Obsah (12)

§ 445§ 208§ 367§ 415§ 162§ 173§ 174§ 175§ 177§ 178§ 444§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-3825 Tsiviilasi Aktiva Financ

§ 445

lg 1 alusel määrata, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga

1. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
2. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.03.2025 Tartu Maakohtule hagi Z.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus edastas 21.03.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus võttis 3.07.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastus hagiavaldusele. Kostja esitas hagivastuse 28.07.
2. 15.12.2025 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks

§ 208lg 1 alusel.

Taotluse kohaselt on hagejale saanud teatavaks, et kriminaalasja raames on tuvastatud asjaolu, et U.M sõlmis Z.D Käsu (Z.D) nimel mitmeid laenulepinguid, sealhulgas ka käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingu. Sellest tulenevalt ilmneb, et senine kostja ei ole käesolevas vaidluses nõude aluseks oleva õigussuhte pooleks. Kohus 06.02.2026 asendas tsiviilasjas 2-25-3825 kostja Z.D uue kostjaga U.M . Kohus kohustas hagejat esitama uus hagiavalduse terviktekst hiljemalt 23.02.2026 ning kohustas U.M-i esitama kirjalik vastus hagile lisadega 14 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kostja kinnitas 18.02.2026 esitatud hagi ja 06.02.2026 määruse kättesaamist 25.02.

1. Kohtu määratud tähtajaks (11.03.2026) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 2
2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja poolt Z.D Käsu isikutunnistust koos PIN-koodide kasutades Placet Group OÜ-ga 31.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr REF
4. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ning seejärel

§ 367

alusel põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 30,19% aastas. Hagis on hageja toonud viivisearvestuse alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 06.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.03.2025, kuid on jätnud tähelepanuta, et U.M-i vastu esitas hageja hagi 18.02.

1. Seega tuleb U.M lepingust tuleneva kohustuse täitmisega seoses enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist arvestada perioodi 06.12.2023 kuni 17.02.2026 eest ehk summas 3473,86 eurot.
2. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
4. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
5. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 9.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 3 kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

10. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 770,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 507,00 eurot (km-ta). Hageja esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 130 eurot/tunnis. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. 12. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1160,00 eurot, millest 770,00 eurot on riigilõiv ja 390,00 eurot (3 × 130 €/h) lepingulise esindaja tasu.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 13.

§ 445

lg 1 ütleb, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on esitanud kohtule taotluse määrata kindlaks kostjalt väljamõistetud menetluskulude tasumise kord. Kohus rahuldab taotluse. 14. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 4 15. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 5