← Eesti

2-16-2980/57

Tsiviilasi nr: 2-16-2980 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2016, Tallinn Tsiviilasja n

§ 106

lg 2 alusel asenduskohustusena, kuna hageja isalt Q-lt on ülalpidamist ülemäära raske saavutada. Kostja pojalt Q-lt on hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud elatis summas 139,01 eurot (2175 krooni) Pärnu Maakohtu 28.04.2010 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-59625. Hageja seaduslik esindaja vastas kohtule 22.03.2016 ärakuulamisel, et ta on siiani hakkama saanud, kuigi lapse isa ei ole elatist maksnud. Hageja ema kaotas aasta tagasi töö ja on osaliselt töövõimetu, tal on keskmine puue. Lapse isalt on elatis välja mõistetud, aga ta ei täida seda, ta on kaks korda kriminaalkorras karistatud, hetkel on kolmas kriminaalmenetlus pooleli, kuna hageja isa ei ole elatist maksnud. Hageja soovib elatist samas summas, kui mõisteti välja isalt 2009.a, s.o 139,01 eurot. Kuna kostja on pensionär, siis hageja ei soovi temalt miinimumsummas elatist välja nõuda. Hageja on nõus elatisega summas 50-100 eurot. Hageja väitel tuleneb kostja pangakonto väljavõttest, et kostja maksab igal kuul oma 28.a tütrele püsikorraldusega 50 eurot koolitusraha. Samas kostja panga 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-16-2980 väljavõttest ei ole näha, et ta oleks teinud ühtegi ostu kahe kuu jooksul toidukaupluses või kuskil, et osta omale toiduaineid, hügieenitarbeid, ravimeid, mis näitab, et tal on ka muid sissetulekuid. Kostja vastuväited
  1. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja on kostja pojapoeg ja hageja isa ei maksa talle nõuetekohaselt elatist. Kostjal puuduvad vahendid hageja ülalpidamiseks. Kostja ainukeseks sissetulekuks on tema pension 383,76 eurot, kinnisvara tal ei ole. Kostja põeb ärevushäireid, südamekahjustusega hüpertooniatõbe, migreeni jne., millega kaasneb ravimite kasutamine, mis on tõendatud arstitõendiga. Ravimitele kulub 25 eurot kuus. Kostja elamuasemekulud on 130 eurot kuus, mida tõendavad OÜ Soval Teenus arved. Kostja söögikulud on piiratud ja seotud tema materiaalsete vahenditega, kuid mitte vähem kui 120 eurot kuus, lisanduvad kulutused hügieenivahenditele ja muudele kulutustele. Kostja ei ole enda ära kuulamist taotlenud. Esimese astme kohtu otsus
  2. Harju Maakohus rahuldas 28.03.2016 resolutsioonotsusega hagi osaliselt, täiendades otsust 15.04.2016 otsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 25.02.2016 välja elatise summas 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni; menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  3. Maakohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, kuna maakohtu arvates oli tegemist varalise nõudega hagiga mille hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole.
  4. Maakohtu otsusest tulenevalt, on hagejale tema isalt välja mõistetud elatis 139,01 eurot. Kohtutäitur Mati Roodese 01.12.2015 tõendiga on tõendatud, et alates täitemenetluse algatamisest kuni tõendi väljastamiseni ei ole kohtutäituri vahendusel hagejale elatist tasutud. Hageja isal kinnisvara, millele sissenõue pöörata, puudub. Tal on teadmata asukohaga sõiduk, mis on väheväärtuslik. Hageja isal töökohta ei ole, pangakontod on arestitud, kuid neil puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma. Harju Maakohtu 24.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on hageja ise mõistetud süüdi KarS § 169 järgi selle eest, et ta on pikema aja jooksul hoidnud kuritahtlikult kõrvale oma alaealisele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest.
  5. Hageja on kostja lapselaps. Kostja on isik, kes on oma poja järel kohustatud pojapojale ülalpidamist andma järgmisena. Kuna elatise nõue on esitatud väiksemas ulatuses seaduses sätestatud alammäärast, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama.
  6. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulud ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Kohus leiab, et nimetatud seisukohta on võimalik arvestada ka vanavanemalt asenduskohustusena elatise väljamõistmisel.
  7. Hageja elab koos emaga ja on oma ema ülalpidamisel. Hageja ema on osaliselt töövõimetu, tal on tuvastatud keskmine puue ja puudest tulenevad lisakulud. Seega peab hageja elama olukorras, kus tema emal on vähenenud töövõime ja isa on otsustanud hagejale mitte ülalpidamist anda. 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-16-2980
  1. Kostja sissetulekuks on pension 383,76 eurot kuus, tema igakuisteks kuludeks on perioodiline kooliraha täisealisele tütrele summas 51 eurot kuus, eluasemekulud keskmiselt 188,40 eurot kuus, OÜ Koduliising osamakse 34,24 eurot kuus, lepingu 15-026824-VL laenu ja intressimakse kokku 71 eurot kuus. Kostja kulutustest nähtuvalt on kostja pidanud vajalikuks ja võimalikuks teha igakuiselt perioodilisi kooliraha makseid, liisingumakseid ning laenumakseid kokku summas 156,24 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu ravimikulusid, sularaha väljamakseid ja toidukulusid, millest on võimalik järeldada, et kostjal on olemas täiendav sissetulek või muud rahalised vahendid. Autoregistri andmetel on kostjal kaks sõiduautot ehitusaastaga 1994 ja
  2. Käesolevas menetluses on kostja pidanud võimalikuks kasutada vandeadvokaadist esindaja õigusteenust, mis eeldab samuti teatud majanduslike võimaluste olemasolu. Tulenevalt kostja pensioni suurusest on kostja ülalpidamisvõime 127,92 eurot. Lähtudes eeltoodust ei ole usutav kostja väide, et kostjal puuduvad vahendid hagejale ülalpidamise andmiseks summas 100 eurot kuus. Kohus leiab, et elatis summas 100 eurot ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ja ei pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et kostja sissetulekuks on pension ning et kostjal on tulenevalt tervislikust seisundist kulutused ravimitele. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates hagi esitamisest summas 100 eurot kuus.
  3. Kohus leiab, et elatis on põhjendatud välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuigi hageja nõue on esitatud selliselt, et elatise maksmise kohustus jätkub, kui hageja täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhi- või keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja ei omanda veel põhi- või keskharidust ning täisealiseks saanuna on hagejal vastavate tingimuste esinemisel õigus esitada iseseisvalt hagi elatise väljamõistmiseks.
  4. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
  6. Kostja pension moodustab 383,76 eurot ja on seega väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 100 euro tasumine elatiseks on talle ülejõu käiv. Asenduskohustuse täitmist ei saa panna isikule, kelle enda sissetulek seda ei võimalda. Vastus apellatsioonkaebusele
  7. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus ja 15.04.2016 täiendav otsus tuleb tühistada osas, millega A.T-lt mõisteti W.U-ni kasuks välja igakuine elatis 51 eurot ületavas osas alates 25.02.2016 kuni W.U täisealiseks saamiseni. Muus osas tuleb jätta Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus ja 15.04.2016 täiendav otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  9. Asja materjalidest nähtub, et: - Hageja elab koos oma ema T.V-ga ja on tema ülalpidamisel. - Hageja isalt Q-lt on hageja kasuks 28.04.2010.a maksekäsu kiirmenetluse korras välja mõistetud 2175 krooni ehk 139,01 eurot. 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-16-2980 - Q ei ole hagejale nõuetekohaselt elatist tasunud ja ta on KarS § 169 järgi süüdi tunnistatud selles, et on kuritahtlikult rikkunud hageja suhtes ülalpidamiskohustust. - Kostja on Q ema, seega hageja isapoolne vanaema. - Kostja sissetulekuks on pangakonto väljavõtte järgi pension suurusega 383,76 eurot. 17.

§ 96

esimese lause ja § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) kohustatud andma ülalpidamist abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 18.

§ 106

lg 1 järgi kui sugulane on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, lg 2 kohaselt kehtib lõikes 1 sätestatu kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. 19. Praeguses asja on kohtutäitur Mati Roodese kirjaga tõendamist leidnud, et täitemenetluses ei ole lapse isalt õnnestunud hagejale ülalpidamist saada, kuna lapse isal ei ole vara, mille arvel saaks maksekäsu määrust täita. Seega on täidetud üks eeldustest, mille järgi peab kostja

§ 106lg-st 2 tulenevalt andma lapselapsele isa asemel ülalpidamist.

20.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Asjas on tõendatud kostja pangakontode väljavõtetega, et kostja igakuine sissetulek pangakontole on pension summas 383,76 eurot. Igakuiselt laekuva pensioni kulutab kostja ära. Pension kulub kostjal asja materjalidest nähtuvalt peamiselt järgmiselt: igakuine kooliraha täisealisele tütrele summas 51 eurot kuus, eluasemekulud keskmiselt 188,40 eurot kuus, OÜ Koduliising osamakse 34,24 eurot kuus, lepingu 15-026824-VL laenu ja intressimakse kokku 71 eurot kuus. Kostja kulutustest nähtuvalt on kostja pidanud vajalikuks ja võimalikuks teha igakuiselt tütrele kooliraha makse, liisingu- ning laenumakseid kokku summas 156,24 eurot. 21. Arvestades kulutusi leidis maakohus, et elatis summas 100 eurot ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ja ei pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Nimetatud maakohtu seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et erinevalt lapse vanematest, kes

§ 102

lg 2 esimese ja teise lause järgi ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ja nad peavad kehva varalise seisundi korral kasutama neile käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, ei kehti

§ 102

lg 2 esimese ja teises lauses sätestatu asenduskohustusena toimuva elatise määramise korral. Sellisel juhul kehtib

§ 102

lg 1 ning kohtul tuleb asenduskohustusena elatise väljamõistmisel arvestada nii ülalpidamist andma kohustatud isiku sissetulekute kui ka väljaminekutega. Käesolevas asjas on kostjal kolmandate isikute ees antud laenudest tulenevad tagasimaksekohustused ning kui elatisesumma väljamõistmisel seda ei arvestata, kahjustab see kostja enese tavalist ülalpidamist, sest ta jääb kolmandate isikute ees võlgu. AS Swedbank 26.10.2016 tõendist nähtuvalt on kostja laenusaajana sõlminud lepingu nr 15-026824-VL. Muud vara, mille arvelt saaks kostja kohustusi täita ilma, et see tema enda ülalpidamist kahjustaks, asjast ei nähtu. 22. Asjas ei ole kostja tuginenud sellele, et tal on seadusest või lepingulisest suhtest tulenev kohustus tasuda oma täisealisele tütrele igakuiselt 51 eurot kooliraha katteks. 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-16-2980 Seega nimetatud summas elatise väljamõistmisel ei saa kostja tavapärane ülalpidamine kahjustada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on õige osas, milles elatis kostjalt hageja kasuks mõisteti välja summas 51 eurot.
  1. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses, andmata otsuses luba edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis asus
  2. aprilli
  3. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-185-15 (p 14) seisukohale, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat.
  4. Seega saab TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot. Käesolevas asjas, arvestades hageja vanust, ületab nõutud elatisemaksete kogusumma 2000 eurot. See ei saanud maakohus asja lihtmenetluses lahendada. Menetluskulude jaotus
  5. 01.07.2016 määras Tallinna Ringkonnakohus vastustajale W.U-le teise astme kohtus esindamiseks esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 ning arvestades vaidluse olemust ning asjaolu, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, va RÕA tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kuna hagi rahuldatakse lõppjäreldusena osaliselt, on maakohtu menetluskulude jaotus põhjendatud ja jääb muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.