← Eesti

2-23-4273/114

Obsah (9)§ 445§ 314§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

2-23-4273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Margit Paluoja, Viivi Kalme Kohtuistungisekretär Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilas

§ 445

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 21.04.2023.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-234273) kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o xxxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 168035, asukoht XXX-i ) kinnistusraamatu IV jakku kantud kohtulik hüpoteek summas 80 000 eurot I.R.-i (isikukood XXX) kasuks, jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni käesolevast tsiviilasjast tulenevate kostja rahaliste kohustuste kogu mahus täitmiseni. Hageja teavitab kohut kostja poolsest rahaliste kohustuste täies mahus täitmisest.

  1. Jätta Tartu Maakohtu 29.06.2023.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu st xxxxxxxxxxxxxkinnistu (registriosa nr 168035, asukoht XXX-i ) kinnistusraamatu III jakku kantud vara käsutamise keelumärge I.R.-i (isikukood XXX) kasuks jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni käesolevast tsiviilasjast tulenevate kostja rahaliste kohustuste kogu mahus täitmiseni. Hageja teavitab kohut kostja poolsest rahaliste kohustuste täies mahus täitmisest.
  2. Käesoleva määruse resolutsiooni p.2.4, p.2.
  3. ja p.2.
  4. märgitud asjaõiguslepingu ja nõusoleku kehtivuse eelduseks ja omanikuvahetuse kande tegemise eelduseks on see, et V.R. täidab käesoleva määruse resolutsiooni p.2.
  5. märgitud kohustuse tasuda I.R.-ile hüvitis 55 000 eurot 12 kuu jooksul arvates esimese makse tähtajast (8.märts 2025).
  6. Kui V.R. ei täida määruse resolutsiooni p.-s 2.
  7. märgitud kohustust tasuda I.R.-ile 55 000 eurot hüvitisena 12 kuu jooksul arvates esimese makse tähtajast (8.märts 2025), siis kaotavad määruse resolutsiooni punktid 2.1.1., 2.4., 2.
  8. ja 2.6 õigusjõu.
  9. Rahuldada I.R.-i taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. 7.
  10. Kui V.R. ei täida nõude resolutsiooni p-s 2.
  11. märgitud kohustust hüvitada I.R.-ile 55 000 eurot 12 kuu jooksul arvates esimese makse tähtajast, tuleb xxxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 168035, asukoht XXX-i ) müüa kohtutäituri läbiviidaval avalikul enampakkumisel. 7.
  12. Määrata avalikul enampakkumisel müügist saadud raha väljamaksmine I.R.-ile ja V.R.-ile selliselt, et esmalt peab kohtutäitur müügist saadud rahast kinni avaliku enampakkumisega seotud täitekulud ja täituri tasu, seejärel jaotada enampakkumise tulemina saadud raha järgmiselt ja alljärgnevas järjekorras: - I.R.-ile käesolevas tsiviilasjas tema kasuks väljamõistetud hüvitis ja menetluskulud - V.R.-ile ülejäänud raha jääk.
  13. V.R. hüvitab I.R.-ile osa tema menetluskuludest kokku summa 1165 eurot.
  14. Lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viie tööpäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast.
  15. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-4273 menetlus I.R. hagis V.R. vastu ühisvara jagamiseks.
  16. Kohus saadab käesoleva määruse kostjale V.R. paberkandjal tema aadressil

§ 3141 lg.1 alusel.

Menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

  1. Tagastada hagejale I.R. pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 (kakssada kümme) eurot. Riigilõiv tagastada I.R. arvelduskontole nr EE701010152006247006 AS-is SEB Pank.
  2. Käesoleva kohtumääruse avaldamisel arvutivõrgus asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega ja mitte avaldada poolte isikukoode ega elukohti.
  3. V.R.-i poolt kohtu deposiidikontole tasutud riigi õigusabi tasu ja kulu 977, 45 eurot kanda riigi tuludesse.
  4. Käesolev määrus saadetakse kinnistusosakonnale pärast seda kui I.R. on kohtule teatanud p.2.
  5. märgitud hüvitisesumma tasumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 5 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.R. esitas 17.03.
  6. a kohtule hagi V.R.-i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja taotleb hagis ühisvarasse kuuluva xxxxxxxxxxxx kinnistu jätmist kostja omandisse. Hageja on teinud hagis kostjale ettepaneku tellida koos poolte kokkuleppel erapooletu kinnisvara hindaja, kes annab hinnangu kinnistu väärtuse kohta. Kui pooled hindaja valimises kokkuleppele ei jõua, määrata kohtul ekspertiis kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks. Kohus võttis määrusega 04.05.2023 hagi menetlusse, rahuldas taotlused hagi tagamiseks ja küsis kostjalt vastuse hagile. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides (hagiavaldus, selle täiendused) teatanud, et ei välista kompromissi sõlmimist, hageja on teinud kompromissiettepanekud. Kostja määratud kohtuistungitel ei osalenud. Kuna kostja ei osalenud menetluses asjakohaselt, määras kohus kostjale 31.10.2023 riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutav advokaat Heiki Kuningas esitas 23.11.2023 vastuse hagile. 05.06.2024 pidas kohus kohtuistungi, kus kostja osales koos esindajaga. 20.06.2024 tegi kohus osaotsuse abielu lahutamise nõudes, abielu lahutati. 26.08.2024 esitas riigi õigusabi osutav advokaat Heiki Kuningas taotluse tema vabastamiseks õigusabi osutamisest, kuna kostjaga kontakti saamine ei ole võimalik. Kohus määrusega 09.09.2024 lõpetas riigi õigusabi andmise ja vabastas esindaja. 15.11.2024 esitas ekspert ekspertiisiakti xxxxxxxxxxxx kinnistu hindamise kohta. Kohtuistungile 08.01.2025 kostja ei tulnud. Järgmine kohtuistung toimus 03.03.2025, kus osalesid hageja, tema esindaja ja kostja. Pooled sõlmisid kohtuistungil läbiarutatu pinnalt kompromissi, mille hageja esindaja kandis kohtuistungil ette. Hageja palub kompromissi kinnitada. Kohus küsitles kostjat kompromissiga nõustumise ja selle kinnitamise kohta. Kostja kinnitas, et ta on nõus ette kantud kompromissiga, vastuväiteid ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Poolte poolt sõlmitud kompromissi tingimused on hageja esindaja poolt kohtuistungil ette kantud, need kajastuvad 03.032025.a kohtuistungi protokollis ja salvestatud. Kompromissi tingimusteks olevad kokkulepped on kirjalikul kujul vormistatud hageja 21.01.2025.a menetlusdokumendis. Hageja on kestvalt kogu menetluse jooksul teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, s.h. selle kohta, et poolte ühisvaraks olev xxxxxxxxxxxx kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Kostja 03.03.2025.a kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus, et xxxxxxxxxxxxxkinnistu ja hooned jäävad ühisvara jagamisel tema omandisse. Poolte vahel ei ole vaidlust I.R.-i ja V.R.-i ühisvara koosseisu üle. Pooled pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku ühisvara jagamisel hagejale tasutava hüvitise ja selle tasumise tähtaja osas. Hageja taotles kinnistu xxxxxxxxxxxx omandiõiguse ülemineku seadmist sõltuvusse kostja poolt hüvitise maksmisest, s.t. omandi ülemineku eelduseks on hüvitise maksmine. Selline nõue on seaduslik ja lubatav (näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-14-17 p.26., 26.1.) Hageja taotleb ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Pooled on selles osas saavutanud kompromissi. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viie tööpäevani. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg.3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kuid pooled saavad kokku leppida ka teisiti. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku, et peamises osas kannavad nad oma menetluskulud ise. Kompromissis on lepitud kokku üksnes hagilt ühe osa (1/4) riigilõivust (165 eurot) ja hageja õigusabikuludest 1000 eurot, kokku 1165 tasumine kostjalt hagejale. Muud kompromissis kajastamata menetluskulud (ekspertiisitasu, mida kumbki pool on tasunud 730,92 eurot, hagi tagamiselt tasutud riigilõivud, poolte õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. Kuna kostja on juba tasunud temale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 977,45 eurot kohtu deposiidikontole, siis riigi kasuks väljamõistetavaid kulusid enam ei ole. Viidatud summa tuleb kohtu deposiidikontolt kanda riigi tuludesse. Hageja I.R. on kompromissis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Maksekorraldusest nr 877 nähtub, et I.R. on kohtule ühisvara jagamise hagiavalduse esitamisel 18.04.2023. a tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot avaldaja arveldusarvele nr EE701010152006247006 AS-is SEB Pank. Kohus on 20.06.2024 lahendanud kohtuotsusega abielu lahutamise nõude, sellega seotud menetluskulud, s.h. riigilõiv on lahendatud kohtuotsuses. Muud käesolevas määruses eraldi kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.