Võlgniku tegevus vastab
Võlgnik T.T. on olnud Dragon Agro OÜ (pankrotis) ainuosanik ja juhatuse liige (14.12.
lg.1 järgi Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.
lg.2 sätestab: Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. FiMS § 45 lg.2 sätestab: Kui esineb Pankrotisaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg.3 p.1 sätestab: Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või 3 karistusseadustiku §- s214, § 2172, § 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;
alusel määratav deposiidimakse, käesolevas menetluses ei ole seda deposiidimakset tehtud. Kohus on 4 deposiidisumma määramisel võtnud arvesse eesseisva pankrotimenetluse mahtu, s.h. just nimelt vajadust koguda tõendeid välisriigist. Kuna deposiidimakset ei ole tehtud, esineb
MS § 45 lg.2 sätestab: Kui esineb Pankrotisaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus käsitles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise väljavaateid 15.05.2024.a kohtuistungil. Võlgnik ei soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust esitada. Kohus käsitles kohtuistungil ka küsimust sellest, et esinevad FiMS § 45 lg.3 p.1 ettenähtud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuna võlgnik T.T. on karistatud KarS § 209 lg.2 p.1 järgi (kelmus) nii kriminaalasjas 1-12-12101 kui ka kriminaalasjas 1-11-7873, milles mõlemas ka hulgaliselt kannatanuid. Tegemist on eeldusega, millele tuginedes tuleks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata FiMS § 45 lg.3 p-le 1 tuginedes. Usaldusisiku hinnangul esineb ka FiMS § 45 lg.3 p.4 ettenähtud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Arvestades võlgniku puhul selliste aluste olemasolu, aga ka käitumismustrit pankroti väljakuulutamisele eelneval perioodil, ei pea kohus võimalikuks T.T. Txxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu ja tuginedes FiMS §-le 45 lg.2 tuleb jätta T.T. Txxxx pankrot välja kulutamata. 11. On täidetud FiMS § 45 lg.2,
Txxxx kohta esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
S § 22 lg.5 tähenduses hindab kohus raske juhtimisvea.
lg.2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku puhul oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi, mis seisneb selles, et ta ei ole tasunud rahalisi kohustusi võlausaldajatele, võlgade kohta on tehtud nõudeid rahuldavad kohtuotsused. Võlgnik on teadlikult ja eesmärgipäraselt soovinud töötasu vastu võtta sularahas ja ei ole oma töösuhteid (sissetulekut) avaldanud soovist vältida kohtutäiturite kinnipidamisi tema sissetulekutest. Võlgnik ei ole teinud sellest kohtuistungil saladust. Sellega on ta takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.
lg.4 sätestab: Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas usaldusisiku tasu (p.2), käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p.6), menetluskulud (p.1). Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva menetluse asjaolusid, s.h. võlgniku käitumise motiive (töötasu saab sularahas, et ei oleks kohtutäiturite surve all), on käesolevas asjas pankrotimenetluse raugemise korral põhjendatud jätta pankrotiavalduse menetlemise kulud
kanda. 14. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks ja kohtu poolt sobivaks peetud allikast väljamõistmiseks. Usaldusisik taotleb tasu 11 töötunni eest tunnihinnaga 75 eurot, kokku tasu 825 eurot. Sellele lisandub käibemaks 181,50 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 1006,50 5 eurot. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Õigusbüroo Faktootum). Usaldusisik palub tasu välja mõista võlausaldaja poolt kohtu deposiidikontole makstud summa arvelt.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku kulunud tööaeg 11 tundi on kohane selles menetluses ja vastavuses menetluse mahuga, sisaldades vajalikke toiminguid. Suurim ajakulu (9 tundi) on olnud vajalik vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku seisukoha koostamiseks ja kohus nõustub sellega. Rakendatud tunnitasu 75 eurot mahub
Kohus määrab usaldusisiku tasu 11 töötunni eest 825 eurot, millele lisandub käibemaks 181,50 eurot, kokku 1006,50 eurot. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane. Võlausaldaja poolt on maksutud kohtu deposiidikontole 1500 eurot 04.01.2024.a usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks. Usaldusisiku tasu 1006,50 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole kantud vahendite arvel. Tasu tuleb välja maksta büroole (
Tasu väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. 15. Menetluskulude nimekirja esitas ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Dragon Agro OÜ (pankrotis). Võlausaldaja nõuab
lg.14 alusel kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Võlausaldaja menetluskulud on õigusabikulud summas 1342 eurot. Õigusteenust on osutatud 7 tunni 20 minuti ulatuses. Võlausaldaja taotleb Dragon Agro OÜ (pankrotis) pankrotihalduri tunnihinnaks 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldaja õigusteenuse tasu (õigusabikulu) 1100 eurot, käibemaks 242 eurot, kokku 1342 eurot. Võlausaldaja on tasunud riigilõivu maksejõuetusavalduse esitamisel 420 eurot, kokku Dragon Agro OÜ (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulud 1762 eurot. 6 Kohus hindab, et riigilõiv võlausaldaja pankrotiavalduselt tuleneb Riigilõivuseadusest (RLS § 59 lg 9) ja on põhjendatud. Võlausaldaja pankrotihalduri ajakulu menetluses 7 tundi 20 minutit loeb kohus põhjendatuks, kuid pankrotihalduri tunnitasu 150 eurot on põhjendatud arvestada vastavalt halduri töö keerukusele selles menetluses 5 tunni eest ehk maksejõuetusavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 3 tundi ja kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise eest 2 tundi. 5x150=750 eurot, lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 915 eurot. Muude loetletud toimingute eest (2 tundi 20 minutit) tunnitasuga 75 eurot ehk 175 eurot, lisandub käibemaks 38,50 eurot, kokku 213,50 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse osutamise eest õigustatud tunnitasu sõltub õigusteenuse sisust ja keerukusest. Käesolevas asjas on kohane õigusteenuse tasu diferentseerimine, kuna õigusteenus, mis seisneb peamiselt tehnilistes ja korralduslikes tegevustes (tegevused e-toimikus), ei ole põhjendatud hinnata samaväärse tasuga kui on nõutavat haridust ja kvalifikatsiooni nõudev õigusteenus (nt maksejõuetusavalduse koostamine). Kokku võlausaldaja õigusteenuse tasu 1128,50 eurot. Koos riigilõivuga 420 eurot on võlausaldaja menetluskulud 1548,50 eurot. Võlausaldaja menetluskulud tuleb välja mõista võlgnikult T.T. võlausaldaja Dragon Agro OÜ (pankrotis) kasuks. 16. Võlausaldaja Dragon Agro OÜ (pankrotis) on teinud kohtu deposiidikontole makse 1500 eurot, millest usaldusisiku tasuks kulub 1006,50 eurot ja 493,50 eurot kohtulahendi jõustumisel tagastada selle maksjale Alvoro OÜ (makse tehtud 03.01.2024). Kohtu deposiidikontole makstud summa tagastamist saab nõuda üksnes juriidilisest isikust võlgniku puhul (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.