2-23-6613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-6613 E.R.-i maksejõuetusavaldus Menetlusos

§-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Kohus määras 06.09.2023 määrusega E.R.-i võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakstavaks summaks 660 eurot. Kohus määrusega 14.09.2023 algatas E.R.-i võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. Võlgade ümberkujundamise kava esitati kohtule 04.12.

1. Kava täitmine pidanuks algama 14.02.
2. Kuna kava ei olnud kohtu poolt kinnitatud, esitas usaldusisik kohtule taotluse lubada koostada uus võlgade ümberkujundamise kava ja anda luba võlgnikule kuuluva kasvava metsa raieõiguse müügiks. Kohus määrusega 05.04.2024 (määruse p.2) andis E.R.-ile nõusoleku müüa võlgade ümberkujundamise menetluse raames võlgnikule kuuluval kinnistu xxxxx (kinnistusraamatu registriosa number 571139) asukohaga xxxxx,xxxxxxxxxküla, xxxxxxxxxxxxxxvald xxxxxxxx maakond, kasvava metsa raieõigus kuni 2,67 hektaril avalikul enampakkumisel elektroonilises oksjonikeskkonnas parima võimaliku hinnaga ja kohtu poolt määratud tingimustel. Kohus seadis tingimuseks, et raieõiguse müügist laekuvast summast tehakse väljamaksed E.R.-i võlausaldajatele vastavalt võlgade ümberkujundamiskavale ja arvestades PankrS ja

vastavaid sätteid. Kohus seadis käsutuskeelu E.R.-i pangakontol olemasoleva ja sinna laekuva raha suhtes ja tühistas täitemenetluse tagamiseks seatud hagi tagamise abinõu – E.R.-i pangakonto ja sissetulekute arestimine ja määras vabastada aresti alt E.R.-i sissetulekud ja pangakontol olevad rahalised vahendid (määruse p.4).

1. Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2024.a määrusega tühistati maakohtu määruse p.2 ja p.4, s.t. luba raieõiguse müügiks ja pangakonto ja sissetulekute vabastamine aresti alt.
2. Kohus määras uue tähtaja võlgniku võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. 4
3. 25.10.
4. a esitati kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus kokku 52 774,12 eurot, millest põhivõlgnevused 37 165,17 eurot ja kõrvalnõuded 15 608,95 eurot. Võlgnikul tuleb põhivõlgnevused tasuda 100% ulatuses. Kava on koostatud 83 kuu peale ning kuumakseks kujuneb 82 kuu jooksul 450 eurot, viimasel kuul ehk 83.kuul on kuumakse suurus 265,17 eurot. Kavasse on võetud võlausaldajate Aktiva Finants Group OÜ, ERA Liisinguteenused AS, GS Core OÜ, OK INcure OÜ, PlusPlus Capital AS, Revensen OÜ, Swedbank AS ka kohtutäitur Oksana F.G nõuded.
5. Usaldusisik on ümberkujundamiskava saatnud

§ 24lg 1 korras kõikidele võlausaldajatele.

1. ERA Liisinguteenused AS, B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) ja Swedbank AS nõustusid usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Võlausaldajad PlusPlus Capital AS, Revensen OÜ ja kohtutäitur Oksana F.G tähtaegselt seisukohta esitanud ei ole. Võlausaldaja GS Core OÜ ei nõustu kavaga, milles on kohustuse täitmise ulatus sellele võlausaldajale märgitud 2741,58 eurot. Ümberkujundamiskava esialgsele variandile andis võlausaldaja nõusoleku ja selles olid täitmisele kuuluvad võlgniku kohustused võlausaldaja ees 3819,05 eurot. Võlausaldaja ei nõustu nõude täiendava vähendamisega. Usaldusisik leiab selle võlausaldaja vastuväite kohta, et võlausaldaja pole põhjendanud, miks ta ei nõustu kavas märgitud nõude suurusega. Täiendavates selgitustes võlausaldaja vastuväite kohta märgib usaldusisik, et teisel korral (17.10.2024) esitatud kavas on nõuded kirjutatud tabelisse vastavalt kujunenud kohtupraktikale teisiti kui oli esimeses kavas. 17.10.204.a koostatud kavas on maksekäsust läbi käinud nõuete puhul: - põhinõude hulka arvatud põhinõue, riigilõiv ja menetluskulud; -kõrvalnõuded sisaldavad kõiki muid nõudeid, s.h. täiendavat viivist, mis on arvutatud kuni 07.11.2024; -kui tasumisi või mahaarvamisi nõudest on toimunud pärast maksekäsu tegemist, on see summa maha arvatud põhinõudest; --kohtutäiturite nõue on arvestatud samadel alustel kui teiste võlausaldajate nõuded. Aktiva Finance Group OÜ (keda esindab Julianus Õigusbüroo) ei nõustu kavaga, mille täitmisperiood on seitse aastat. Võlausaldaja viitab Riigikohtu lahendile 2-18-15384 ja leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluses ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad olla oluliselt halvemas olukorras võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Sissenõudjate eesmärgiks on nõuete rahuldamine võimalikult kiiresti. Olukorras, kus pankrotimenetluses saaksid eeldatavalt täidetud rohkem kui 100% põhinõudest, ei ole võlgade ümberkujundamine põhjendatud. Usaldusisik leiab selle vastuväite kohta, et võlausaldaja ei ole põhjendanud, kuidas nad on võlgade ümberkujundamiskava täitmise korral oluliselt halvemas seisud kui oleksid pankrotimenetluses ja kinnistu müügi puhul. Kava täitmise korral 83 kuu jooksul saabuks tulemus küll pikema aja jooksul kui pankrotimenetluses (tulemus umbes 1 aastaga), kuid usaldusisiku arvates ei oleks sellises olukorras tegemist kahjuga. Võlgade ümberkujundamise menetluses võtab võlgnik vastutuse oma kohustuste eest, õpib ja kogeb kohustusi tasudes rohkem. KOHTU SEISUKOHT 5
2. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada.
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul kaheksast võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat, kelle nõudega on esindatud 23,32% võlausaldajate nõuetest. Kolm võlausaldajat, kelle nõuetega on esindatud 25,21% võlausaldajate nõuetest ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud, mistõttu

§ 25

lg.1 teise lause kohaselt loetakse, et nad on võlausaldaja nõude suurusega nõustunud. Kolm võlausaldajat, kelle nõuetega on esindatud 51,47% võlausaldajate nõuetest, on teatanud kavaga nõustumisest. Seega on kaheksast võlausaldajast kuus võlausaldajat ehk 75% nõustunud kavaga, nende võlausaldajate nõuetega on esindatud 76,68% nõuetest. Kavale on vastu vaielnud 2 võlausaldajat ehk 25% võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud 23,32% nõuetest. Sellise tulemuse puhul on kava võimalik kinnitada

§ 26

lg.2 alusel.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik on taotlenud

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 10.Vastuseks kohtu 24.11.2024.a küsimustele s.h. nõuete suuruse kujunemise kohta ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitas usaldusisik 10.12.2024.a selgitused võlausaldajate Aktiva Finance Group OÜ (esindaja Julianus Õigusbüroo) ja GS Core OÜ poolt vastutustundliku laenamise järgimise põhimõtte kohta. Nende võlausaldajate esindatud nõuete hulka kuuluvad kokku kolm nõuet, mille kohta puudub jõustunud kohtulahend, muud nõuded on kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ oma vastuväites ei ole vaidlustanud temale kindlaksmääratud (kavasse arvatud) nõude suurust. Võlausaldaja on esitanud oma nõude 26.08.2024 (nõue koosneb kolmest erinevast nõudest). Neist kaks nõuet tulenevad jõustunud kohtulahendtest. Tsiviilasjas nr 2-22-142311 on kogu nõue fikseeritud summas 2235,37 eurot, millest 2121,28 eurot on põhinõue, maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kõrvalnõudena fikseeritud intress summas 29,09 eurot. Sellest on põhinõudena kavasse arvatud 2206,28 eurot (põhinõue pluss riigilõiv 65 eurot pluss menetluskulu 20 eurot). Tegemist on kohtulahendiga kindlaksmääratud nõudega, mille üle käesolevas asjas vaidlust ei ole. Tsiviilasjas nr. 2-22-110874 on kogu nõue fikseeritud summas 3976,28 eurot, millest põhinõue 2874,02+386,73=3260,75 eurot, maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv 133,78 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kõrvalnõudena fikseeritud viivis 561,51 eurot, viivis kuni 6 maksekäsu tegemiseni 44,83 eurot ja lisandub viivis alates maksekäsu tegemisest 0,065% päevas summalt 2874,02 eurot. 26.08.2024.a esitatud nõudeavalduses on selle nõude suurusena esitatud 5510,70 eurot, täiendav viivis 1600,97 eurot, millest laekunud 66,31 eurot. Sellest nõudest on põhinõudena kavasse arvatud 3414,53 eurot, mis koosneb põhinõudest 3260,75 eurot, riigilõivust 133,78 eurot pluss menetluskulu 20 eurot. Tegemist on kohtulahendiga kindlaksmääratud nõudega, mille üle käesolevas asjas vaidlust ei ole. Kolmas nõue on Inbank AS poolt loovutatud nõue, mida esindab Julianus Inkasso. Nõue tuleneb võlatunnistusest Aktiva Portfolio ja E.R. vahel, nõude summa 794,47 eurot, mis koosneb tähtaegselt tasumata põhivõlast, intressist, viivisest, leppetrahvist, sissenõudmiskulust vm tasumisele kuuluvatest summadest. Maksegraafikus on kogu nimetatud summa loetud põhivõlaks, millele lisandub viivis. Võlausaldaja on esitanud selle nõude kogusummas 1018,60 eurot, millest põhinõude jääk 305,30 eurot, kõrvalnõuded 713,30 eurot. Kavasse on põhinõudena arvatud 305,30 eurot. Võlgnikul ja võlausaldajal nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Usaldusisik on kontrollinud võlausaldaja poolt läbi viidud krediidivõimelisuse hindamise protsessi ja leidnud, et kuna võlgnik on ise oma andmed taotluses esitanud, kinnitanud nende õigsust ja võlausaldaja on kontrollinud võlgniku sissetulekuid, olemasolevaid maksekohustusi, maksehäirete olemasolu (häireid polnud) ja pensionikonto olemasolu, siis on võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja ei ole piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist võlgnikule uue laenu andmisel, VÕS § 403 4 lg.13 järgi on selle tõendamise kohustus krediidiandjal. Samas võlgnik tunnistab selle võlausaldaja ees olevat kohustuse suurust ja kava kohaselt kuulub täitmisele üksnes põhinõue summas 305,30 eurot.

§ 26

lg.5 kolmanda lause kohaselt kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Seades kava koostamisel ja kinnitamisel eesmärgiks võlausaldajate ühetaolise kohtlemise (kõigi võlausaldajate puhul kuulub täitmisele põhinõue ja maksekäsu kiirmenetlustes ei nähtu VÕS § 4034 nõuete kontrolli), loeb kohus selle võlausaldaja põhjendatud põhinõude suuruseks 305,30 eurot. Võlausaldaja GS Core OÜ esitab vastuväite kavale, kuna ta ei ole nõus nõude täiendava vähendamisega. Võlausaldaja on esitanud oma nõude 26.08.2024 (nõue koosneb neljast erinevast nõudest). Võlausaldaja nõuded on saadud loovutuse teel TF Bank AS (publ) Eesti filiaalilt. Neist kaks nõuet tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Tsiviilasjas nr 2-22108154 on kogu nõue fikseeritud summas 276,80 eurot, millest 136,91 eurot on põhinõue, maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kõrvalnõudena fikseeritud viivis, lepingu haldustasu ja intress summas kokku 54,89 eurot. Sellest on põhinõudena kavasse arvatud 221,91 eurot (põhinõue pluss riigilõiv 65 eurot pluss menetluskulu 20 eurot). Tegemist on kohtulahendiga kindlaksmääratud nõudega, mille üle käesolevas asjas vaidlust olla ei saa. Samas summas on oma nõude esitanud ka võlausaldaja. Tsiviilasjas nr 2-22-108011 on kogu nõue fikseeritud summas 2722,32 eurot, millest 1738,24 eurot on põhinõue, maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv 90,85 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kõrvalnõudena fikseeritud viivis, lepingu haldustasu ja intress summas kokku 873,23 eurot. Sellest on põhinõudena kavasse arvatud 1849,09 eurot (põhinõue pluss riigilõiv 90,85 eurot pluss menetluskulu 20 eurot). Tegemist on kohtulahendiga kindlaksmääratud nõudega, mille üle käesolevas asjas vaidlust olla ei saa. Samas summas on oma nõude esitanud ka võlausaldaja. 21.12.2020.a sõlmitud järelmaksulepingust tulenev nõue on esitatud 26.08.2024 võlausaldaja poolt summas 1554,31 eurot. Nõue on saadud loovutamise teel kogusummas 1088,03 eurot, nõude koosseis kajastatud 26.08.2024 nõudekirjas, lisanduv viivisearvestus näitab viivise arvestamist kuni 18.08.2024, lisanduv viivis 566,28 eurot. Võlgnik on nõudest tasunud 150 7 eurot. Kavasse on arvatud sellest nõudest põhinõue 670,58 eurot, kõrvalnõuded 634,68 eurot, kogunõue 1305,26 eurot. Kohus hindab, et kavasse on nõue arvatud põhjendatult summas 1305,26 eurot, millest põhinõue 670,58 eurot ja kõrvalnõuded 634,68 eurot. Võlausaldaja on viivised arvestanud põhjendamatult seisuga 18.08.2024 ja õige on arvestada viivised seisuga 23.05.2023, kuna

§ 16

lg.1 järgi Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt. Kohus nimetas E.R.-i maksejõuetusmenetluses usaldusisiku määrusega 23.05.2023, mistõttu viivised perioodil 24.10.2021-23.05.2023 on 317,22 eurot. Sellele lisanduvad muud kõrvalnõuded (tulenevalt võlausaldaja avaldusest) summas 317,45, kokku kõrvalnõuded 634,67 eurot. Võlgnevuse põhiosa 820,58 eurot, millest tasutud 150 eurot, põhiosa jääk kavas (820,58-150=) 670,58 eurot. 13.08.2020.a sõlmitud järelmaksulepingust tulenev nõue on esitatud 26.08.2024 võlausaldaja poolt summas 119,02 eurot. Nõue on omandatud loovutuse teel, mil koguvõlgnevus oli 160,61 eurot (põhivõlgnevus 110,20 eurot, intress 28,61 eurot, sissenõudmiskulud 19,40 eurot, loovutatud intress 2,40 eurot). Lisandunud sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis seisuga 18.08.2024 78,41 eurot. Võlgnik on tasunud uuele võlausaldajale 150 eurot. Kavasse on sellest nõudest arvatud põhinõue 0 eurot, kõrvalnõuded 85,57 eurot, kogunõue 85,57 eurot. Kohus hindab, et kavasse on kogunõue arvatud põhjendatult summas 85,57 eurot, mis on kõrvalnõuete summa. Võlausaldaja on viivised arvestanud põhjendamatult seisuga 18.08.2024 ja õige on arvestada viivised seisuga 23.05.2023, kuna

§ 16

lg.1 järgi Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt. Viivised perioodi 22.09.2021-23.05.2023 eest on 44,96 eurot. Sellele lisanduvad muud kõrvalnõuded tulenevalt võlausaldaja avalduses märgitust kokku summas 80,41 eurot, kokku kõrvalnõuded 125,37 eurot. Võlgnik on tasunud 150 eurot, millest 110,20 eurot põhinõude katteks ja 39,80 eurot kõrvalnõuete katteks. Jääb kõrvalnõudeid (ja üldse kohustust) kokku 85,57 eurot, täitmisele kuuluv põhinõue 0,00 eurot. Kokku selle võlausaldaja tasumisele kuuluvaid põhinõudeid nelja erineva kohustuse alusel 2741,58 eurot (221,91+1849,09+670,58+0,00). Usaldusisik märgib, et on kontrollinud võlausaldaja poolt läbi viidud krediidivõimelisuse hindamise protsessi ja märgib selle kohta, et võlgnik esitas laenutaotlused läbi veebikeskkonna ja täitis ankeedi. Võlausaldaja kontrollis üldisi registreid ja maksehäireregistrit. Võlgnik esitas laenutaotlused, et osta lapsele vajalikke asju. Usaldusisiku arvates on võlausaldajad lähtunud vastutustundliku laenamise miinimumnõuetest. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja ei ole piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist võlgnikule uute laenude andmisel ja see tooks kaasa VÕS § 403 4 lg.7 tagajärjed, kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. VÕS § 403 4 lg.13 järgi on selle tõendamise kohustus krediidiandjal. Küll aga võlgnik tunnistab selle võlausaldaja ees olevat kohustuse suurust, s.h. arvesse on võetud erinevad kõrvalnõuded, kuid kava kohaselt kuuluvad täitmisele üksnes põhinõuded, mis selle võlausaldaja puhul on 2741,58 eurot.

§ 26

lg.5 kolmanda lause kohaselt kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Kohus selgitab, et kavast nähtub, kuivõrd oluliselt erineb võlausaldajate omavahelises võrdluses kogu kohustuse täitmise ulatus, see jääb 98,67 ja 51,66 protsendi vahele. Asjaolu, et kõigile võlausaldajatele täidetakse kava järgi 100% põhinõudest, kuid kogunõudest saab sellega täidetud 98,67-51,66%, osutab, kuivõrd erinevaid kõrvalnõudeid ja nende määrasid on võlausaldajad krediidi väljastamisel rakendanud ja kuivõrd erineva lisatulu teenimise võimaluse võlausaldajad omavahelises võrdluses saavad. 8 Seades kava koostamisel ja kinnitamisel eesmärgiks võlausaldajate ühetaolise kohtlemise, on põhjendatud võtta aluseks lähenemine, et kõigi võlausaldajate puhul kuulub täitmisele põhinõue. See tagab võlausaldajate ühetaolise kohtlemise ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas, kuna nõuete aluseks olevatest kohtulahenditest ei nähtu VÕS § 403 4 ja VÕS § 4062 nõuete kontrolli. Eeltoodule tuginedes saab väita, et käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 75% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 76,68% nõuete kogusummast. Seega võib kohus

§ 26

lg 2 alusel E.R.-i võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (käesolevalt GS Core OÜ ja Aktiva Finants Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus on eespool näidanud, et neid võlausaldajaid ei kohelda halvemini teistest, kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad rahuldatud 100% ulatuses. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 11.Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ on pidanud põhjendamatuks võlgade ümberkujundamise menetlust ja märgib, et ei ole võimalik viia läbi võrdlust pankrotimenetluse tekkiva tulemusega. Samuti leiab võlausaldaja, et kava täitmise tähtaeg 7 aastat on liiga pikk. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel

§ 26lg.2 alusel ei ole nõutav nn pankrotivõrdluse läbiviimine.

Sellele vaatamata kohus sellise võrdluse esitab. Esmalt selgitab kohus, et kohtul on füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võimalik valida kolme menetluseliigi vahel (

§ 2

lg.2): Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

lg.1 järgi Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

§ 2

lg.3 järgi Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 26

lg.5) võlgade ümberkujundamise kava täitmiseks käesoleva menetluse käigus ebaõnnestus. Kohus on seisukohal, et sellise tehingu tegemine võlgade ümberkujundamiskava täitmise eesmärgil on põhjendatud ka edaspidi kui võlgade ümberkujundamise kava on kinnitatud ja sellise õiguse kasutamise taotlemine on põhjendatud. Võlgnik E.R. on selgitanud ka soovi anda temale kuuluv cccccctalu rendile, et saadavat lisatulu kasutada ümberkujundamiskava täitmiseks. Võlgnik on motiveeritud ümberkujundamiskava täitma ja kasutama selleks ka temale kuuluvast varast saadavat tulu. Selliste tegevuste tulemusel lüheneb koostatud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Kavandatavad tegevused vastavad

§ 2

lg.3 sõnastatud eesmärgile- ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Pankrs § 1 lg.1 järgi pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik E.R. ei ole maksejõuetu. Ühegi maksejõuetusmenetluse liigi eesmärgiks ei ole võlgniku vara müümine. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui muude võimaluste kasutamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on võimalik võlgniku kohustused täita tema sissetuleku arvel makseid tehes, aga ka kasutades tema vara rentimisest või osalisest müümisest saadavat tulu. Seetõttu puudub vajadus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku kinnisasi müüa. Arvestades võlgniku kinnisasja väärtust (60 000 eurot), on võrreldava pankrotimenetluse pidamine põhjendamatu, kuna võlgniku vara väärtus ületab võlausaldajate nõuete summa ja võlgniku võime teha makseid kohustuste katteks oma sissetuleku arvel. Võlgnik E.R. on makseraskustes ja tema makseraskuste ületamise võimaluseks on võlgade ümberkujundamise menetlus. 12.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Kuna kohus peab põhjendatuks ümberkujundamiskava täitmise käigus kasutada kava täitmiseks maksete tegemiseks võlgniku varast saadavat tulu (renditulu, osaline võõrandamine vm), paneb kohus võlgnikule kohustuse kooskõlastada selleks kavandatavad tegevused ja tehingud kohtuga. Võlgniku vara ja raha osas kehtib käsutuskeeld ilma usaldusisiku nõusolekuta. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1.detsembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.12.2025. Edaspidi iga aasta möödumisel. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

Menetluskulude jaotus Usaldusisik on 25.10.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 15 tunni eest määraga 66 eurot/tund, kokku 990 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda MTÜ Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: 10 Esmaste dokumentidega tutvumine, päringute saatmine firmadesse ja kliendile, kliendiga suhtlemine, kohtumised, osalemine kohtuistungitel, aruannete koostamine firmade ja kliendi poolt koostatud andmete alusel, ümberkujundamiskava koostamine ja kinnitamine. Kokku 15 tundi.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tasu vastab

§ 54

lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Selle menetluse eripäraks oli toimingud seoses kavandatud varalise õiguse (kasvava metsa raieõigus) müügiga, sellekohaste taotluste ettevalmistamine. Kohus määrab usaldusisiku tasuks taotletud 990 eurot. 21.09.2023 on esitatud usaldusisiku tasu prognoos, mis on hõlmatud käesolevasse tasutaotlusesse käesolevaks ajaks tehtud tegevuste osas. Kohus kohustas 06.09.2023. a määrusega E.R.-i tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 660 eurot ning seda kolme osamaksega. E.R. on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 660 eurot tuleb kanda võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 330 eurot tuleb E.R.-il tasuda endal Mittetulundusühing Nõutuba arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 8lg.3).

Võlgnik on tasunud maksejõuetusavaldust esitades 03.05.2023 riigilõivu 30 eurot. RLS § 59 lg.8 järgi on riigilõiv võlgniku maksejõuetusavalduselt 10 eurot. TsMS § 150 lg.1 p.1, lg.4, lg.6 alusel on E.R.-il õigus taotleda kohtult enammakstud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11