← Eesti

2-23-4167/19

Obsah (9)§ 3401§ 363§ 402§ 445§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-23-4167 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-234167 Tsiviilasi T.L. hagi K.K. vas

§ 3401lg 2 alusel.

Selguse mõttes esitab kostja siinsega vastava taotluse ning palub kohtul jätta hageja hagi läbi vaatamata. Kostja on arvamusel, et kuna hageja ei ole varasemalt ümberlükkamise teksti esitanud, siis oleks vastava sõnastuse esitamine käsitletav hagi muutmisena- hageja muudaks sellisel juhul enda nõuet (hagi ese). Hagi eseme muutmine tähendab, et hageja muudab oma menetluslikku nõuet

§ 363lg.1 p.1 mõttes.

Hageja toob välja, et hagejal ei ole menetluslikult enam võimalik ümberlükkamise teksti esitada ning otsuse tegemisel tuleb lähtuda esitatud nõuetest. Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna. Artiklis avaldatud väited vastavad tõele. Väited 1, 2, 3 on ka kohtu hinnangul väärtushinnangud. Neljanda väite osas jääb kostja juba avaldatud seisukohtade juurde. Kandideerimise fakti osas vaidlus puudub pooltel. Hageja soovitus valimisjõud põlema panna - selle väite tõesuse saab kohus tuvastada tunnistajate M. Txxxxx ja S. Mxxxxxx ütluste põhjal. Hageja soovis enda tunnistajate ütlustega tõendada negatiivset asjaolu, mis aga ei ole tunnistaja ülekuulamise mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Kumbki hageja tunnistaja ei viibinud kogu vaidlusaluse aja hagejaga ega kuulnud kõike, mida hageja valijatele rääkis. Lisaks anti ütlusi, et iga kandidaat suhtles peaasjalikult valijatega üksi. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja (tl 163). Kostja menetluskulud on kokku 5953,80 eurot (sh käibemaks 292,80 eurot). 12. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele (tl 166). Hageja leiab, et põhjendatud on vähendada kostja menetluskulusid ning määrata menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 966 eurot. KOHTU SEISUKOHT 13. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi rahuldamiseks alused puuduvad. Hageja on nõude esitamisel (hagiavalduses) tuginenud VÕS §-le 1046 lg.1, mis sätestab: Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui 7

(16)seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja tugineb ka VÕS § 1047 lg.1, lg.4, mis sätestavad: Lg.1: Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg.4: Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja ei ole kohtumenetluse kestel oma nõudeid muutnud, mistõttu hagis viidatud õigusnormidele tuginemine on asjakohane. Võttes aluseks hagiavalduse p.2.2. esitatud väited a-d, hageja 03.08.2023 saadetud menetlusdokumendis esitatud liigituse punktid a-e ja kohtuistungil avaldatud kinnituse, et hageja jääb hagiavalduses esitatud viie punkti juurde, s.t. üks neljast jagunes kaheks, lähtub kohus sellest, et käsitlemisele kuuluvad järgmised kostja väited, mis avaldati 16.05.2022.a. ajaleheartiklis: a)„Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina“.
  1. b)„Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“
  2. c)„Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja“.
  3. d)„Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“.
  4. e)„Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. Ehkki hagiavalduses oli neid väiteid 4 (a-d), on hageja oma 03.08.2023 menetlusdokumendis jaganud väite b kaheks. Hageja lõppseisukohtades (p.2.2. alapunkt 4) on käsitletavate väidete hulgas esitatud ka lause „Lisaks on kostja väitnud, et hageja esitas omapoolses artiklis ebaõigeid väiteid valla tegevuse kohta, ometigi hageja esitas enda artiklis tõesed ning avalikkusele teadaolevad, lihtsalt kontrollitavad faktid.“ See lause on hagi eseme hulka kuuluvana esitatud esmakordselt hageja lõppseisukohtades.

§ 402

lg.2 järgi võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna sellist lauset ei ole hagieseme hulka kuuluvana varasemalt esitatud, ei pea kohus võimalikuks laiendada hagi eset kohtuliku vaidluse staadiumis ning viidatud lauses sisalduvaid kostja väiteid käesolevas lahendis ei käsitle. 14. Poolte seisukohtade ja esitatud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud: 8

(16)-Ajalehes „Tartu Postimees“ ilmus 09.05.2022 artikkel pealkirjaga „T.L.: Exceli-valitsus ekseldab täistuuril, inimesed hammasrataste vahel“ (tl.62-66). -eelmise artikliga seotud loona ilmus 16.05.2022 artikkel pealkirjaga „K.K.: demagoogia teeb relvituks ja tapab aruka mõttevahetuse“ (tl.66, 117-118). -16.05.2022.a K.K. artiklis teksti erinevates lõikudes sisaldusid muuhulgas järgmised laused: Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina. See on hagi eseme väide a). Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid. See on hagi eseme väide b). Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi. See on hagi eseme väide d). Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja. See on hagi eseme väide c). Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. See on hagi eseme väide e). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja artikli ilmumine ajalehes „Tartu Postimees“ on andmete avaldamine VÕS § 1046, § 1047 tähenduses. Kostja on artikli autor, s.t. nõue on esitatud õige isiku vastu.
  1. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat ümber lükkama 16.05.2022.a ajalehes Tartu Postimees ilmunud artiklis T.L.-i kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid samas kohas ja samal viisil nagu need avaldatud olid. Kohus tegi 22.12.2023.a kohtuistungil hagejale ettepaneku esitada kohtule tekst, millises sõnastuses tuleks midagi ümber lükata. Hageja sellist teksti ei esitanud, vaid viitas lõplikes seisukohtades kostja vabanduskirjale (seda ei ole kohtule esitatud). Kostja on lõplikes seisukohtades arvamusel, et hageja poolt ümberlükkamise sõnastuse esitamine praeguses menetlusstaadiumis kujutaks endast menetluslikku nõuet hagi eseme muutmiseks, milleks kostja nõusolekut ei anna. Kohus ei nõustu, et hageja poolt (ebaõigete andmete) ümberlükkamise sõnastuse esitamine kujutaks endast hagi muutmist. VÕS § 1047 lg.4 alusel esitatud nõude sisusse ei kuulu sõnad ega sõnastus, millega (ebaõigeid) andmeid ümber lükatakse. Riigikohus lahendis 3-2-1-5-07 p.29 on öelnud, et Kolleegium märgib, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Sama on korratud lahendi 3-2-1-140.14 p.-s
  2. Seda (… ümberlükkamist samas kohas ja samal viisil nagu need avaldatud olid…) ongi hageja nõudnud juba hagis. Kui hageja esitanuks andmete ümberlükkamiseks avaldatava sõnastuse, oleks tegemist otsuse täitmise viisi määramisega

§ 445tähenduses, aga mitte hagi muutmisega.

Hageja ei ole sõnastust esitanud. 16. Kostja taotleb lõppseisukohtades hagi läbi vaatamata jätmist, kuna hageja nõue pole selge. Kostja viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-11-04 (p.15), kus on öeldud: Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatut. 9

(16)Kohtu hinnangul on hageja nõue piisavalt määratletud ja selge, sest hageja on need asjaolud (väited), mille ümberlükkamist ta taotleb, hagiavalduse punktis 2.2. punktides a,b,c,d selgelt sõnastanud, esile toonud rõhuasetused. Hagiavalduse tekstis neist igaüht ka põhjendanud. Hiljem (03.08.2023 menetlusdokumendis) on hageja need väited liigitanud faktiväideteks ja väärtushinnanguteks. Hageja konkreetsed nõuded on olnud arusaadavad ka kostjale, kes on vastuses hagile neid asjakohaselt käsitlenud. Sellisena on hageja nõuded, mille ümberlükkamist ta taotleb, selgelt arusaadavad ka kostjale. Kohus on neid nõudeid koos pooltega ükshaaval käsitlenud kohtuistungil. Asjaolu, et hageja ja kostja arusaam sellest, millised on faktiväited ja millised väärtushinnangud, on erinevad, ei tähenda, et hageja nõue ei ole selge.

§- s 423 lg.1 p.1-13 ja lg.-s 2 sätestatud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks puuduvad ja kohus ei jäta hagi läbi vaatamata.

  1. VÕS § 1047 lg.1 järgi isiklike õiguste rikkumine … isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega … on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest… ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg.4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist… avaldaja kulu, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega tuleneb VÕS § 1047 lg.-st 4, et ümberlükkamist saab nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete puhul. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on kujunenud seisukoht, et VÕS § 1047 lg.4 alusel esitatava nõude puhul on eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Nõude esitamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine, isiku au teotamine andmete avaldamisega ega avaldaja teadmine andmete ebaõigsusest. Tingimuseks on, et andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad käima hageja kohta ja peavad olema avaldatud. Kohus on eespool p.14 sedastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalused väited on kostja poolt avaldatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja väited, milles sisalduva ümberlükkamist nõutakse, käivad hageja T.L.-i kohta.
  2. Nõude lahendamiseks on vajalik teha kindlaks, millised kostja poolt hageja kohta avaldatud väited on faktiväited ja millised on väärtushinnangud. Riigikohus on erinevates lahendites leidnud: faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Nii on Riigikohus lahendis 2-20-12495 p.11 olnud seisukohal: Erinevalt faktiväitest, mis on kontrollitav ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Varasemalt on sama avaldatud ka lahendites 3-2-1-161-05 (p.10), 3-2-1-53-07 (p.18) jt. Kostja esitatud hagivastuse ja kohtu kirjas (06.07.2023 tl.111) tehtud ettepanekut aluseks võttes liigitas hageja kostja väited a), c) ja e) ebaõigeteks faktiväideteks ja väited b) ja d) halvustavateks väärtushinnanguteks. Kostja hinnangul on hagiavalduse väide a)“… kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks …“ väärtushinnang. Sama väite asjaolud- et hagejal on positsioon vallavolikogus ja reporterina maakonnalehes Vooremaa- faktilised asjaolud. Hagiavalduse väide b)“Ajalooline tagasivaade lubab oletada…varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla…“ (hiljem eraldatud väideteks b) ja c)) on kostja hinnangul väärtushinnangud. Hagiavalduse väide c)“Kümmekond aastat tagasi oli T.L.-ina sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales…“ on kostja arvates väärtushinnang. Hagiavalduse väide d) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide 10

(16)ridades… tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna.“ on kostja hinnangul faktiväide. 19. Kohus, asudes andma hinnangut kostja 16.05.2022.a artiklis esitatud väidetele, mille ümberlükkamist hageja taotleb, peab vajalikuks esmalt esile tuua neid asjaolusid ja konteksti, milles kostja oma väited avaldas. Nimelt on kostja 16.05.2022.a artikkel kirjutatud ja avaldatud arvamusloona hageja 09.05.2022.a avaldatud artikli kohta. Mõlemad artiklid on avaldatud väljaandes Tartu Postimees. Kostja artikkel sisaldab väiteid ja asjaolusid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, kuid kostja artikkel sisaldab piisavalt ka põhjendusi ja selgitusi oma hinnangutele ja väidetele. 20. Kohus leiab, et hagis esitatud kostja väide
  1. a)Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina“. on väärtushinnang. Sõnastus, et keegi „kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks…“ väljendab hinnangut. Kui teravad on teravused, kas neid on keegi loonud või eksisteerivad need objektiivselt või kas valla maine on või ei ole kahjustatud, on ütleja mulje, hinnang, mille tõesust või väärust ei saa kontrollida. See kontrollimine ei ole ka näiteks käesoleva kohtuvaidluse sisuks. Samas on kostja käsitletavas artiklis järgmistes lausetes kirjutanud: „T.L. on kaevanud Põltsamaa valla peale nii õiguskantslerile kui ka haridus- ja teadusministeeriumile. Lisaks oleme viimastel aastatel saanud temalt kümmekond päringut, millele oleme andnud kirjaliku vastuse.“ Kostja on esitanud tõendid (tl.69 pöördel, 73, 74-83, 90) mille põhjal on kujunenud tema hinnang teravuste loomise ja valla maine kahjustamise kohta. Sellega on kostja selgitanud ja põhjendanud, mille pinnalt tema hinnang on kujunenud. Kostja põhjendab oma hinnangu kujunemist ka hageja 09.05.2022.a artikli sõnakasutusega, mis ongi oma sisult teravusi tekitav ja süüdistav. Selles väites kirjutatud taustafaktid (hageja positsioon nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa) vastavad tõele, selle kohta on kostja esitanud tõendid (tl.49-60) ja neid fakte kinnitas ka hageja 22.12.2023.a kohtuistungil (ajamärge 00:25:47). Kostja esitatud väärtushinnang ei ole faktiväide ja seda ei saa ümber lükata ega selle ümberlükkamist nõuda. 21. Kohus leiab, et hagis esitatud kostja väide b)“ Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“. on väärtushinnang. Selle väite sõnastuses on juba kirjas, et tegemist on kirjutaja oletusega. Järgnevad laused lühikese ajaloolise tagasivaatega, millest kirjutaja selline oletus on võrsunud. Hageja retoorilisele küsimusele (hageja 03.08.2023 menetlusdokumendis) „Kes on diagnoosinud minu läbielamisi ja andnud hinnangu ambitsioonide luhtumisele või õnnestumisele?“ leidub vastus juba kostja vastuses hagile- see on kostja enda oletus, hüpotees, kostja enda oletuslik hinnang hageja käitumise põhjuste kohta. Kohus nõustub, et kirjutaja on teinud oletuse varasemate sündmuste (ajaloolise tagasivaate) põhjal ja seda ka selgelt tunnistanud. Varasemate sündmuste kohta, mis on olnud kostjale aluseks oletuse tegemisel on kostja esitanud tõendid (tl.91-95). Oletuse tõesust ei saa kontrollida, see on üks võimalik järeldus paljude hulgast ja sellisena ka esitatud. Kostja väärtushinnang ei ole faktiväide ja seda ei saa ümber lükata. 22. Kohus leiab, et hageja esitatud kostja väide
  2. c)„Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja“. on väärtushinnang. Hagis olid siinsed väited b ja c esitatud koos väite b all. Kohus on seisukohal, et ambitsiooni suurus ei ole faktipõhiselt mõõdetav. Sõnaühend “hinges tahtnuks…olla“ tähistab täitumatut unistust ega kajasta fakte. Kostja artiklis on laused, mis selgitavad lugejale, 11
(16)miks on kirjutajal selline oletus kujunenud (…osales 2017.aastal kohalikel valimistel. …sai vallavalitsuse teabespetsialistiks…Kui 2018aastal tõusis päevakorda Põltsamaale uue lasteaia ehitus, vastandus teabespetsialist sellele mõttele. Vastutöötamise ja umbusalduse tõttu läksid meie teed lahku. Mullu kandideeris taas vallavolikokku..). Sellise selgitava teksti pinnalt on lugejale arusaadav, kuidas on artikli autoril selline mulje, arvamus tekkinud. Kohus märgib, et kostja artikli näol on tegemist arvamuslooga. Kostja selgitas selle kohta kohtuistungil 22.12.2023 (ajamärge 00:40:23), et ta soovis artikliga näidata, et Põltsamaa Vallavalitsuses ei olnud asjad nii, nagu pr T.L. kirjutas oma loos….oleks vajalik teha vastus, et mitte jätta sellist muljet, et ongi nii kehv seis. Meediatekstid püüavad lugejat mingil viisil mõjutada, arvamuslood kasutavad selleks veenvaid põhjendusi. Võib olla, et kirjutaja väljendab oma arvamust otsesõnu, kuid mõjutamine võib olla ka varjatud (Eesti keele õpik 8.klassile. Pxxxx Rxxxxxxxx, 2012, lk.102). Käesolevas artiklis on kirjutaja väljendanud selgelt oma oletusi ja arvamusi, milleks on kasutatud sõnaühendeid „lubab oletada“, „ütlemise taga võivad olla“, „hinges tahtnuks olla…“. Artikli kirjutaja arvamus ei ole sõnastatud nii, nagu oleks tegu faktidega ja mõistliku lugeja arusaama järgi ongi kostja üldsusele avaldanud oma oletusi ja hinnanguid. Kostja väärtushinnang ei ole faktiväide ja seda ei saa ümber lükata ega selle ümberlükkamist nõuda. 23. Kohus leiab, et hageja esitatud kostja väide d) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxk) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“. on faktiväide. Hageja hagiavalduses (hagi p.3.3.) on seisukohal, et sõnaga „susservusser“ avaldas kostja hageja kohta halvustava väärtushinnangu, kuid sealt edasi on hageja seisukohal, et kostja väitis, et hageja osales mingisuguses pettuses, …kostja ütles… ilma faktilisi asjaolusid kontrollimata ja tõendamata, et hageja on osalenud poliitilises skandaalis. Hageja 03.08.2023 menetlusdokumendis (tl.116) liigitab hageja selle kostja väite halvustavaks väärtushinnanguks. Hageja seisukohtadest on ilmne, et hageja mõistab, millisest konkreetsest sündmusest on jutt. Kostja on selle väite kohta samuti arvamusel, et tegemist on väärtushinnanguga, sest pole võimalik tõendada kellegi osalemist „susservusseris“- tegemist on piltliku väljendiga, mille tõele vastavust pole võimalik kontrollida. Kostja märgib, et kui kohtu hinnangul ongi tegemist faktiväitega, vastab see tõele. Kohus 22.12.2023.a kohtuistungil avaldas pooltele, et selle väite näol on kohtu hinnangul tegemist faktiväitega. Kohus on seisukohal, et kostja kasutatud sõna „susservusser“ on peitesõna, mida arvamuslugudes kasutatakse keelelise mõjutamisvõttena, et oma väljendust pehmendada (viidatud Eesti keele õpik 8.klassile. lk 106jj). Kostja väites kahe lausega kirjeldatud sündmus on tegelikkuses aset leidnud, seda on kajastatud ajakirjanduses (tl.96106) ja hageja on ajakirjanduses avaldatud artiklites ja intervjuudes selle kohta oma seisukohti ja tegevust kirjeldanud. Tl 99 14.juuli 2014.a Postimees artikkel sissejuhatava lausega „Reformierakonna aukohus otsustas…teha arakonna juhatusele ettepanek erakonnast välja arvata Kristiina Ojuland ja T.L. Sxxxxxx, kes olid seotud valimispettusega erakonna juhatuse valimistel“. Artiklis on selgelt kirjeldatud hageja osa selles. 11.06.2023 Eesti Päevaleht (delfi) artikkel (tl.101-105) sissejuhatava lausega „Reformierakonna valimiskriisi kuulsaim tegelane T.L. Sxxxxxx tunnistab intervjuus, et teadis kogu aeg, et talitab valesti“ ja järgnevas intervjuus hageja inimlikud selgitused toimunu kohta. On arusaadav, et kostja on kasutanud oma 16.05.2022.a artiklis peitesõna „susservusser“, et vältida varasemates ajakirjandusartiklites selle sündmuse kohta kasutatud sõnu 12
(16)„valimispettus“ ja hageja enda kasutatud sõna „võltsimine“, millel on selgelt süüteoline tähendus. Esitatud tõenditest nähtub seega, et kostja väites esitatud asjaolud on tõesed faktiväited, mille tõde olemise kohta on hageja ise ka sündmuse toimumise järgselt selgitusi andnud. Asjaolu, et hageja oli üks kahest valimispettusega seotud isikust, kelle kohta erakonna aukohus ka otsustuse tegi, annab aluse kasutada väljendit „pettuse keskmes“. Tegemist ei ole ebaõigete andmete avaldamisega ja nende andmete ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg.4 alusel nõuda. 24. Kohus leiab, et hageja esitatud kostja väide e) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. on faktiväide. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandideeris sügisel 2021 kohalike omavalitsuste valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaatide hulgas (tl.107-110). Vaidlust ei ole ka selles faktis, et valimiskampaania ajal jagasid kandidaadid, s.h. T.L. valijatele tikutopse, millel oli peal kandidaadi nimi. Kostja väitel on hageja tikutopse jagades andnud soovituse sellega uue koalitsiooni moodustanud valimisjõud põlema panna. Hageja leiab, et kostja on esitanud omapoolset fantaasiat, kuulujuttu või jutustatud linnalugu. Kostja kasutas avaldatud väite tõendamiseks tunnistajaid Mxxx Txxxxxxx ja Sxxxxx Mxxxxxxx (22.12.2023.a kohtuistungil tl.145-146). Tunnistajad viibisid kampaaniapäeval Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valmistelgist veidi eemal teisel pool teed oma valimistelgi all, kuhu tulid valijad sotsiaaldemokraatide telgi juurest. Tunnistaja Txxxxx andis ütlusi, et tuli pensionäride paar, kes näitas saadud tikutopsi ja tunnistajale öeldi, et teiselt poolt anti soovitus sellega valimisliit põlema panna. Soovituse ütlemine seostati pensionäride poolt T.L.-i nimega. Sama kinnitas ka teine valijatepaar, kes oli tikutopsi saanud, et neile anti selline soovitus T.L.-i poolt. Tunnistaja Mxxxxxx andis ütlusi, et ta oli kampaaniapäeval valimisliidu Ühine Põltsamaa telgiga väljas. Sotsiaaldemokraatide telgi juurest tuli valijaid sinna telgi alla, kus oli tunnistaja ja tulijatel olid sotsiaaldemokraatidelt saadud tikutopsid, mis olid antud koos soovitusega meid põlema panna, T.L. oli nii seal telgis öelnud. Selliseid ütlemisi kinnitasid ka järgmised tulijad. Tunnistaja nägi tol päeval ka T.L.-i, kes kõndis korra meie telgist mööda ja naeratas meile. Tunnistaja ei tea, kes olid need linnakodanikud olid, kes põlema panemise soovitusest rääkisid. Hageja taotles (tl.131) küsitleda tunnistajatena MxxxxxKxxxxxxx, kohtuistungil esitas täiendava taotluse küsitleda ka Jxxx Axxxxxx, kes osalesid kampaaniaüritusel koos hagejaga ja sellise üleskutse esitamist ei kuulnud. Kohus rahuldas taotlused. Tunnistaja MxxxxxKxxxxx andis ütlusi, et viibis 09.oktoobri 2021 kampaaniapäeval koos Jxxx Axxxxxx ja T.L.-iga valimistelgi all, kus jagati valimisbuklette, pastapliiatseid ja näopildiga tikutopse. Ka väljaspool telki käidi valijatega rääkimas. Tulevaste valijatega rääkis igaüks meist eraldi. Telgi all käis kümneid inimesi kindlasti. Tunnistaja ei kuulnud, et T.L. oleks soovitanud tikkudega valimisliit põlema panna, see info tuli tunnistajale kusagilt kaudselt, vist ajakirjandusest, mitte otsesest kuulmisest. Tunnistajale ei meenu sellise lause kuulmine. Tunnistaja kuulmiskauguses T.L. sellist soovitust ei andnud. Tunnistaja Jxxx Axxxxs andis ütlusi, et ta oli valimistelgi all koos 6-7 inimesega. Kindlasti olid MxxxxxKxxxxx ja T.L.. Valijatele jagati nänni, anti lubadusi- lasteaialastele, nende vanematele, midagi toitlustusega seoses. Tunnistaja ei tea, mida inimestele soovitas või lubas Kxxxxx või mida T.L.. Inimestega tegeletakse individuaalselt. Tunnistaja ei kuulnud T.L.-ilt sellist soovitust, sellised asjad tulevad ruttu välja. Tunnistaja luges sellest ajakirjandusest. 13
(16)Kohus hindab tunnistajate ütlusi ja on seisukohal, et ühegi tunnistaja ütlusi ei saa lugeda ebausaldusväärseks. Tunnistaja saab olla kasutusel kõigi faktiküsimuste tõendamisel ja kohus hindab tunnistajate ütlusi selle järgi, milline oli tunnistaja võimalus tõendatavaid asjaolusid tajuda, milliste sõnadega ta selle kohta rääkis ja kui siiras oli tunnistaja. Kohus loeb tunnistajad Kxxxxx ja Axxxxx usaldusväärseteks. Nad selgitasid usutavalt valmistelgi all toimunut ja andsid ütlusi selle kohta, et tööd kohtuma tulnud valijatega tehti individuaalselt, igaüks eraldi. See tähendab, et tunnistajatel puudus tegelik võimalus kuulata teise kandidaadi suhtlust valijaga ja antud soovitusi. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada, et hageja ei öelnud tol päeval neid või teisi sõnu. Kohus loeb usaldusväärseks ka tunnistajate Txxxxxxja Mxxxxxx ütlused. Tegemist on teises erakonnas/valimisliidus kandideerinud kandidaatidega, kes kuulasid tähelepanelikult valijaid, kes tulid teise valimistelgi juurest. Sellist loosungit (valimisliit põlema panna) avaldasid tunnistajatele mitmed valijad, seda soovitas neile T.L.. Ehkki tunnistajad ei ole ise kuulnud T.L.-i ütlemas sellist soovitust, on nende ütlused tsiviilkohtumenetluses tõenditena lubatud. Tegemist on kuuldusega ehk tuletatud ütlusega, mille eesmärgiks on tõendada olulise tähtsusega faktilist asjaolu ennast, mille kohta tunnistaja kolmandalt isikult teavet sai (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, I-IV osa. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk.1381). Viidatud õiguskirjanduses on märgitud, et kuuldused on otseseks tõendiks informatsiooni edastamise fakti kohta ja kaudseks tõendiks selle kohta, mida edastati. Tunnistajate Txxxxxx ja Mxxxxxx ütlused tõendavad esmalt fakti, et mitmed valijad tulid teisest valimistelgist, näitasid neile jagatud tikutopse kandidaadi nime ja pildiga. Seda on tunnistajad ise kuulnud ja näinud. Tunnistajate Txxxxxx ja Mxxxxxx ütlused selle kohta, milline soovitus koos tikutopsiga ja kelle poolt anti, on kolmandatelt isikutelt kuuldu. Kohus on seisukohal, et sellesisulised ütlused (T.L.-i soovitus tikkudega valimisliit põlema panna) on eluliselt usutavad, sest sobivad kokku jagatud esemetega- tikutopsidega ja tikkudega. Kohus loeb tunnistajate ütlustega tõendatuks selliste soovituste edastamise hageja poolt. Kostja väite näol on tegemist faktiväitega, mis on tõene ega sisalda ebaõigeid andmeid ja selliste andmete ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg.4 alusel nõuda. Käesoleva kohtuasja tõendamiseseme asjaolude hulka ei kuulu küsimus sellest, kas sellise soovituse (valimisliit põlema panna) andmine oleks eetiline, lubamatu või lubatav. Kohus märgib üksnes, et antud soovitus ei ole käsitatav vägivalla õhutamisena ega üleskutsega vägivallategudele, soovitus ei saaks olla täidetav. Tegemist on erakonnapoliitilise reklaamiga valimiskampaania käigus, millele ongi iseloomulik oma paremuse rõhutamine konkurentide ees. Hageja on esitanud hagiavalduses ja pöördumises kostja poole (tl.8-10) väiteid ebakohastest väärtushinnangutest, hageja maine rikkumisest, kuid sellest tulenevaid nõudeid esitatud ei ole. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil VÕS §-st 1046 ja § 1047 tulenevaid tõendamisvõimalusi. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja kohtukulud jäävad hageja kanda. 14

(16)Pooled on esitanud kohtukulude nimekirjad. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 420 eurot, tasust õigusabiteenuse eest (9,25 tundi, tunnihind 130 eurot, käibemaks 20%) summas 1443 eurot. Kokku hageja menetluskulud 1622,50 eurot (tl.153). Kostja menetluskulud koosnevad tasust õigusteenuse eest aastal 2023 summas 4014 eurot, millest õigusteenuse tasu 3345 eurot, käibemaks 20% 669 eurot. Õigusteenuse tasu aastal 2024 on 1647 eurot, millest õigusteenuse tasu 1350 eurot ja käibemaks 22% 297 eurot. Kostja taotleb ka prognoositavate kulude hindamist kohtu poolt ja vastaspoolelt väljamõistmist 1 tunni 20 minuti eest summas 292,80 eurot. Kokku kostja õigusteenuse tasu 5953,80 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot, lisandub käibemaks.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg.1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajalikku kulude hulka hindab kohus, arvestades selle konkreetse menetluse mahtu ja keerukust. Kohus on seisukohal, et arvestades nõudest tulenevat asjaolude hulka, aktuaalsete õigusnormide vähest hulka, vajalike menetlusdokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei saa lugeda käesolevat kohtuasja õiguslikult keerukaks ega mahukaks. Kohus ei määra kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust, kuna need menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostjale osutatud õigusteenuse hind 180 eurot tund (lisandub käibemaks) on õigusteenuse tunnihinnana rakendatavates piirides ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist tunnihinda. Kostjale on osutatud õigusabiteenust (menetluskulude nimekirja järgi) umbes 26 tunni ulatuses. Kohus hindab õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakulu ja peab ülemääraseks ajakulu hagivastuse koostamisele 8 tundi, lõplike seisukohtade koostamisele 6 tundi 30 minutit, aga ka ajakulu tunnistajate taotluse koostamisele +suhtlus kliendiga 1 tund 10 minutit, seisukoha koostamist hageja taotlusele seoses tunnistajatega 50 minutit. Kohus märgib, et kostja vastus hagile on küll põhjalik, kuid sisaldab paljuski kopeeritud teksti. Hagivastusele lisatud tõendid kujutavad endast olulises osas kostjal endal olemasolevaid tõendeid (Põltsamaa Vallavalitsuse dokumendid), mistõttu nende kogumisele kulunud aeg ei ole arvestatav. Kohus ei pea põhjendatuks hagile vastuse koostamist enama kui 7 tunni ulatuses. Kostja lõplikud seisukohad on detailsed ja põhjalikud, kuid sisult ühetaolised hagile esitatud vastusega, täiendatud väljavõtetega kohtuistungi protokollist. Kohus loeb põhjendatud ajakulu 5 tunni 30 minuti ulatuses. Eespool viidatud kostja taotlus seoses tunnistajate kutsumisega ja kostja vastus hageja taotlusele- põhjendatud ajakulu kumbki 40 minutit. Kokku põhjendatud ajakulu 23 tundi 25 minutit, millest aastal 2023 (16 tundi 55 minutit käibemaks 20%) tasu koos käibemaksuga 3654 eurot, s.h. käibemaks 609 eurot ja aastal 2024 (6 tundi 30 minutit, käibemaks 22%) tasu koos käibemaksuga 1427,40 eurot, s.h. käibemaks 257,40 eurot. Kostja õigusteenuse kulud pärast menetluskulude nimekirja esitamist 1 tunni 20 minuti ulatuses (aastal 2024, s.t. käibemaks 22%) summas 292,80 eurot, millest tasu 240 eurot ja käibemaks 52,80 eurot. Kokku kostja õigusteenuse tasu 5374,20 eurot, millest tasu 4455 eurot ja lisanduv käibemaks (20% ja 22%) 919,20 eurot. Kostja on soovinud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejalt viivise väljamõistmist

§ 177lg.4 alusel, nõue on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. 15

(16)/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.