Obsah (5)

§ 113§ 1§ 108§ 4034§ 403

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 3. september 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-25-107147; Rediem Capital AB hag

§ 113

lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud. 1 2.6 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 2.7 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 2.8 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 2.9 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 2.10 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.11 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 2.12 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud
2. Hagiavalduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja sõlmisid 14.09.2021 kirjalikus vormis väikelaenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja täiendavast teabelehest, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 80 eurot, mille ta jäi võlgnema laenuna ja mis lisati laenusummale nii, et lõplikuks laenusummaks kujunes 4080 eurot. Leping on poolte poolt allkirjastatud (kostja poolt digitaalselt allkirjastatud). Laenulepingule kohaldub üldtingimuste
3. lõigu kohaselt ka panga hinnakiri. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Laenuandja on laenusumma kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta, mille põhjal on arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: laenusumma (väljamakse arvelduskontole): 400 eurot; laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 4080 eurot, tagasimakse periood: 30 kuud, osamaksete arv: 30; esialgne maksete kogusumma: 5534,97 eurot; esialgne intressimäär: 23,90 % aastas 0,066 % päevas, esialgne viivitusintressi määr: 23,90 % aastas 0,066 % päevas; esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 30,68 %; lepingutasu: 80 eurot; 2 laenuhaldustasu: 2,90 eurot; ligikaudne osamakse suurus: 184,86 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kogusummas 3000 eurot järgmised maksed: 13.10.2021 1500 eurot, 09.08.2022 1500 eurot.13.10.2021 makse 1500 eurot kattis ära kaheksa kuu (10.10.2021 – 10.05.2022) maksekohustuse (174,03 + 7 x 184,86 = 1468,05 €) maksegraafiku järgsetes summades ning osaliselt, 31,95 eurot ulatuses ka üheksanda, 10.06.2022 makse (põhiosa). 10.06.2022 maksest jäi tasumata 152,91 eurot. 10.06.2022 ja 10.07.2022 makse kohustused jäid viivitusse ja said täidetud viivitusega 09.08.2022 laekumise 1500 eurot arvelt. 09.08.2022 makse kattis ära kahe tasulise meeldetuletuskirja tasu (2 x 4,85 = 9,70 €) ning 10.06.2022 – 10.01.2023 maksete kohustused maksegraafikus märgitud summades (7 x 186,86 = 1294,02). Lisaks sai osaliselt täidetud ka 10.02.2023 makse kohustus 43,37 euro ulatuses (põhiosa) (9,70 + 1294,02 + 43,37 = 1500 €). Ülejäänud osas jäid kostja kohustused täitmata. Kostja jäi viivitusse 10.06.2022 ja 10.07.2022 maksetega ning kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega alates 10.02.2023 maksest. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis krediidiandja kostjale enne tasulise meeldetuletuse saatmist igakordselt korduvalt tasuta meeldetuletusi. 11.05.2023 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 26.05.2023 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist (dtl 96). Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest osaliselt või täielikult tasumata maksegraafiku 4 makset (veebr– mai 2023). 06.09.2024 loovutas algne võlausaldaja lepingust tuleneva nõude hagejale (dtl 98). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 2161,47 eurot, intress 176,26 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1018,57 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivis 0,066 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

1. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 27.05.2025, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
2. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
4. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. 3
5. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu vahel sõlmitud 14.09.2021 väikelaenulepingu (dtl 36-44), mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot (dtl 45).
7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 26.05.2025 (dtl 97). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega

§ 108lg 1 mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 11. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 12.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 13.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 4 14. Hagiavalduse kohaselt kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet suure põhjalikkusega. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Krediidiandjal on õigus eeldada tarbija poolt esitatavate andmete õigsust, valeandmete esitamisel ei vastuta krediidiandja selle eest (

§ 4034 lg 7 viimane lause).

Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandja K.O.-st OÜ juures, tema regulaarne netosissetulek oli 1800 eurot kuus, finantskohustused kokku olid 5000 eurot, igakuised kuumaksed 500 eurot, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid. Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 1300 eurot. Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja kontoväljavõttega tõendatud viimase kuue kuu sissetulek tööandjalt oli kokku 11334 eurot ehk keskmiselt 1889 eurot kuus, mediaansissetulek 1750 eurot kuus. Kostja tõendatud netotulu oli seega lepinguga võetud laenukohustuste tasumiseks igati piisav. Kostja kasutuses oli tõendatult igakuiselt vähemalt 1750 eurot, mille arvelt lepingu alusel kuumaksete tasumine oli igati jõukohane. Kostja konto ei olnud arestitud, sealt ei nähtunud makseid hasartmängukorraldajatele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata kohustustele või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistrite päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – 184,86 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja pidas kostja esitatud andmete täpsustamiseks kostjaga ka telefonikõne, milles küsis täpsustavaid küsimusi ja omakorda veendus kostja krediidivõimes. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt (dtl 46-87). 15. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

§ 4034

lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist (Bondora AS), mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Krediidiandja pidas kostja esitatud andmete täpsustamiseks kostjaga ka telefonikõne, milles küsis täpsustavaid küsimusi ja omakorda veendus kostja krediidivõimes. Kohus leiab, et nimetatud telefonikõne järgi ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Ei ole täpsustatud eraisikute (Karuse Mario) laenude asjaolusid, suurust, tagasimakseid jne, samuti 5 korduvalt samal päeval suuremate summade ebaselged edasi-tagasikandmised. Kontoväljavõttest pigem nähtub, et tegemist ei olnud tavalise eraisikute vahelise laenuga. 16. Hagejal on kohustus tulenevalt

§ 403

4 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

1. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 4000 eurot. Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 3000 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1000 eurot.
2. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et

§ 4034

lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

§-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt

§ 403(4) lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 30.05.2023 -3.09.2025 eest on kostjal viivis 266,81 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1000 eurot ning viivis seisuga 3.09.2025 seisuga 266,81 eurot ja alates 4.09.2025 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt 1000 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
4. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 37,4% ulatuses kostja ja 62,6% ulatuses hageja kanda.
5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6
6. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud kokku 609,20 eurot. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 134,20 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
7. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 227,84 eurot (37,4%x609,20).
8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 7