) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Seega on kaebaja saavutanud oma kaebuse eesmärgi. Arvestades kohtuasja menetluslikku seisu, ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus (
Kaebaja ei ole vastanud tähtaegselt (s.o hiljemalt 06.04.2026) kohtu 30.03.2026 määrusele. Kaebaja võib olla kaotanud huvi kaebuse menetlemise vastu. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas teabenõudega soovitud käskkirja sisu mõjutab tema õigusi ja vabadusi ning sellist riivet ei saa mõistlikult järeldada avaliku teenistuse seaduse § 26 lg-s 1 toodud loetelust või vangistusseaduse § 154 lg-st 2, ei ole menetluse jätkamine vajalik ka vangla viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluse lõpetamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Menetlusabi taotluse sisulise lahendamise korral tuleks see jätta rahuldamata, kuna kaebajale asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (
5. N.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 07.04.2026 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1 tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, sest see ei kaitse tõhusalt kodanike õigusi saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. Menetluse lõpetamise asemel pidanuks jätkama menetlust
Kaebaja ei pea kohtule põhjendama, miks ta küsis vanglalt teabenõudes märgitud teavet. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust selgitada, miks on menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vanglateenistus jätab pidevalt teabenõuetele vastamata ja teabenõuete täitmine toimub sisuliselt halduskohtu vahendusel. Kaebaja on vangla omavoli ohver. Selliselt muutub AvTS § 18 lg 1 sisutuks. Seega on kaebajal menetluse jätkamiseks preventiivne huvi. Kaebaja menetlusabi taotlus on alusetult jäetud läbi vaatamata. Halduskohus ei põhjendanud, miks asendatakse avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse saamisel muu hulgas seda, kas määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud ning kui isikul puudub määruskaebuse esitamise õigus, tuleb määruskaebus
lg 3 p 6 ning § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada.
lg-st 1 tulenevalt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. 7. Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ei saa esitada määruskaebust ning määrus ei takista selles osas ka edasist menetlust (vt ka
Kui kaebaja soovib, et halduskohtu 07.04.2026 määrus avaldatakse pärast jõustumist arvutivõrgus kärpimata kujul või kaebaja andmeid varjatakse ulatuslikumalt, on tal võimalik esitada halduskohtule põhjendatud taotlus (
Kuna määruskaebuses on kaebaja üksnes väga üldsõnaliselt viidanud 07.04.2026 määruse põhjendamispuudustele, ei käsita ringkonnakohus määruskaebust
II 9. Määruskaebus halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ja vastab
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Selle sätte alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 12. Kaebuse eesmärk oli see, et Tallinna Vangla vastaks kaebaja 11.03.2026 teabenõudele ja esitaks kaebajale teabenõudes nimetatud käskkirja. Vangla on teabenõudele vastanud ja edastanud talle taotletud käskkirja. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud ja esines
13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus rikkus menetlusnormi, sest ei andnud kaebajale võimalust selgitada, kas ja millistel põhjustel ta taotleb
See eksimus ei too siinse vaidluse asjaoludel siiski kaasa määruskaebuse rahuldamist. Kaebaja on esitanud põhjendused määruskaebuses ning nende põhjal on selge, et jätkutuvastuskaebuse menetlemiseks ei ole alust. 14. Tuvastamiskaebusele üleminek ei ole lubatud pelgalt haldusakti või toimingu objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks.
lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei ole kohus seotud
lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajal menetluse jätkamiseks preventiivne huvi. Preventiivne huvi tähendab, et peab olema põhjust arvata, et vastustaja võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma kaebaja õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25). 15. Kaebaja 11.03.2026 avaldus (dtl 8) on käsitatav teabenõudena AvTS § 6 tähenduses. Teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates registreerimisele järgnevast tööpäevast (AvTS § 18 lg-d 1 ja 3). Täpsustamist vajava või aeganõudvama teabenõude täitmise korral võib vastamistähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani, kuid sellest peab koos põhjendustega teabenõudjale viie tööpäeva jooksul 3
lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Siinses haldusasjas ei toeta menetluse jätkamist ka menetlusökonoomia argument, sest asja sisulise arutamiseni ei ole jõutud. 18. Eelneva põhjal oli menetluse lõpetamine
Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 19. Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus jõustunud määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.