Obsah (5)
§ 447§ 457§ 663§ 657§ 442Tsiviilasi nr: 2-16-3217 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-3217 Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko
§ 447lg 2 ja 463 lg 2.
Määruskaebus
- Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.
- Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et kohus ei saanud 19.04.2017 kohtumäärusega parandada 05.12.2016 kohtumääruses esinenud sisulist viga. Kohtu poolt 05.12.2016 kohtumääruses märgitud vea puhul ei olnud tegemist ebatäpsuse või kirja/arvutusveaga, mida saaks
§ 447
lg 2 alusel parandada, vaid tegemist oli kohtu eksimusega, mis mõjutas või võis mõjutada lahendi sisu. 10.
§ 447
lg 1 kohaselt pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei luba kohtuvigade parandamise määrusega parandada kohtumääruse põhjendusi, mis mõjutavad otsuse sisu.
- Kohtu 19.04.2017 vigade parandamise määrusest nähtub, et kohus lähtus võlgniku pankroti väljakuulutamisel mitte asjaolust, et võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetlus kulud, vaid tegelikult PankrS § 29 lg-st
- Vastav asjaolu ei nähtu 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-16-3217 05.12.2016 kohtumäärusest. Kohus ei saa kohtumäärust tagantjärgi põhjendada ega kohtumääruse põhjendusi tagantjärgi muuta.
- Kohtu poolt kohtulahendini jõudmine peab olema jälgitav ja kontrollitav. Kohtu poolt kohtulahendi tegemise põhjenduste muutmine kohtuvigade parandamise teel ei ole lubatav, kuna siis ei ole enam kontrollitav, millistest asjaoludest kohus kohtulahendit tehes tegelikult lähtus. Käesoleval juhul oli 05.12.2016 kohtumääruses esinenud viga sisuline, mis võlgniku arvates mõistliku hinnangu kohaselt mõjutas kohtulahendi tulemust. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis seisukoha saamiseks pankrotihaldurile.
- Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu. Tulenevalt
§ 457
lg-st 1 sätestatust on pankroti väljakuulutamise määrus kohustuslik üksnes resolutsiooni osas. Arvestades, et määruse tühistamine ei tooks kaasa muutusi pankroti väljakuulutamise määruse resolutsioonis - ehk võlgniku pankrot jääks välja kuulutatuks – ei riiva määrus kaebuse esitaja õigusi. See, et kohus on hiljem osaliselt põhjendust muutnud, ei riku määruskaebuse esitaja õigusi. Muudatus ei ole kaasa toonud uusi õiguslikke tagajärg. 15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt
§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused 16. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt
§ 657
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. 17. Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti viidanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei luba kohtuvigade parandamise määrusega parandada kohtumääruse põhjendusi, mis mõjutavad otsuse sisu. Samas on kaebaja eksinud
§ 447lg 2 tõlgendamisel.
18. Riigikohus on lahendis 3-2-1-86-10 selgitanud, et: „
§ 447
lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu
§-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam.
§ 447
lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis kohtu märgitud otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel
§ 447lg 2 alusel parandada.
Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et
§ 447lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks.
Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused.“ (p 17). 19. Seega, kuigi
§ 442
lg 1 kohaselt loetakse otsuse sisuks ka selle põhjendav osa, mõistetakse vigade parandamise kontekstis
§ 447lg 2 tulenevalt otsuse sisuna ainult kohtuotsuse resolutsiooni.
Maakohus ei ole vigade parandamise käigus aga pankrotimääruse (05.12.2016 kohtumäärus) resolutsiooni muutnud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et maakohtu poolne vigade parandamine mõjutab pankrotimääruse sisu. Tegemist on olnud ilmse ebatäpsuse parandamisega, mida maakohus võis teha. 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-16-3217
- Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks maakohus vigade parandamise käigus tagantjärgi muutnud pankrotimääruse põhjendusi. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on vigade parandamisel pidanud vajalikuks täiendavalt selgitada, millest kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtus. Maakohus on õigesti märkinud, et tegemist on kohtu diskretsioonotsusega, mis sõltub konkreetse pankrotimenetluse asjaoludest.
- Võlgnik on määruskaebuses rõhutanud, et ei vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu, kuid on leidnud, et maakohtu viga võis mõjutada kohtulahendi tulemust.
- Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud väitega nõustuda ei saa. Pankrotimääruse põhjendustest nähtuvalt on kohtu hinnangul olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, põhjendatud pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja -nõudmise ning muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded, samuti, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
- Seega ei ole maakohus pankroti väljakuulutamist põhjendanud ainuüksi sellega, et võlgnikul on vara ning asjaolu, et kohus pankrotimenetluse kulude katmiseks vajaliku vara olemasolule viidates määrust põhjendades eksis, ei väära pankroti väljakuulutamist. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 29 võimaldab kohtul kaaluda, kas esitatud asjaolude põhjal lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu või pankrot välja kuulutada ja lasta pankrotihalduril täiendavalt kontrollida vara tagasivõitmise, tagasi nõudmise ning juhtorgani liikme vastu nõude esitamise võimalusi.
- Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik 4
(4)