Obsah (4)

§ 187§ 133§ 180§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene

) § 190 kohaselt kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on analoogia korras võimalik pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ka

§ 187

lg 3¹ alusel, mille kohaselt ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

1. Tartu Halduskohus menetles käesolevas haldusasjas kaebaja kaebust Eesti Töötukassa 12.12.
2. a otsuse (kaebajal ei ole õigust saada töövõimetoetust 06.09.2017-18.02.2019 eest, mil ta viibis vahi all) ja 06.02.
3. a vaideotsuse tühistamise nõudes ning töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks kohustamise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et haldusasja sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (

§ 133lg 1).

1. TVTS § 12 lg 6 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes viibib vahi all. Tegemist on imperatiivse töövõimetoetuse määramisest keeldumise alusega. TVTS § 17 lg 4 näeb erandina ette, et kui isik on olnud vahi all, kuid ta mõistetakse õigeks, siis makstakse töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vahistati 06.09.2017 ja vabastati vahi alt 18.02.2019 (kriminaalasi nr 1-17-11825 ja sellele järgnenud kriminaalasi nr 1-20-5404 (ringkonnakohtu märkus: halduskohus on otsuse p-des 11 ja 13 ebaõigesti märkinud kriminaalasja numbrina 1-205454)). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja mõisteti süüdi ja talle määrati Viru Maakohtu 04.08.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5404 vanglakaristus. Kaebaja arvates asjaolu, et vahistamise määrust ei tühistatud, ei välista töövõimetoetuse maksmist. Kaebaja arusaam ei ole õige. Kaebaja vahistamine tugines kriminaalasjas nr 1-17-11825 tehtud Viru Maakohtu määrustele, viimasena maakohtu 21.12.
3. a määrusele. Viru Maakohtu 18.02.
4. a määrusega ei tühistatud tõkendi kohaldamist tagasiulatuvalt, vaid tõkendi kohaldamist ei jätkatud edaspidi. Seega leidis Eesti Töötukassa põhjendatult, et kaebajal ei olnud õigust saada vahi all viibimise aja eest töövõimetoetust. Halduskohus on otsuses eeltoodut igati põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu seisukohta, et TVTS § 17 lg 4 eeldused ei ole täidetud ning kaebajale 3 on põhjendatult jäetud toimetulekutoetus 07.03.2018-18.02.2019 eest tagantjärele välja maksmata.
5. Halduskohus on otsuses asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud seisukohta, et TVTS § 12 lg 6 koostoimes TVTS § 17 lg-ga 4 vastuolu PS-ga ei ole äratuntav. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas miski sellele, et võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukoha muutmiseks.
6. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on sarnase sisuga kohtuasjades peetud kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks, mistõttu on kaebused tagastatud (vt nt TrtHKm 16.09.2025, 3-25-2790; 24.08.2024, 3-24-2375; 29.02.2024, 3-23-2463; 01.02.2019, 3-18-2322).
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas väidetu halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigesti kohaldamisele või kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (

§ 180lg 1).

Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolusid ja ka kohtupraktikat arvestades on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna põhjust arvata, et apellatsioonimenetluse tulemusena oleks alust apellatsioonkaebus rahuldada, mistõttu ei ole kohtumenetluse jätkamine otstarbekas. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas on täidetud

§ 187lg 3¹ kohaldamise eeldused.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

§ 187

lg 3¹ alusel koostoimes

§-ga 190 läbi vaatamata.

1. Kaebaja väitel on kohtunik väljendanud asjas erapoolikust. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et üksnes asjaolust, et halduskohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, ei saa järeldada kohtu erapoolikust. Kaebaja väide on sisutu.
2. Kuna apellatsioonkaebuse esitamine oli riigilõivuvaba, siis riigilõivu tagastamise küsimust seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega ei tõusetu.
3. Ringkonnakohus peab isikuandmete kaitseks vajalikuks avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4 asendada kohtuotsuse