← Eesti

2-25-10901/8

Obsah (15)§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 28.oktoober 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-10901; Bondora AS hagi K.E. vastu võlgn

§ 178

lg 2); 5.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 5.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 5.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 5.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 5.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 5.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud

  1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja K.E. on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 21.02.2022 nr BL2613161 (dtl 14-34), 08.04.2022 nr BL2700140 (dtl 35-55), 22.05.2022 nr BL2801638 (dtl 56-76). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 21.02.2022 summas 500 eurot (dtl 77); 2) 08.04.2022 summas 700 eurot (dtl 78), 3) 22.05.2022 summas 4 000 eurot (dtl 79). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 14.12.2023 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused (dtl 89-94). Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.
  2. Hageja esitas alternatiivse nõude puhuks (dtl 151-154), kui kohus järeldab, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud ja määrab selleks puhuks maksed uuesti kooskõlas VÕS § 403

(4)lg
  1. Uuesti määratud maksete korral hageja: arvestab kõik kostja poolt tehtud 2 maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja on käesoleva menetlusdokumendi ja selle lisad (st uuesti määratud maksed) teatavaks teinud kostjale, viimase poolt avaldatud e-posti aadressil. Hageja märgib, et kõik hagi aluseks olevad laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 14.12.
  2. Kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud tasumata
  3. aasta augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu osamaksed (sh uuesti määratud maksete korral). Hageja oli tasunud 12.12.2023 seisuga: 1) tulenevalt lepingust 2613161 kokku 289,42 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 423,85 eurot, 2) tulenevalt lepingust 2700140 kokku 237,32 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 420,23 eurot, 3) tulenevalt lepingust 2801638 kokku 1342,67 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 2376,73 eurot. Ehk, seisuga 14.12.23 oli kostjal laenulepingu nr 2613161 osamaksetest tulenev võlgnevus 134,43 eurot ja alates 14.12.23 (st lepingu ülesütlemisest), muutus sissenõutavaks laenulepingu jääk summas 76,15 eurot, st kokku 210,58 eurot; laenulepingu nr 2700140 osamaksetest tulenev võlgnevus 182,91 eurot ja alates 14.12.23 muutus sissenõutavaks laenulepingu jääk summas 279,77 eurot, st kokku 462,68 eurot; laenulepingu nr 2801638 osamaksetest tulenev võlgnevus 1034,06 eurot ja alates 14.12.23 muutus sissenõutavaks laenulepingu jääk summas 1623,27 eurot, st kokku 2657,33 eurot. Sealjuures märgib hageja selguse huvides veel kord, et on lugenud kõik kostja teostatud maksed terves ulatuses põhinõude katteks. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 14.12.2023, sest kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud teostama enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed (kõigi lepingute puhul ei olnud kostja teostanud ühtegi makset 2023 augustist) ning iga lepingu puhul oli kostja võlgnevus seisuga 14.12.2023 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa. Hageja viivisenõue alternatiivse nõude korral, arvutatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras lepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni: tulenevalt lepingust nr 2700140 summas 86,6 eurot, lepingust 2613161 summas 39,42 eurot, lepingust nr 2801638 summas 497,39 eurot.
  4. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega e-posti aadressil XXX 21.07.2025, kohustusega esitada kirjalik vastus ja tõendid alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.
  5. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
  6. Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 3 7. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

8. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407lg-st 5 ja 5 1, puuduvad.

9.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
  2. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).
  3. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.
  4. Kuna hageja on hagiavalduse täpsustuses välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL2613161 alusel põhivõlgnevuse 210,58 eurot ning viivis 28.10.2025 seisuga 45,97 eurot, lepingu nr 2700140 alusel põhivõlgnevuse 462,68 eurot ning viivis 28.10.2025 seisuga 101,01 eurot, lepingu nr 2801638 alusel põhivõlgnevuse 2657,33 eurot ning viivis 28.10.2025 seisuga 580,16 eurot ja viivis alates 29.10.2025 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 15.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot ja õigusabikuludest 100 eurot.
  2. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 595 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 100 eurot.
  3. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 695 eurot. 4 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.