← Eesti

3-23-1128/15

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1128 Määruse kuupäev

  1. aprill 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi K.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  2. mai
  3. a otsuse (tunnistada kehtetuks viisa EST100296857) ja
  4. augusti
  5. a lahkumisettekirjutuse nr 1052271333 tühistamiseks või alternatiivselt
  6. augusti
  7. a lahkumisettekirjutuse tühistamiseks osas, millega jäeti määramata vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaeg 30 päeva Menetlusosalised Kaebaja ‒ K.L esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastustaja  Politsei- ja Piirivalveamet esindaja Kristiina-Marita Alliksoo RESOLUTSIOON
  8. Jätta kaebus läbi vaatamata.
  9. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  10. Tartu Halduskohtu menetluses on K.L-i kaebus järgmiste nõuetega: - tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  11. mai
  12. a otsus (tunnistada kehtetuks viisa EST100296857); - tühistada PPA
  13. augusti
  14. a lahkumisettekirjutus nr 1052271333 või alternatiivselt tühistada
  15. augusti
  16. a lahkumisettekirjutus osas, millega jäeti määramata vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaeg 30 päeva.
  17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 144 lõike 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust. HKMS § 151 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele.
  18. Kohus selgitas
  19. märtsi
  20. a määruses kaebajale, et tühistamisnõue lahkumisettekirjutuse peale ei ole lubatav, ja andis kaebajale võimaluse taotleda hiljemalt
  21. aprillil 2026 lahkumisettekirjutuse tühistamise nõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekut. Samas määruses juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele, et otsustas
  22. septembri
  23. a määrusega kaebajale tagastada enam tasutud riigilõivu 20 eurot ja palus kaebajal teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada. Samuti juhtis kohus
  24. märtsi
  25. a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et andis
  26. septembri
  27. a määrusega kaebajale võimaluse esitada hiljemalt
  28. oktoobril 2023 kohtule võõrkeelsete dokumentide tõlked eesti keelde. Kuna kaebaja ei olnud tõlkeid esitanud, andis kohus kaebajale uue võimaluse esitada tõlked hiljemalt
  29. aprillil
  30. Kaebaja on kohtu
  31. märtsi
  32. a määruse kätte saanud samal päeval, kuid ei ole sellele siiani vastanud ega selles palutud toiminguid teinud. Kaebaja jättis tegemata ka varasemas
  33. septembri
  34. a määruses palutud toimingud. Kaebaja on kohtumenetluses olnud passiivne alates
  35. a septembrist ega ole kuidagi reageerinud kohtu
  36. septembri
  37. a ja
  38. märtsi
  39. a määrustele.
  40. Kuna kohtule tundus, et kaebaja on huvi asja menetlemise vastu kaotanud, pidas kohus vajalikuks pöörduda uuesti kaebaja poole, et veenduda huvi olemasolus või selle puudumises. Kohus andis
  41. aprilli
  42. a kohtunõudega kaebajale võimaluse kinnitada viie päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates huvi asja menetlemise vastu. Kaebaja sai kohtunõude kätte samal päeval, kuid ei ole siiani kohtule vastanud ega asja vastu huvi üles näidanud. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda, sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (vrd Tallinna Ringkonnakohtu
  43. veebruari
  44. a määrus asjas nr 324-741, p 14).
  45. Kuna kaebaja ei ole
  46. a septembrist alates kohtumäärustele ja kohtunõudele vastanud ega asja vastu huvi üles näidanud, jätab kohus kaebuse HKMS § 144 lõike 1 ja § 151 lõike 2 punkti 3 alusel läbi vaatamata.
  47. HKMS § 108 lõike 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Asja materjalidest nähtuvalt ei saa vastustajal olla tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt saaks taotleda. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.