← Eesti

3-25-4650/9

Obsah (8)§ 207§ 121§ 39§ 119§ 67§ 43§ 104§ 201

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Kai

§ 207lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaebaja esitas 20.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5 000 eurot. Kaebaja teavitas 11.11.2025 vanglaametnikke soovist saada valuvaigisteid. Valvemeedik keeldus kaebaja vaevusi leevendamast, millega tekitati kaebajale mittevajalikke lisakannatusi ja ebameeldivust. Kahel järjestikusel päeval ei väljastatud valu leevendamiseks valuvaigisteid. Kaebaja esitas 11.11.2025 kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/14335 ja 15.11.2025 kahjunõude nr 2-25/2-2/
  2. SA Viljandi Haigla jättis kaebaja kahju hüvitamise nõuded 11.12.
  3. a vastuskirjaga nr 14-1/3705-1 rahuldamata. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  4. Tartu Halduskohus jättis 19.03.
  5. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest.
  6. Kaebaja esitas 20.03.2026 eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 23.03.
  7. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 24.03.
  8. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 31.03.
  9. a määrusega (resolutsiooni p 1). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis 19.03.

  1. a määrusega X.X. kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 19.03.
  2. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 24.03.2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 24.03.2026 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu 23.03.2026. a määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 25.03.2026 ja möödus 30.03.2026 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X. kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja esitas 02.04.2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 31.03.
  2. a määruse peale ja märkis selles, et kohus on nii teadlikult kui ka sihilikult kättemaksu eesmärgil kuritarvitanud oma seadusest tulenevat võimu ja ametipositsiooni, tehes teadlikult kaebaja põhiõigusi ja vabadusi rikkuva kohtumääruse. Kaebajal, kui kinnipidamisasutuses viibival isikul puudub igasugune sissetuleku teenimise võimalus, et selle arvelt tasuda kohustuslikku riigilõivu kohtule esitatava kaebuse pealt, sh puudub kaebajal ka õigus nõuda inimestelt, kellega ta väljastpoolt vanglat suhtleb, enda eest riigilõivu tasumist selleks, et oleks võimalik esitada kohtule kaebusi. Seetõttu nõuab kaebaja 31.03.
  3. a määruse tühistamist, kaebaja vabastamist kohustuslikust riigilõivu tasumisest kohtule esitatava kaebuse pealt ning kaebuse rahuldamist ja vastustajalt kahjutasu väljamõistmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 31.03.
  5. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse

§ 104lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.03.2026. a määruse põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Halduskohus märkis õigesti, et 19.03.

  1. a määrus jõustus 24.03.2026, sest ringkonnakohtu 23.03.
  2. a määrus oli lõplik määrus ja eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja 19.03.
  3. a määruse alusel tasuma riigilõivu hiljemalt 30.03.
  4. Kaebaja seda ei teinud 2 ja ka määruskaebuses ei väideta, et kaebaja on halduskohtu 19.03.
  5. a määruses nõutud 150 euro suuruse riigilõivusumma tasunud. Kuna kaebuselt on tasumata riigilõiv, siis tuli esitatud kaebus kaebajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.