirjas on rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise säilimise tingimused toodud p-des 7.4.1–7.4.
  2. Seletuskirja p 7.4.1 kohaselt on rohevõrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%. Selle tingimuse täitmise jälgimise metoodika on kirjeldatud dokumendis „Ülevaade looduslike alade osatähtsusest rohevõrgustiku tugialades“. Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal alla 90%, ei ole tegevus lubatud (lk 34). Võib nõustuda, et Põlva valla ÜP ei reguleeri piisava põhjalikkusega raieid rohevõrgustiku alal. ÜP kajastab maakonnaplaneeringu üldist põhimõtet, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei tohiks langeda alla 90%. Samas ei ole sisuliselt hinnatud metsamajandamise mõju ning raietega seoses ei ole seatud mingeid piiranguid. Sätestatud ei ole spetsiifilisi tingimusi rohevõrgustiku eripärast lähtudes. Kui ÜP-s ei seata raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvaid kitsendusi, siis ei ole KeA-l võimalik raie lubatavust konkreetsel alal eeldada ning metsateatiste registreerimisel tuleb kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 28). Kui KeA on neid asjaolusid piisavalt hinnanud ja jõudnud järeldusele, et raie lubamine ei kahjusta rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust, saab raiet rohevõrgustiku alal lubada. Lageraie ei vähenda ega hävita rohevõrgustiku ala ning ei muuda maakattetüüpi. Tegemist on metsa uuendamisele suunatud raie liigiga, millele metsaseaduse (MS) § 29 näeb ette kindlad tingimused ja nõuded. Metsa raie rohevõrgustiku alal tuleb välistada ennekõike siis, kui raie on vastuolus rohevõrgustiku kaitseks planeeringutes või muudes õigusaktides seatud tingimustega, sh kui raie tekitab keskkonnaohu, mida ei tule taluda (vt Riigikohtu 10.06.2024 otsus nr 3-21-2074, p 15). Kuivõrd rohevõrgustik on loodud elurikkuse säilitamiseks ja selleks vajalike ökosüsteemide kaitseks (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17), tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata looduskaitseseaduse (LKS) §-s 512 toodud liigikaitse nõuetele. Kui ÜP-s ei ole neile nõuetele piisavalt tähelepanu pööratud, ei tohi KeA neid metsateatiste menetluses ignoreerida (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 23). Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et metsateatiste menetluspraktikat rohevõrgustiku aladel planeeritud raiete osas muudeti oluliselt pärast Riigikohtu 28.09.2023 otsust nr 3-21979 ning ka praegu vaidluse all olevate metsateatiste menetluses on mh hinnatud raiete mõju Põlva valla ÜP-ga määratud rohevõrgustiku alale. Põlva valla rohevõrgustiku pindala on 32 129,18 ha ning viimase 5 aasta jooksul on väljastatud lageraieid lubavaid metsateatisi 3475 ha kohta. Keskmiselt on Põlva valla rohevõrgustiku alale aastas registreeritud lageraieid 695 ha ulatuses, mis moodustab ca 2,2% rohevõrgustiku pindalast (sh ei pruugi kõik raieload olla realiseeritud). Sellises mahus lageraiete tegemisel on rohevõrgustiku toimimine tagatud, sest rohevõrgustiku alal säilivad metsade vanuseline struktuur ja eri tüüpi metsad kui elupaigad. 3
(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 KeA hinnangul ei tohi rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks uuenemata raielankide osakaal rohevõrgustikuga hõlmatud metsamaal ühe ÜP piires ületada 14% rohevõrgustiku elemendi metsamaa pindalast. KeA arvestab, et lageraie järgselt võtab metsa uuenemine enamasti aega keskmiselt 5 aastat (MS § 24 lg 3). Seejuures tuleb ka uuenemata raiesmikud lugeda looduslikeks aladeks. Vaidluse all olevad lageraied on kooskõlas ka MS-s sätestatud piirangutega, mille eesmärk on vähendada lageraiete negatiivseid mõjusid (nt säilikpuude jätmise kohustus, metsa uuendamise kohustus, lageraie keeld uuenemata alade kõrval, piirangud lankide suurusele). Kaebaja ei ole vastustaja esitatu kohta omapoolseid seisukohti avaldanud. Kaebuses on üksnes üldiselt viidatud Põlva valla ÜP deklaratiivsusele ja rohevõrgustiku säilimise huvile. Kaebaja ei ole toonud välja, milles saaks praegusel juhul seisneda lageraieid välistav negatiivne mõju Põlva valla rohevõrgustiku alale, arvestades, et lageraie rohevõrgustikku iseenesest ei hävita. Kaebaja peab vähemasti olema suuteline selgitama, milles seisneb ja millel põhineb kaebuses väidetav ohukahtlus. Kohtul puudub põhjus kahelda, et KeA on Riigikohtu 28.09.2023 otsust nr 3-21-979 arvesse võttes muutnud senist menetluspraktikat rohevõrgustiku aladel planeeritud raiete osas ning ka vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel on hinnatud raiete mõju Põlva valla ÜP-ga määratud rohevõrgustiku alale. Vastustaja kohtumenetluses esitatud kaalutlused ei ole ilmselgelt meelevaldsed. Puudub põhjus kahelda KeA esitatud andmete õigsuses ja neist tehtud järeldustes. Pelgalt raielubade hulgast ja lubatud raiete liigist (lageraie) ei saa veel järeldada kahjulikku ja raietegevust välistavat mõju rohevõrgustikule. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsa majandamise viis, kuid see ei tähenda, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks selle eesmärgipärast toimimist või on põhimõtteliselt keelatud. Seejuures on rohevõrgustiku eesmärk iseäranis eri tüüpi ökosüsteemide, sh erinevat tüüpi metsade kui elupaikade säilitamine, mitte pelgalt senise metsaala säilitamine loodusliku alana. Lageraie lank toimib samuti rohevõrgustiku osana (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2026 määrus nr 3-25-3125, p 19). Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud kahtlust, et pärast vaidlustatud metsateatiste realiseerimist ei saaks rohevõrgustik enam eesmärgipäraselt toimida. Kuna KeA ei tuvastanud rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe olulist kahjustamist ega vastuolu õigusaktide nõuetega, ei olnud KeA-l alust keelduda metsateatiste registreerimisest. Vaidlusaluste metsateatiste menetlusviis ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil (väljaspool automatiseeritud menetlust). Kaebaja õiguste või kaebusega kaitstava avaliku huvi rikkumine saaks esineda, kui vaidlusaluste metsateatiste automatiseeritud kontrollimine ja registreerimine on toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2023 määrus nr 3-22-790, p 14). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Vastustaja on kohtumenetluses ära näidanud, kuidas ja milliste andmete alusel ta järeldas, et lubatud mahus raied ei kahjusta rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust. Kohtupraktikas on piisavaks loetud ka vaide- ja kohtumenetluses esitatud haldusorgani selgitusi (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 20). Võttes arvesse, et kehtivad õigusaktid ei nõua soodustava haldusakti üksikasjalikku põhjendamist (vrd MS § 41 lg 8, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4), kaebaja ei ole vastustaja esitatule vastu vaielnud ja kohtul puudub alus kahelda, et KeA lähtus metsateatiste registreerimisel samadest kaalutlustest, on praeguses vaidluses lubatav arvestada KeA kohtumenetluses esitatud seisukohtadega. Automatiseeritud menetlusest ei saa tuletada, et KeA jättis tähtsust omavad asjaolud arvestamata ja hindamata. 4
(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 6. Tallinna Halduskohus tühistas 15.04.2026 määrustega

§ 253

lg 1 alusel oma 27.02.2025 määrustega (määruste resolutsioonis on ekslikult aastaarvuks 2026) kohaldatud esialgse õiguskaitse alates 20.05.

  1. Kohtul ei olnud 27.02.2025 määruste tegemise etapis alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, sest vastustajal oli võimalik kohtumenetluses selgitada, millistest kaalutlustest rohevõrgustiku alal raiete lubamisel lähtuti, ning kaebajal oli võimalik sellele vastavalt oma seniseid seisukohti täiendada. Asja sisulise läbivaatamise kestel on kohtu hinnang kaebuse eduväljavaadetele ja erinevate huvide kaalumisele muutunud. KeA on toonud kohtumenetluses välja vaidlustatud metsateatiste kontrollimisel ja registreerimisel aluseks võetud asjaolud ja kaalutlused, millele kaebaja ei ole vastanud ega selgitanud, milles täpsemalt seisneb tema kahtlus, et vaidlustatud raielubade realiseerimisel ei ole enam piisavalt tagatud Põlva valla rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et KeA lähtus metsateatisi kinnitades kohtumenetluses esitatud kaalutlustest ning vastustaja kaalutlusi ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseteks või rohevõrgustikku ebapiisavalt kaitsvateks. Seega võib kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Seda arvestades ei ole vaidlusaluste metsateatiste kehtivuse jätkuv peatamine põhjendatud. Kaebaja huvi ei ole selles olukorras kaalukam RMK huvist realiseerida raieload enne nende kehtivusaja lõppemist.
  2. MTÜ Roheline Pärnumaa palub 30.04.2026 määruskaebustes tühistada halduskohtu 15.04.2026 määrused. Menetlusaegse esialgse õiguskaitse tühistamine ei olnud põhjendatud, sest õiguskaitsevajadus ei ole ära langenud ja kaebus ei ole perspektiivitu. Kavandatud raiete elluviimisel ei ole rohevõrgustiku sidususe säilimine tagatud. Vastustaja teistsugune hinnang on oluliste puudustega. KeA esitatud andmetest jääb ebaselgeks, kas Põlva valla rohevõrgustiku alal iga-aastaselt teostatav lageraie 695 ha ulatuses moodustab 2,2% rohevõrgustiku pindalast või rohevõrgustikus asuva metsa pindalast? Samuti on teadmata lageraiete ruumiline paigutus. Kui järjestikused lageraied koonduvad ühte piirkonda, võivad need avaldada metsakoosluste sidususele väga ebasoodsat mõju. Rohevõrgustiku sidususe analüüs ei saa piirduda üksnes ühe kohaliku omavalitsuse üksusega, hinnata tuleb ka naaberomavalitsustes (piirialadel) toimuvat. Pole mõistetav, mida on silmas peetud selle all, et tagada tuleb metsade vanuseline struktuur. See eeldaks kogu Põlva valla (ja lähiümbruse) rohevõrgustiku metsade vanuselise struktuuri analüüsimist. Raietega ei saa muuta metsatüüpi, sest metsatüübid sõltuvad mullatüüpidest. KeA seatud tingimus, et rohevõrgustiku alal ei tohiks uuenemata raielankide osakaal ületada ühe ÜP piires 14% metsamaa pindalast, võimaldaks seda, et kogu rohevõrgustikus asuv mets koosneb noorendikest (86 %) ja lageraielankidest (14%). See ei arvesta kuidagi liikidega, kes vajavad elupaigana vanemat või päris vana metsa (nt metsis, rähnid jt). Koondandmed Põlva vallas lageraiet lubavatest metsateatistest viimase viie aasta kohta ei tõenda rohevõrgustiku sidususe säilimist, sest pole teada, milline on Põlva valla rohevõrgustiku maakasutuslik jaotus tervikuna, milline on metsade osakaal ja vanuseline jaotus ning nende ökoloogiline funktsioon. Samuti on käsitletud üksnes lageraiet (mitte nt aegjärkset raiet) ning teadmata on muu inimtegevusega (karjäärid, elamualad, põllud jt) kaasnev kumuleeruv mõju rohevõrgustiku sidususele. KeA käsitus raielankidest kui looduslikest aladest moonutab kaebaja hinnangul rohevõrgustiku olemust. See lähtub üksnes majanduslikest eesmärkidest ning ei aita saavutada rohevõrgustiku eesmärki tasakaalustada majandustegevuse mõjusid (vt ka rohevõrgustiku planeerimise juhend, lk 8; Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 9, 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 26). KeA ei ole selgitanud, milliste liikide ja populatsioonide jaoks on Põlvamaa rohevõrgustiku metsad elupaigana vajalikud ning kuidas mõjutavad ulatuslikud lageraied ja muud raieliigid nende toimivust. Vastustaja väide, et rohevõrgustiku toimivus on tagatud, tugineb seega ebaselgetele andmetele ning on mitmeti puudulik ja väär. Halduskohus ei saanud vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi lugeda ka vaidlusaluste metsateatiste 5

(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 põhjendusteks. Vastustaja kaalutlused on esmakordselt kujundatud ja esitatud kohtumenetluses (12.02.2025, 02.03.2026) ning KeA ei saanud lähtuda neist juba vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel (vt ka Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Enamik raielubasid on lisaks antud automatiseeritud menetluses. Haldusakti andmise eelduseks olevad asjaolud pidid olema selged juba haldusakti andmise ajal ning haldusorgan ei tohi lähtuda üksnes oletustest (nt Riigikohtu 20.01.2021 otsus nr 3-19-569, p 11). Praegusel juhul ei olnud metsateatiste hilisem põhistamine lubatav. Halduskohus jättis otsuse tegemisel arvestamata Riigikohtu suunistega, mis tõi kaasa õigusvastase kohtuotsuse. Esialgse õiguskaitse abinõu ennatlik tühistamine kahjustab kaebaja õiguste tõhusat kaitset, sest metsateatiste realiseerimine muudaks edasikaebeõiguse kasutamise ebaefektiivseks. Kaebaja ei esitanud küll omapoolset seisukohta KeA 04.03.2026 selgitustele, kuid ta ei saanud eeldada, et sellest sõltub kohtu hinnang metsateatiste õiguspärasusele. Esialgse õiguskaitse taastamine ja säilitamine kuni vaidluse lõpuni on väga vajalik, sest raiete tegemine halvendaks niigi raietest ulatuslikult mõjutatud rohevõrgustiku sidusust ja toimivust. Isegi kui metsateatiste kehtivus kohtumenetluse ajal lõpeb, ei oleks uute metsateatiste taotlemine RMK-le ülemäära koormav. Metsateatiste kehtivuse peatamisel lükkuks raietegevus üksnes edasi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebused Tallinna Halduskohtu 15.04.2026 määruste peale tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (

§ 204

lg 1) ja vastavad

§-de 52−54 ning 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebused üks ringkonnakohtunik.

  1. MTÜ Roheline Pärnumaa pöördus 29.01.2025 kaebusega halduskohtusse ning vaidlustas korraga 92 metsateatist, millega oli antud RMK-le luba lageraieks või raadamiseks riigimetsas Põlva valla ÜP rohevõrgustiku alal kokku 112,39 ha ulatuses. Tallinna Halduskohus eraldas 21.02.2025 määrusega kaebuse viieks haldusasjaks (3-25-230, 3-25-457, 3-25-465, 3-25-466, 3-25-467).
  2. Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrustega haldusasjades nr 3-25-465 ja nr 3-25-467 on tagastatud MTÜ Roheline Pärnumaa kaebus nende raielubade peale, mis olid halduskohtusse pöördumise hetkeks realiseeritud (määrused jõustusid edasi kaebamata 15.03.2025). Tallinna Halduskohus lahendas 15.04.2026 otsustega haldusasjades nr 3-25-230, 3-25-457 ja 3-25-466 kaebuse kokku 68 lageraiet (kokku 76,87 ha ulatuses) lubava metsateatise peale, mis olid antud ajavahemikul 01.10.2024–24.01.2025 (sh haldusasjas nr 325-230 – 24 metsateatist perioodist 07.01.2025–24.01.2025; haldusasjas nr 3-25-457 – 24 metsateatist perioodist 07.11.2024–21.12.2024; haldusasjas nr 3-25-466 – 20 metsateatist perioodist 01.10.2024–28.10.2024).
  3. Täpsem ülevaade otsustega lahendatud vaidluste esemeks olnud metsateatistest on leitav allolevast tabelist. Järjestus vastab esitatud metsateatiste numbritele ning kollase taustavärviga on esile tõstetud need 15 raieluba 68-st, mida ei ole antud automatiseeritud menetluses. Haldusasi nr 3-25-466 Nr Metsateatis Katastriüksus Pindala Esitatud Kinnitatud
  4. 50001061459 87201:002:0495 0,23 15.09.2024 01.10.2024 6

(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466
  1. 50001061876 87201:001:0441 1,83 17.09.2024 02.10.2024
  2. 50001065463 11701:002:0407 0,42 03.10.2024 03.10.2024
  3. 50001066246 61903:005:0235 0,52 07.10.2024 07.10.2024
  4. 50001066247 61903:005:0235 0,08 07.10.2024 07.10.2024
  5. 50001066284 87202:002:0084 0,35 07.10.2024 07.10.2024
  6. 50001066285 87202:002:0084 0,34 07.10.2024 07.10.2024
  7. 50001066286 87202:002:0948 0,98 07.10.2024 23.10.2024
  8. 50001067548 61903:005:0235 0,55 11.10.2024 11.10.2024
  9. 50001069492 87202:001:0114 0,58 18.10.2024 18.10.2024
  10. 50001069498 11701:004:0345 1,65 18.10.2024 18.10.2024
  11. 50001069500 11701:002:0407 4,41 18.10.2024 24.10.2024
  12. 50001069501 11701:002:0407 0,36 18.10.2024 18.10.2024
  13. 50001069594 87201:002:0457 2,55 18.10.2024 18.10.2024
  14. 50001069595 87201:002:0457 1,38 18.10.2024 24.10.2024
  15. 50001069596 87201:002:0495 1,64 18.10.2024 18.10.2024
  16. 50001069636 11701:004:0349 0,83 18.10.2024 18.10.2024
  17. 50001070965 11701:002:0407 1,38 23.10.2024 23.10.2024
  18. 50001071780 47301:001:1208 0,76 25.10.2024 25.10.2024
  19. 50001072056 38501:004:0235 0,37 28.10.2024 28.10.2024 Kokku: 21,21 ha Haldusasi nr 3-25-457 Nr Metsateatis Katastriüksus Pindala Esitatud Kinnitatud
  20. 50001069496 47301:001:1086 0,09 18.10.2024 07.11.2024
  21. 50001069497 47301:001:1086 1,04 18.10.2024 07.11.2024
  22. 50001076334 47301:002:0160 0,86 12.11.2024 12.11.2024
  23. 50001076336 47301:002:0160 0,27 12.11.2024 26.11.2024
  24. 50001085770 47301:002:1000 0,88 06.12.2024 06.12.2024
  25. 50001086360 38501:003:0829 0,19 09.12.2024 30.12.2024
  26. 50001086605 38501:003:0827 0,39 09.12.2024 09.12.2024
  27. 50001086606 38501:003:0827 0,52 09.12.2024 09.12.2024
  28. 50001086607 38501:003:0827 0,99 09.12.2024 30.12.2024
  29. 50001086623 61901:003:0182 0,52 09.12.2024 09.12.2024
  30. 50001086624 61901:003:0182 0,12 09.12.2024 09.12.2024
  31. 50001086625 61901:003:0182 0,31 09.12.2024 09.12.2024 7
(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466
  1. 50001086852 38501:002:0396 0,78 10.12.2024 10.12.2024
  2. 50001086907 38501:003:0829 1,56 10.12.2024 30.12.2024
  3. 50001089495 87202:001:0597 2,22 16.12.2024 16.12.2024
  4. 50001089663 11701:002:0406 1,57 16.12.2024 16.12.2024
  5. 50001089682 11701:002:0408 2,90 16.12.2024 16.12.2024
  6. 50001089683 11701:002:0408 1,82 16.12.2024 16.12.2024
  7. 50001089688 87201:003:0845 1,19 16.12.2024 16.12.2024
  8. 50001089742 47301:001:1086 0,81 16.12.2024 30.12.2024
  9. 50001089744 47301:001:1086 1,02 16.12.2024 16.12.2024
  10. 50001089745 47301:001:1086 1,94 16.12.2024 16.12.2024
  11. 50001089747 47301:001:1086 2,59 16.12.2024 16.12.2024
  12. 50001091507 91501:001:0275 1,03 21.12.2024 21.12.2024 Kokku: 25,61 ha Haldusasi nr 3-25-230 Nr Metsateatis Katastriüksus Pindala Esitatud Kinnitatud
  13. 50001088110 87202:002:0946 0,99 12.12.2024 07.01.2025
  14. 50001088111 87202:002:0946 1,79 12.12.2024 07.01.2025
  15. 50001089743 47301:001:1086 0,84 16.12.2024 07.01.2025
  16. 50001097355 47301:002:0154 5,21 10.01.2025 10.01.2025
  17. 50001098439 38501:003:0748 1,52 13.01.2025 13.01.2025
  18. 50001098440 38501:003:0748 0,40 13.01.2025 13.01.2025
  19. 50001098441 38501:003:0748 0,44 13.01.2025 13.01.2025
  20. 50001098442 38501:003:0749 1,18 13.01.2025 13.01.2025
  21. 50001098947 47301:002:0156 1,63 14.01.2025 14.01.2025
  22. 50001098948 47301:002:0156 0,90 14.01.2025 14.01.2025
  23. 50001098949 47301:002:0156 0,31 14.01.2025 14.01.2025
  24. 50001099404 38501:004:1353 1,12 15.01.2025 15.01.2025
  25. 50001099405 38501:004:1353 0,51 15.01.2025 15.01.2025
  26. 50001099406 38501:004:1353 0,53 15.01.2025 15.01.2025
  27. 50001099407 38501:004:1353 0,25 15.01.2025 15.01.2025
  28. 50001101732 47301:001:1060 1,36 22.01.2025 22.01.2025
  29. 50001101733 47301:001:1068 1,81 22.01.2025 22.01.2025
  30. 50001101734 47301:001:1068 1,07 22.01.2025 22.01.2025
  31. 50001101739 47301:001:1069 3,34 22.01.2025 22.01.2025 8
(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466
  1. 50001101985 61901:001:1089 0,55 22.01.2025 22.01.2025
  2. 50001101986 61901:001:1089 1,28 22.01.2025 22.01.2025
  3. 50001101987 61901:001:1089 0,73 22.01.2025 22.01.2025
  4. 50001102250 62201:001:0346 0,36 23.01.2025 23.01.2025
  5. 50001102694 38501:004:1353 1,93 24.01.2025 24.01.2025 Kokku: 30,05 ha
  6. Halduskohus eraldas vaidlusalused metsateatised iseseisvaks menetlemiseks üksnes selle alusel, millal olid raieload antud. Kaebaja ei ole kohtusse pöördudes samuti üksikasjalikult välja toonud konkreetsete metsateatistega seotud küsimusi, vaid üldistavalt viidanud, et need kõik on antud lageraieks või raadamiseks rohevõrgustiku alal ning raielubadest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud rohevõrgustiku säilimise huvi (sh on enamik raielube antud automaatsüsteemi kaudu metsateatise esitamisega samal päeval). Kohtumenetluses ei ole ka vastustaja ega RMK täpsemalt selgitanud, kas vaidlusalustel raielubadel või mingil osal neist võiks olla mõni kitsam ühine nimetaja peale selle, et need on antud raieteks rohevõrgustikus paiknevas riigimetsas. Sealhulgas puuduvad viited MS § 43 lgs 11 nimetatud riigimetsa majandamise kavale, millest on vaidlusaluste raiete planeerimisel lähtutud ning mille alusel saaks hinnata kavandatud raiete mõju vähemasti rohevõrgustiku osaks olevale riigimetsale (vt ka keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 21 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p-d 10–13). Konkreetsemad selgitused on KeA ja RMK esitanud üksnes raadamiseks esitatud kolme metsateatise kohta, kuid need raieload ei ole enam siinse vaidluse esemeks, vaid nende osas on menetlus lõppenud Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrusega nr 3-25-
  8. Haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25-457 ja nr 3-25-466 praeguseks vaidluse alla jäänud 68 raieluba on antud lageraieks 35 erineval katastriüksusel (katastritunnused 11701:002:0406, 11701:002:0407, 11701:002:0408, 11701:004:0345, 11701:004:0349, 38501:002:0396, 38501:003:0748, 38501:003:0749, 38501:003:0827, 38501:003:0829, 38501:004:0235, 38501:004:1353, 47301:001:1060, 47301:001:1068, 47301:001:1069, 47301:001:1086, 47301:001:1208, 47301:002:0154, 47301:002:0156, 47301:002:0160, 47301:002:1000, 61901:001:1089, 61901:003:0182, 61903:005:0235, 62201:001:0346, 87201:001:0441, 87201:002:0457, 87201:002:0495, 87201:003:0845, 87202:001:0114, 87202:001:0597, 87202:002:0084, 87202:002:0946, 87202:002:0948, 91501:001:0275). 9
(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 Kõrval toodud kuvatõmmis on tehtud Maaja Ruumiameti kaardirakendusest ja kajastab metsateatiste otsingu tulemusi koos lisakihiga „Omavalitsus 01.01.2025“. Sellest nähtub, et vaidlusalused raiealad ei paikne kõrvuti, vaid üle kogu Põlva valla territooriumi. Otsing on tehtud eelviidatud katastriüksuste numbrite järgi ja tulemusi piiratud lageraiet tähistava töö koodiga „LR“. Edasi on hetkel kehtivast 147 raieloast selekteeritud kaardil kuvamiseks välja need, mille üle toimub vaidlus praegustes haldusasjades. Kuvatõmmisel ei kajastu haldusasjas nr 325-466 vaidluse alune metsateatis nr 50001069498, sest andmeid selle kohta ei nähtu nüüdseks enam ka metsaregistrist. Samuti tuleb märkida, et üks vaidlusalustest raielubadest ei seondu üldse Põlva vallaga. Nimelt on haldusasjas nr 3-25-457 vaidlustatud 21.12.2024 kinnitatud metsateatisega nr 50001091507 (kaebuse lisa 23) lubatud teha 1,03 ha ulatuses lageraiet katastriüksusel 91501:001:0275, mis ei asu Põlva vallas, vaid paikneb Tartu maakonnas Kastre vallas.
  1. Halduskohus põhjendas 27.02.2025 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist sellega, et kohtu hinnangul tuleb kaebust pärast vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi ja kaalutlusi (KeA 12.02.2025 ja 02.03.2026 menetlusdokumendid) pidada ilmselgelt perspektiivituks. Iseenesest tuleb halduskohtuga nõustuda, et kaebaja ei ole kohtumenetluses eraldi põhjendanud, miks tema hinnangul ei oleks vaidlustatud raielubade realiseerimisel enam piisavalt tagatud Põlva valla rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus, vaid kaebuse lähtekohaks on see, et kuna asjassepuutuvates planeeringutes ei ole rohevõrgustiku toimimise tagamiseks määratud piisavalt täpseid tingimusi ja kitsendusi, siis ei tohtinud KeA raielubasid anda, ilma et eelnevalt oleks hinnatud võimalikku negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja kaalutud raiepiirangute vajalikkust (sh kumulatiivselt varasemate raietega ning muude rohevõrgustiku toimimist mõjutavate tegevustega), kuid raielubadest mingit sellekohast kaalutlemist ei nähtu. Nii vastustaja kui ka halduskohus on seejuures möönnud, et Põlvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja selle teemaplaneering „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ega Põlva valla ÜP ei sea raietele piisavalt täpseid piiranguid, mis tagaksid rohevõrgustiku jätkuva eesmärgipärase funktsioneerimise. Vastustaja on samas rõhutanud, et ta hindaski vaidlusaluste raiete kinnitamisel mõju Põlva valla ÜP-s määratud rohevõrgustiku alale, nagu seda on nõutud Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-
  2. 10
(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 15. Ringkonnakohus ei nõustu etteheitega, et ka olukorras, kus vastustaja antud haldusaktid ei sisalda mingeid põhjendusi seoses kavandatavate raiete võimaliku mõjuga rohevõrgustiku toimimisele, eeldaks kaebuse rahuldamine, et kaebaja esitab usutavalt põhistatud kahtluse, et kavandatava raietegevuse tagajärjel ei ole rohevõrgustiku toimimine enam tagatud. Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2024 otsus nr 3-21-1852 (p 19), mis kordab sisuliselt Riigikohtu 20.03.2024 otsuse nr 3-20-1329 (p 39) seisukohti, ei ole asjassepuutuv, sest siinsel juhul ei ole küsimuse all, kas mõju oleks üldse vajalik hinnata, vaid planeeringute puudulikkuse tõttu oli mõju hindamine vastustajale kohustuslik. Kaebaja ei ole väitnud (ja ei pidanud

§ 59

lg 1 alusel järelikult ka tõendama), et rohevõrgustiku toimimine ei ole kindlasti tagatud, vaid on rõhutanud vaidlustatud raielubade õigusvastasust põhjusel, et vastustaja ei ole hinnanud raiete mõju rohevõrgustiku toimimisele. Seega piisaks kaebuse rahuldamiseks sellest, kui kohus tuvastab, et vastustaja ei ole tegelikult raielubade realiseerimise mõju rohevõrgustikule üldse kaalunud või on seda teinud ilmselt ebapiisavalt (nt ei ole selgitanud välja kõiki kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid).

  1. Kaebuse põhjendatust tuleb lõplikult hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus (s.o kui kaebaja peaks esitama halduskohtu 15.04.2026 otsuste peale apellatsioonkaebused), kuid siiski ei saa nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebusel puuduvad igasugused eduväljavaated, sest vastustaja kohtumenetluses välja toodud asjaolud ja kaalutlused olid vaidlusaluste raielubade andmisel olemas ning need on asjakohased ja piisavad, et välistada kahtlus rohevõrgustiku toimimise takistamisest. Kaebaja on 30.04.2026 määruskaebustes täpsemalt põhjendanud, miks ei saanud vaidlusaluste raielubade andmine tema hinnangul olla piisavalt kaalutletud isegi juhul, kui vastustaja lähtus tõepoolest kohtumenetluses esitatud andmetest. Kaebaja etteheiteid tuleb täpsemalt hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, kuid ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on mitmed neist selgelt asjakohased. Kui rohevõrgustik peaks muu hulgas tagama eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimise (vt PlanS § 6 p 17), siis on rohevõrgustikule avalduva mõju hindamise seisukohalt ilmselgelt oluline välja selgitada, milline on rohevõrgustikku hõlmatud alade n-ö koosseis. Seni ei ole selle kohta mingeid täpsemaid andmeid esitatud, vaid vastustaja kogu kaalumine näib olevat seisnenud kavandatavate lageraiete (või pigem laiemalt iga-aastaste lageraiete) pindalalises võrdlemises Põlva valla rohevõrgustiku kogupindalaga (või äärmisel juhul rohevõrgustiku elementide pindalaga). Vastustaja on viidanud, et uuenemata raielankide osakaal rohevõrgustikuga hõlmatud metsamaal ei tohiks ühe üldplaneeringu piires ületada 14% rohevõrgustiku elemendi metsamaa pindalast (vt ka KeA 02.03.2026 esitatud seisukoha lisa „Rohevõrgustiku planeerimise miinimumnõuded ja kasutustingimused“, p 2.8), kuid pole teada, milliste andmete alusel on seda praegusel juhul hinnatud või kontrollitud.
  2. Iseenesest on võimalik, et rohevõrgustiku toimimise säilimist on võimalik järeldada mh iga-aastasest raiemahust, kuid see eeldaks piisavalt põhjalike alusandmete olemasolu, millele ei ole praegu viidatud (vrd Riigikohtu 05.05.2026 otsus nr 3-22-348, p 15). Kuigi raiesmikud ja noorendikud on jätkuvalt osaks rohevõrgustikust, on samas täiesti ilmne, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine eeldab mh vanemate metsaalade säilimist. Riigikohus on 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 (p 24) rõhutanud, et rohevõrgustiku toimimist ei taga täiel määral üldised tingimused raietele, mistõttu ei piisa raiete lubamiseks ainult sellest, et kavandatud lageraied on kooskõla MS-s sätestatud üldiste piirangutega (MS §-d 29, 33). Eeltoodud lahendi seisukohti on viimati korratud Riigikohtu 05.05.2026 otsuses nr 3-22-348 (p-d 10–10.8). Ringkonnakohtu hinnangul oleks varasematele kogemustele tuginedes põhimõtteliselt võimalik kaalumisel võtta arvesse ka asjaolu, et kõiki raielubasid ilmselt täies mahus ei realiseerita, kuid sellist eeldust ei saa rajada oletusele ja vastav väide ei saa jääda abstraktseks (sh tuleks hinnata, mis põhjustel võivad raieload olla varasematel aastatel jäänud 11

(12)3-25-230, 3-25-457, 3-25-466 realiseerimata ning kui tõenäoline oleks selle kordumine, arvestades nt raielubade kehtivusaja pikendamist alates 01.07.2024 – vt MS § 41 lg 13).
  1. Lisaks eeltoodule vajaks apellatsioonkaebuste võimaliku esitamise korral hindamist see, kas ja mil määral on raielubade õiguspärasuse kontrollimisel võimalik võtta arvesse vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Seejuures tuleb eraldi silmas pidada, et kuigi kaebuses on sisuliselt vaidlustatud RMK-le ca nelja kuu vältel Põlva valla rohevõrgustiku alal lageraiete tegemiseks antud raielubasid, ei ole tegemist ühe haldusaktiga, vaid kolmes haldusasjas kokku on vaidlustatud 68 eraldiseisvat haldusakti, mille põhjendamise nõuded ei pruugi olla identsed. Samuti tuleb hinnata, kas isegi juhul, kui KeA 17.04.2025 kuupäevaga juhendmaterjali võidi tegelikult arvestada nt
  2. a jaanuari metsateatiste kontrollimisel, saab tõenäoliseks pidada, et sama dokument oli aluseks juba
  3. a oktoobri metsateatiste kinnitamisel. Halduskohus on menetlenud haldusasju nr 3-25-230, nr 3-25-457 ja nr 3-25-466 küll eraldi, kuid arvestades, et kõik menetlusdokumendid ja lahendid on olnud sisuliselt identsed ja vaidlustatud raielubade eristamine oli üksnes formaalne, tuleb apellatsioonkaebuste esitamise korral need haldusasjad

§ 48lg 1 alusel taas liita ühte menetlusse.

19. Kokkuvõttes ei saa MTÜ Roheline Pärnumaa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ning halduskohtul ei olnud põhjust kohaldatud esialgset õiguskaitset

§ 253lg 1 alusel tühistada.

Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Raielubade kehtivuse taastumisel puuduksid RMK-l takistused nende realiseerimiseks. Samas tooks lageraie aastakümneteks kaasa teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps mets ning senise põhjal puudub veendumus, et rohevõrgustiku toimimine oleks raielubade realiseerimise korral ilmselgelt tagatud. Ringkonnakohus möönab küll, et apellatsioonimenetluse eeldatavat kestust arvestades ei oleks tõenäoline, et asjas tehtav kohtuotsus võiks jõustuda enne raielubade kehtivuse lõppemist. See ei tingi siiski esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist, sest RMK ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid andmeid, et mõne vaidlusaluse raieloa realiseerimiseks esineks mingil põhjusel väga tungiv avalik huvi. Kaebaja on õigesti märkinud, et kui kaebus peaks jääma rahuldamata, on RMK-l võimalik taotleda uued raieload. 20. Eelneva põhjal tuleb MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 15.04.2026 määrused tühistada. Määruste tühistamise tagajärjel taastub Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrustega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Seega on vaidlusaluste raielubade kehtivus peatatud kuni haldusasjade nr 3-25-230, 3-25-457 ja 3-25466 menetluste lõpuni. 21. Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist

§ 175lg 1 ja § 179 lg 4 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.