Obsah (6)

§ 230§ 173§ 162§ 164§ 174§ 175

2-23-14520 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14520 Tsiviilasi T.-R.T. hagi M.

§ 230lg.3, 4,5 alusel küsis kohus andmeid T.-R.T.

vanemate sissetulekute kohta Maksuja Tolliametilt ja Sotsiaalkindlustusametilt. Kohtule esitatud asjaolude ja väidete kontrollimiseks ja

§ 230lg.3 alusel kasutab kohus tsiviilasjas nr.

2-24-5255 esitatud tõendeid, lähtudes faktist, et selles tsiviilasjas vaidlesid hageja T.-R.T. vanemad K.J. ja M.T. vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja otsustusõiguse andmise üle lapse T.-R.T. asjus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

1. PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja T.-R.T. (sünd.) on kostja alaealine laps, kes elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. 5.Kohus tsiviilasjas nr 2-24-5255 määrusega 17.07.2024 andis hageja emale K.J.-ile otsustusõiguse lapse T.-R.T. elukohta, haridust ja tervishoidu puudutavas küsimuses. Tartu Ringkonnakohus muutis määruse sõnastust, sõnastades selle nii: Anda K.J.-ile otsustusõigus lapse T.-R.T. elukoha ning haridusasutuse ja perearsti valiku osas. Määrus on jõustunud. Sellega on käesolevaks ajaks lahendatud vaidlused lapse elukoha osas kui ka vanemate hooldusõiguse osas. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kohus on asjas 2-24-5255 teinud kindlaks ja ka käesolevas asjas ei ole lapse vanemate vahel vaidlust selles osas, et T.-R.T. vanemate kooselu 5 lõppes 05.12.2022 ja sellest ajast elab laps T.-R.T. koos emaga. Kuni 2024.a suveni (augustikuuni) elas hageja koos emaga xxxxxxxxx vallas, hageja käis lasteaias xxxxxxxxxx. 2024.a augustikuust elab hageja koos emaga xxxxxx vallas xxxxx maakonnas ja käib sealses lasteaias. Kostja elab xxxxxxxxxxlinnas.
2. Kostja vastuväited hagile on nelja liiki: 1)hageja ei ole varem elatist nõudnud, mistõttu nõue elatise saamiseks tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata; 2)hageja on viibinud kostja juures poole ajast (perioodil 01.08.2023-11.10.2023), mistõttu selle perioodi eest ei ole alust ülalpidamist nõuda; 3)hageja on viibinud kostja juures keskmiselt 8,5 ööpäeva kuus ja seda tuleb arvestada elatise summa määramisel; 4)kostja juures viibitud ajal on laps olnud täielikult isa ülalpidamisel, lisaks sellele on kostja andnud sel ajal lapsele elatist vahetult- ostnud lapsele vajalikke asju, ka on kandnud kahel korral elatist ema kontole. Kohus käsitleb kostja vastuväiteid koos asjakohaste õigusnormide kohaldamisega.
3. Elatise hagi esitati kohtule 12.10.2023.a. Hageja nõuab elatist alates 01.08.
4. a seadusega kehtestatud miinimumsummas ning seda kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtute infosüsteemist on kindlakstehtav, et tsiviilasjas nr. 2-23-130829 esitas K.J. T.-R.T. nimel 02.08.2023 avalduse maksekäsu kiirmenetluses M.T. vastu elatise saamiseks T.-R.T. ülalpidamiseks, nõue on esitatud elatise saamiseks summas 260,33 eurot kuus. M.T. sai nõude kätte 03.08.2023 ja esitas sellele samal päeval vastuväite. Seega on elatisenõue kostja vastu esitatud juba 02.08.2023, kostja on sellest teadlik ja vastuväide teemal, et varem ei ole kostjalt elatist nõutud, ei ole õige. Kostja muud vastuväited teemal, et ulatuslike tagasiulatuvate elatisenõuete esitamine on Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt piiratud, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Asjas on elatise hagi esitatud kohtule nõudega elatise saamiseks kahe kuu eest enne elatise hagi kohtule esitamist, see ei ole ulatuslik ega põhjendamatult pikk aeg, mida tuleks piirata. See on minimaalne aeg saamaks selgust, et teine vanem lapse ülalpidamises ei osale ja hageja nõue elatise saamiseks alates 01.08.2023 on lubatav. 8.Kohus küsis andmeid hageja seadusliku esindaja K.J. ja kostja M.T. sissetuleku kohta. Kohus küsis neid andmeid juba hagi menetlusse võtmise määruses ja õige ei ole kostja väide (määruskaebuses), et kohus ei ole selliseid andmeid küsinud. Kostja küsis andmeid a Sotsiaalkindlustusametilt ja Maksu- ja Tolliametilt. Kostja esitas andmed oma vastuses hagile (dtl 19-24, 25-36) 09.11.2023, mille kohaselt kuuluvad talle kaks kinnisasja (kinnistu asukohaga xxxxxxx, xxxxxxxxx linn ja korteriomand nrxx aadressil xxxxxxxxxxx). Vallasvarana kuulub kostjale mootorsõiduk Opel Insignia (ostetud laenuga, mille maksed on tasumisel), turuväärtusega 3595 eurot. Kostja sissetulekuks on igakuine töötasu keskmiselt 1600 eurot kuus (töötasu poiste tööõpetuse õpetajana, tantsuõpetajana ja kasvataja abina). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt M.T.-le väljamaksed puuduvad. Maksu- ja Tolliameti vastuse (dtl 141-142) kohaselt on M.T.-le perioodil detsember 2023-november 2024 tehtud väljamaksete alusel tema keskmine töötasu (brutotasu) 2190,11 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt (dtl 157)on K.J.ile makstud lapsetoetust igakuiselt kogusummas 160 eurot (isikul on kaks alaealist last). Maksuja Tolliameti andmete alusel (dtl 143-144) on K.J.-ile perioodil detsember 2023-november 2024 tehtud väljamaksete alusel tema keskmine töötasu (brutotasu) 1274,74 eurot kuus. 6
5. Kohus kontrollib kostja väiteid teemal, et hageja on viibinud kostja juures poole ajast (perioodil 01.08.2023-11.10.2023), mistõttu selle perioodi eest ei ole alust ülalpidamist nõuda ja elatise hagi esitada. Kostja on selle kohta esitanud kokkuvõtte oma 04.04.2024.a menetlusdokumendis (dtl 6570) ja sellele lisatud tabelis lapsega koos veedetud aja kohta (dtl. 75-78). Neist nähtub, et käsitletaval perioodil (01.08.2023-11.10.2024) on hageja olnud kostja juures augustikuus 2023 9 ööpäeva ja septembrikuus 12 ööpäeva. Kohus ei anna selle kohta siinkohal hinnangut sellele, kas see arvutus on õige, kuid tuleb konstateerida, et kostja juures veedetud aeg 9 ööpäeva augustis ja 12 ööpäeva septembris ei ole pool ajast kummaski kalendrikuus. Augustikuus on 31 ööpäeva (pool sellest 15 ööpäeva) ja septembrikuus on 30 ööpäeva (pool sellest 15 ööpäeva). Seega ei saa rääkida nõude alusetusest nende kuude eest ja nõude esitamine on lubatav.
6. Elatise nõue on esitatud arvutatuna PKS § 101 sätete alusel miinimumsummas alates augustist 2023 260,33 eurot kuus ja taotlusega arvutada elatis edaspidi ümber iga aasta 1.aprillist vastavalt baassuma indekseerimisele. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Alates 01.04.
8. a on indekseeritud baassumma 249,78 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast on 50,55 eurot. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.
9. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.
10. Poolte vahel on keskne vaidlus selles, kas asjas tuleb kohaldada PKS § 101 lg.6 sätteid. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja väitel ei viibi laps kostja juures minimaalselt seitse ööpäeva kuus, vaid tavaliselt 4 ööpäeva kuus ja PKS § 101 lg.6 kohaldamiseks vajalik eeldus ei ole täidetud. Kostja väitel on täidetud eeldused PKJS § 101 lg.6 kohaldamiseks, kuna hageja on viibinud menetlusele eelnenud 7 perioodi 11 kuu vältel kostja juures keskmiselt 8,5 ööpäeva kuus. Lisaks on kostja ostnud lapsele ülalpidamiseks vajaliku ja tasunud kahel korral lapse ema kontole elatise lapse ülalpidamiseks. Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p.14.
11. olnud seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vanemate vahel ei ole suhtluskorda reguleerivat kohtulahendit. Seega ei tule väljamõistetavat elatisesummat vähendada PKS 101 lg.6 alusel kohtu poolt sõltumata poolte väidetest olemasoleva kohtulahendi tõttu. Lisaks sellele on vanemate vahel vaidlus asjaolu üle, kui palju päevi hageja kostja juures viibib. Kohtule on kostja poolt esitatud tabel (lisa 5 kostja 04.04.4024.a menetlusdokumendile „lapsega koos oldud aeg“ dtl 7578), milles on peetud arvet kuupäevade üle perioodil mai 2023-31.märts 2024, millal hageja kostja juures viibis, s.h. märkustega ja märkusega tabeli päises „laps võetud 7.40 reedeti ja tagasi pühap kell 18.00“. Hageja on esitanud 12.11.2024 menetlusdokumendis omapoolse arvutuse ööpäevade kohta, mil hageja on viibinud kostja juures, võttes aluseks kostja poolt esile toodud kuupäevad tabelis. Hageja seaduslik esindaja märgib, et õiged on küll kuupäevad tabelis, kuid lähtuda tuleb sellest, et ööpäev on 24- tunnine ajavahemik ja reedest pühapäevani on 2 ööpäeva. Kohus märgib, et käesoleva elatisenõude esemeks ei ole küsimus sellest, miks ei ole hageja vanemad suutnud jõuda suhtluskorda reguleeriva kohtulahendini, sellist avaldust (suhtluskorra määramiseks) ei ole kohtule esitatud. Kohus käsitles neid küsimusi ka tsiviilasjas 2-24-5255, kus selgus, et vanemluskokkuleppe sõlmimine vanemate vahel on detsembris 2023 ebaõnnestunud, on välja antud riikliku perelepitusteenuse edutuse tõend (dtl 79), kokkulepete sõlmimine ei õnnestunud ka kohtumenetluses (anti välja teistkordne perelepitusteenuse edutuse tõend), mistõttu kohus 17.07.2024.a määruses kohustas vanemaid jätkama vanemlikku koostööd toetava tugiteenuse kasutamist. Kohus võttis selles asjas tehtud lahendi, kohtu määrus 17.07.2024, käesoleva asja juurde. Kohus kirjaga 22.10.2024 tegi pooltele ettepaneku esitada oma seisukohad väljamõistetava elatisesumma osas nüüd, mil T.-R.T. igapäevaeluga seonduvad asjaolud on muutunud. Kirjas pooltele 04.12.2024 käsitles kohus hageja kostja juures viibitud päevade arvutamist. Pooled ei esitanud kohtule uusi asjaolusid ega väiteid (hageja esitas 12.11.2024 vastuse dtl 125-128). Kuna vanemad on loobunud eesmärgist saavutada kokkulepped omavahel, teeb kohus vajalikud kokkuvõtted hageja kostja juures viibimisest kohtule esitatud andmete alusel tulenevalt praktikas välja kujunenud elukorraldusest ja kohtu käsutuses olevast teabest. Kohtule on esitatud tabel alates maikuust 2023 kuupäevadest, mil laps viibis isa juures, hageja nõustub märgitud kuupäevadega. Hageja vastuses märgitakse, et sama graafiku alusel toimub lapse viibimine isa juures ka nüüd. Sel perioodil (11 kuud mai 2023-märts 2024) on laps viibinud isa juures kolmel nädalapäeval (reede-laupäev-pühapäev) 18 nädalavahetusel, 6 nädalavahetusel on laps viibinud isa juures kahel nädalapäeval (reede-laupäev) ja 5 nädalavahetusel on laps viibinud 8 isa juures kahel nädalapäeval (laupäev-pühapäev). Lisaks nädalavahetustele on laps viibinud isa juures üksikutel päevadel nädala sees, üksikutel päevadel nädalavahetusel (reede või laupäev või pühapäev), neljal päeval või kolmel päeval nädala sees (juulikuus). Seega on 11-kuulise praktika alusel võimalik lugeda tuvastatuks, et hageja viibib kostja juures reeglina reedest kuni pühapäevani, täpsemalt alates reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Kostja on selle kohta teinud tabelisse märkuse ja hageja ei ole seda ümber lükanud. Kostja selgitas tsiviilasjas 2-245255, et tal on reedene päev vaba, mistõttu saab laps tema juures olla hommikust alates. 10.05.2024 oli reede, mil kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist külastas kell 9:30 M.T. tema kodus, kus sel ajal oli ka laps T.-R.T. xxxxxxxxxx Vallavalitsuse vastus kohtule, lisa kodukülastusakt 10.05.2024). Kohus loeb viibimiskorrad reede hommikul kella 7.40-pühapäeva õhtu kella 18-ni viibimiseks 3 ööpäeva. Kohus loeb ühepäevalised viibimiskorrad 1 ööpäevaks nii nagu on seda lugenud ka hageja (nt 6.mai, 30.juuni, 1.oktoober). Hageja 2-päevalised viibimiskorrad (näiteks reede-laupäev, laupäev-pühapäev) isa juures 1 ööpäevaks, lähtudes asjaolust, et need sisaldavad üht ööbimist ja osa kummastki päevast. Sellisena kujuneb hageja kostja juures viibitud päevade arvuks käsitletud 11 kuu jooksul 80 ööpäeva, s.o. enam kui 7 ööpäeva kuus. Kohus ei ole arvestanud isa juures viibitud päevadeks n.ö. poolikuid päevi (
12. ja 9.november).
13. Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p.15.
14. leidnud, et kui lapse kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis võib lapse kohustatud vanema juures viibimise aeg olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS 102 lg.2 alusel. Lahendis 3-2-1-35-17 p.28.
15. märgib Riigikohus, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel võib olla ka muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, s.h. lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega. Kostja on soovinud tugineda sellele, et ta ostnud lapsele riideid ja jalanõusid ja teinud kulutusi vahetult ajal, kui laps on viibinud tema juures. Kostja on selle kohta esitanud kokkuvõtted oma 04.04.2024.a menetlusdokumendis ja lisanud juurde tõendeid ostutšekkide näol (dtl 71-74). Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tuleb eeldada, et ajal, mil laps viibib temast lahuselava vanema juures, kannab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Seetõttu ei ole alust lugeda, et kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtavaid vajalikke igapäevakulusid tuleks arvesse võtta või kompenseerida elatise väljamõistmisel. Sellised kulud on valdav osa kostja poolt tehtud kuludest lapsele, mille kohta on esitatud ostutšekid (mänguasjad, lapse toidunõud, voodipesu, aga ka lapse sussid, sokid, aluspesu, vaba aja veetmine- nt AHHAA külastus). Need on kulud, mis vanemal tuleb oma lapsele igapäevaseks ülalpidamiseks teha ja ilma mille tegemiseta ei saakski lugeda, et laps on sel ajal oma vanema ülalpidamisel. Kui neid kulusid vanem ei teeks (näiteks lapse voodipesule, toidunõudele), ei saaks laps vanema juures olla. Samas on kostja ostnud hagejale ka riideid ja jalanõusid, mille kasutusiga on pikem ja mida võiks kasutada nii hageja isa kui ka ema juures ja mida tuleks vanematel lapsele kaasa panna kui laps liigub ühe vanema juurest teise juurde. Sellisteks asjadeks loeb kohus 03.11.2023.a ostetud talveriided ja 02.12.2023.a ostetud parka. Käesolevas asjas on hageja vanemad teinud vastastikku etteheiteid, et üks või teine vanem ei luba neid riideid-jalanõusid teise juures olles kasutada. Vastuseks hageja kriitikale, et ostutšekkidelt nähtuvalt on ostetud asju, mida ei ole ostetud hagejale (nt tüdrukute sussid, lips jmt) märgib 9 kohus, et selliste ostude hinda ei ole kostja arvutatud kokkuvõtetesse võetud. Kohus on seisukohal, et olukorras, mil lapse vanemad ei suuda saavutada mõistlikke kokkuleppeid kulutuste tegemisel ja lapse asjade kasutamisel, on põhjendatud, et kohus arvestab sellise asjaoluga (vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemise ajal) kui mõjuva põhjusega, mida arvestada elatise vähendamisel PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel koostoimes olukorras, mil vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seda asjaolu arvestades määrab kohus hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks summa, mis vastab PKS § 101 lg.2, lg.3, lg.4, lg.5, lg.6 alusel arvutatud summale kui laps on kohustatud vanema juures 7 ööpäeva kuus.
16. Nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja on teinud arvutusi elatisesumma suuruse kohta. Hageja on arvutanud elatise suuruseks 260,33 eurot kuus, s.h. elatisevõla arvutamisel perioodi eest 01.08.2023-11.10.2023 ja sealt edasi alates 12.10.2023 kuni elatise ümberarvutamiseni järgmise aasta 01.aprillil. Kostja arvates saab põhjendatud elatisenõue olla 138,83 eurot kuus. Nii hageja kui ka kostja on kasutanud arvutamisel elatiskalkulaatorit. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi eest alates 01.08.2023 kuni 31.03.2024 summas, mis vastab elatiskalkulaatori abil arvutatud summale olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures 7 ööpäeva kuus, s.o. 138,83 eurot kuus. Elatise arvutamise baassumma alates 01.
17. on 2023 PKS § 101 lg.3 alusel 249,78 eurot kuus, sellele lisandub PKS § 101 lg.4 alusel 3% brutokuupalgast, s.o. 50,55 eurot, kokku 300,33 eurot. Sellest arvutatakse maha pool riiklikust lapsetoetusest PKS § 101 lg.5 alusel ehk 40 eurot, tulemus on 260,33 eurot. Et leida summa, mille võrra vähendada elatist PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel kui vanemad vaidlevad selle üle, mitu päeva viibib laps kohustatud vanema juures, siis PKS § 101 lg.6 alusel ja elatiskalkulaatorit kasutades võtab kohus arvesse 7 päeva ehk vähendab saadud summat 7 päeva (mis on 46,67%) elatise võrra ehk 121,496 euro võrra. Tulemus on 138,83 eurot. Alates 01.04.2024 on samadel tingimustel arvutatud elatise summa 153,44 eurot kuus: Elatise arvutamise baassumma PKS § 101 lg.3 alusel on 272,76 eurot kuus, sellele lisandub PKS § 101 lg.4 alusel 3% brutokuupalgast, s.o. 54,96 eurot, kokku 327,719 eurot. Sellest arvutatakse maha pool riiklikust lapsetoetusest PKS § 101 lg.5 alusel ehk 40 eurot, tulemus on 287,719 eurot. Et leida summa, mille võrra vähendada elatist PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel kui vanemad vaidlevad selle üle, mitu päeva viibib laps kohustatud vanema juures, siis PKS § 101 lg.6 alusel ja elatiskalkulaatorit kasutades võtab kohus arvesse 7 päeva ehk vähendab saadud summat 7 päeva (mis on 46,67%) elatise võrra ehk 134,278 euro võrra. Tulemus on 153,44 eurot. Perioodi 01.08.2023-31.03.2024 kuulus tasumisele 8x138,83=1110,64 eurot. Perioodi 01.04.202430.11.2024 ehk 8 kuu eest kuulus tasumisele 8x153,44= 1227,52 eurot. Kokku 2338,16 eurot. Kostja on tasunud menetluse jooksul kuni 30.novembrini 2024 elatise katteks 1483,34 eurot. Seega tasumata summa seisuga 30.11.2024 854,82 eurot. Alates 1.detsembrist 2024 kuulub tasumisele 153,44 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 01.08.2023 kuni 30.11.2024 summas 854,82 eurot ja jooksva elatise alates 01.12.2024 153,44 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 05.11.2038.a. Nii hageja kui ka kostja on pidanud õigeks elatise maksmist summas, mis arvutatakse justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadava elatiskalkulaatori alusel. Seetõttu peab kohus 10 põhjendatuks määrata, et elatis mõistetakse välja PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel vähendatud määras summana, mis võrdub PKS § 101 lg.2-6 järgi arvutatud summaga, võttes arvesse lapse kostja juures viibitud päevade arvu. Käesoleval ajal on see arv 7 ööpäeva. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 164lg.1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11