KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2025, Viljandi Tsiviilasja number 2-25-110181 Tsiviilasi Aktiva

§ 3141lg 3 p 2 alusel e-posti teel.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 30.07.2025 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. 4. Kohus pöördus 15.09.2025 e-kirja teel hageja poole ning palus asja lahendamiseks hagejal esitada võlausaldaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise teatis / leping. Hageja vastas 2

§ 429

mõttes hageja loobub hagist osaliselt hagiavalduses esitatud põhinõude ulatuses summas 222,48 eurot, seoses kostja poolse nõude osalise tasumisega peale hagiavalduse esitamist so 27.08.

1. Hageja on hagis esitanud viivisearvestuse arvestanud kuni 04.07.2025 seisuga summas 151,99 eurot. Käesolevaga arvestab hageja välja täiendava viivise alates 05.07.2025-27.08.2025 summas 9,83 eurot.
2. Kohus saatis hageja seisukoha kostjale vastamiseks. Kostja sai kohtunõude kätte

§-le 3141 lg 3 p 2 alusel e-posti teel 1.10.2025, kuid tähtaegselt oma seisukohta kohtule ei esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 7.

§ 162lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 140 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Seejuures viitab kohus, et varasemas kohtupraktikas on tüüphagide puhul peetud põhjendatuks õigusabikuluks ka 50 eurot. (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-123611). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 240 eurot (140+100). 9.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3