MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-1044 Haldusasi T.Q kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise ka

§ 152

lg 1 p 2 ja 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leidis eelnevalt, et kahjunõue on esitatud kaebetähtaega ületades. Kuna kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ning sellist tahteavaldust ei nähtu ka algses kaebuses, lõpetab kohus videovalve ja telefonikõnede pealtkuulamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetluse. Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (

§ 43lg 1 p 2).

5. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et teda hoiti perioodil 07.12.202507.01.2026 kambris, kus WC ei olnud eraldatud ülejäänud ruumist (dtl 1). Kohus küsis Tallinna Vanglalt välja materjalid, mille sisuks oleks mh toodud ajavahemikul kirjeldatud kambritingimused (dtl 4). Tallinna Vangla on kohtule vastanud (dtl 8 jj). Tallinna Vangla vastuse lisadest ei tulene, et kaebaja oleks esitanud kahjunõude kambri tingimustega (eraldava seina puudumisega) seoses. Kaebaja on viidanud sellele, et teda sunnitakse sööma kambris, kus on WC, 15.12.2025 avalduses (dtl 14-15), kuid selles avalduses ei ole kahjunõuet. Toodud on üksnes taotlus, et vangla ei seaks kaebaja elu ja tervist rohkem ohtu, mida saab tõlgendada kui julgeolekuabinõude lõpetamise taotlust. Kaebuses on viidatud ka kaebaja pöördumisele nr 1-25/2-2/13356, kuid tegemist on võimaliku kaebusega seoses videovalvega ning selgitustaotlusega (dtl 26). Kohus selgitas samu asjaolusid 16.04.2026 määruses ning küsis kaebaja seisukohta. Kaebaja ei ole kohtule vastanud, sh ei ole selgitanud, millal ta pöördus kambritingimuste osas kahju hüvitamise nõudega vangla poole. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud 2

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Sõltumata eeltoodud alustest tuleks kaebus alternatiivina tervikuna tagastada ka seetõttu, et kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist (

§ 121lg 1 p 2).

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas jaguneb tema nõutav mittevaralise kahju hüvitis erinevate väidetavalt riivatud õigushüvede vahel. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et riigilõivuvabastus on ette nähtud üksnes tervise kahjustamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõudele ning privaatsuse rikkumisega seotud kahju osas tuleb tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv. Kuna kaebaja ei ole kohtule vastanud, ei ole kohtul võimalik sisustada ka kaebust kaebaja eest (

§ 2

lg 3), mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas ja mis ulatuses tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu. 7. Kuna kohus teeb käesolevaga lõpplahendi kaebuses esitatud kõigi nõuete kohta, puudub edaspidi menetlus, milles oleks kohtul võimalik anda kaebajale riigi õigusabi või menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega jätab kohus need taotlused läbi vaatamata. Alternatiivselt selgitab kohus, et riigi õigusabi taotlus tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et eelpool toodud menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise aluseid arvestades on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Samuti on varem haldusmenetluses ja kaebuses toodud seisukohti arvestades kaebaja võimeline ise oma õiguseid kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1), pidades silmas halduskohtu uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustusi (

§ 2lg-d 4 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3