Obsah (12)

§ 661§ 466§ 430§ 178§ 191§ 429§ 432§ 386§ 173§ 168§ 174§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-15547 Tsiviilasi A. M.-i hagi V. M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks T

§ 661

lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Määruse peale osas, millega kohus andis menetlusabi võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 191lg 1).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. M.-i (hageja) hagi V. M.-i (kostja) vastu 3430 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja poolt menetluses esitatud väidete kohaselt kandis Tallinna kohtutäitur M. L. hageja avalduse alusel S. G. (kostja poeg, esialgses hagis kostja) kontole 837 eurot 26.07.2023, 340 eurot 08.08.2023 ja 2252 eurot 14.08.2023, kokku 3430 eurot. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et raha hoiustatakse (dtl 256, 00:19:36; dtl 257, 00:23:54) ning hageja esimesel nõudmisel kantakse vastavalt hageja suunistele hageja poolt antud kontole (dtl 1, 302). Hageja soovis selle raha investeerida äritegevusse (dtl 1). Hageja helistas vahemikus 25.09.-05.10.2023 kostja pojale ning palus kanda raha hageja äripartneri kontole. Kostja poeg ütles, et tal seda raha ei ole ning edaspidi hageja telefonikõnedele ei vastanud (dtl 20). Hageja ei ole nõus kostja poja väitega, et kostja poeg andis oma raha üle kostjale (dtl 175). 04.09.2024 toimunud eelistungil hageja avaldas, et kokkulepe hoiustamiseks oli kostjaga (dtl 256–257) ning täpsustas, et äritegevust oli planeeritud koos kostjaga ja tema pojaga (dtl 257, 00:23:54). 12.09.2024 esitatud hagis hageja avaldas, et kokkulepe oli nii kostjaga pojaga kui ka kostjaga, kes pidid summa hoiustama ning hageja esimesel nõudmisel kandma hageja poolt saadud suunistele hageja poolt antud kontole. Hageja arutas investeeringut äritegevusse ka kostja pojaga ja kostjaga ning kuna kostja oli huvitatud iluteenuste osutamisest, siis otsustati koos, et avatakse ilusalong. Hageja leidis selleks ka sobivad ruumid, kuid kostja ruume vaatama ei ilmunud. Kostja huvipuudumise tõttu otsustas hageja teha äritegevust koos oma sõbraga ning palus kanda 3430 eurot oma sõbra arvelduskontole (dtl 302–303).
2. Kostja poeg (esialgne kostja I, kohus võttis hagist loobumise vastu 03.03.2025 määrusega (dtl 634636, milline jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025 määruse jõustumisega 22.07.2025) vaidles hagile vastu. Kostja poeg ei vaidle vastu väitele, et tema kontole on kohtutäitur teinud kolm 2 Tsiviilasi nr 2-23-15547 ülekannet (dtl 159-161, dtl 334 p. 5) kuid ei nõustu hageja väitega, et tal oli hagejaga kokkulepe raha hoiustamiseks (dtl 73, 78, 156 p 3.7, dtl 334 p. 6), et hageja on temale raha tagasisaamiseks helistanud (dtl 78, dtl 334 p 11) või et tal oli hagejaga kokkulepe ühise ära ajamiseks (dtl 78, dtl 334 p. 9). Kostja poeg lubas kanda tema kontole raha kostja palvel ning andis pärast laekumist raha kostjale üle (dtl 156, dtl 334 p 12). Hageja on pöördunud telefoni teel kostja poja poole abi saamiseks, et kostja poeg teeks hageja jaoks FB-konto, looks uue e-posti jne, samuti selleks et kostja poeg hakkaks tegelema hageja olematu bisnessiga, kuid kostja poeg seda ei soovinud (dtl 78) ning ta ei tea midagi Rüütli tn 55 äriruumidest (dtl 334 p. 10).
3. Kohus kaasas 10.09.2024 määrusega menetlusse kostja (dtl 287–288). Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et tal puudus hagejaga kokkulepe raha hoiustamiseks, hageja kandis temale raha elamiseks ja abiellumiseks.
4. Kohus 11.09.2024 määrusega rahuldas hageja 05.09.2024 esitatud hagi tagamise taotluse ning arestis ja seadis käsutamist keelava keelumärke kostjale kuuluva sõidukile registrimärgiga XXX (Peugeot, ehitusaasta 1999) (dtl 423–426). Käsutamise keelumärge on kantud liiklusregistrisse 12.09.2024 (dtl 307).
5. Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus XXX, sõlmisid pooled kompromissi (dtl 521-522 ajamärk 00:34:56-00:47:45), millest hageja samal päeval taganes (dtl 510). Hageja on pärast XXX istungit teinud kostjale erinevaid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks – XXX (dtl 512-513), 26.03.2025 (dtl 688-691), 05.05.2025 (dtl 745-746), 15.05.2025 (dtl 748-749), 23.05.2025 (dtl 771) ja 23.02.2026 (dtl 868-869). Kostja on 21.03.2025 aktsepteerinud kirjalikult veel kord, et on nõus sõlmima kompromissi nendel tingimustel, mis lepiti kokku XXX istungil. Teiste kompromisside osas (sh ka kohtu poolt koostatud kompromissiprojektiga (dtl 567-568)) ei ole kostja nõustumust avaldanud. Hageja andis 24.04.2026 kohtule teada, et on nõus, et kohus kinnitaks poolte vahel XXX kohtuistungil sõlmitud kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus on seisukohal, et XXX kohtuistungil sõlmitud ja pooltega läbiarutatud kompromissileping on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus muudab seonduvalt kompromissi kinnitava määruse tegemise ajaga esimese osamakse tasumise tähtaega, s.o 10.04.2025 asemel 10.05.2026 ning eemaldab kokkuleppest punktis 1.
2. S. G.ga seonduva, kuna tema suhtes on hagist loobumine

§ 429

lg 1 alusel kohtu poolt 03.03.2025 määrusega (dtl 634-636) vastu võetud ja loobumine on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 määruse (dtl 802-806) jõustumisega 22.07.

2. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi XXX istungil.

9.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Käesoleva määrusega menetlus lõpetatakse ning pooled ei ole kokku leppinud, et Pärnu Maakohtu poolt 11.09.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine jääks tagama poolte vahel sõlmitud kompromissi, mistõttu kohus tühistab V. M.-ile kuuluva sõiduki aresti ja lubab 12.9.2024 liiklusregistrisse kantud käsutamist keelava keelumärke kustutada. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma 3 Tsiviilasi nr 2-23-15547 menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust menetluskulude kandmise kokkulepet kohtule esitanud. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 11. Kohus 27.02.2024 määrusega andis A. M.-ile menetlusabi ning vabastas ta 02.11.2023 hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 7 lubab vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kui asjas sõlmitakse kompromiss. Kohtule ei ole teada asjaolud, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et 27.02.2024 määruse aluseks olnud asjaolud menetlusabi andmisel on sedavõrd muutunud, et kohus ei saaks seoses kompromissiga rakendada käesolevas asjas

§ 190lg 7.

Kohus vabastab hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. 12.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled XXX istungil avaldasid, et välistavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4