3-26-1095/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1095 Haldusasi R.X-i kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada R.X-i kaebus.
3. Jätta R.X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). ASJAOLUD
4. R.X (kaebaja) esitas 13.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna ja Rae valla peale. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust. KOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6. Kuigi kaebaja on suunanud oma tuvastamis- ja kohustamisnõuded Tallinna linna ja Rae valla ehk haldusorganite vastu, on vaidlus sisu poolest tsiviilõiguslik. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebajal pooleli vaidlus tsiviilasjas nr XXX, milles kaebaja ja tema laste isa vaidlevad lastega suhtlemise korra üle. Tallinna linn ja Rae vald osalevad menetluses avalikku huvi kaitsma õigustatud asutustena (eestkosteasutustena). Harju Maakohus on otsustanud selles asjas esialgse õiguskaitse korras, millistel tingimustel on kaebajal õigus oma lastega suhelda. 3-26-1095
7. Halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda maakohtu menetluses olevasse tsiviilasja, kontrollida ega muuta selles tehtud kohtulahendeid ega kontrollida menetluse õiguspärasust. Selline pädevus on üksnes sama tsiviilasja lahendaval ringkonnakohtul ja Riigikohtul. Kui kaebaja leiab, et eestkosteasutused ei ole esitanud kaebaja või tema laste kohta õigeid andmeid või arvamusi, saab ta seda vaidlustada selles tsiviilasjas. Samuti on maakohtu asi kontrollida, kas eestkosteasutus on täitnud korrektselt maakohtu esialgse õiguskaitse määrust. Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Samuti on kaebajal õigus nõuda selles tsiviilasjas dokumentide ja tõendite esitamist, sh eestkosteasutuselt. Halduskohtu ülesanne ei ole kaebajale tsiviilasja tarvis tõendeid koguda. Tõendite kogumine toimub menetluses, milles neid vaja on. Viidatud tsiviilasi on hagita menetlus, mis tähendab, et kohtul on selles menetluses selgitamis- ja uurimiskohustus. Seega on maakohtul kohustus koguda asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Vajadusel saab kaebaja juhtida maakohtu tähelepanu tõenditele, mida oleks vaja asjale täiendavalt juurde koguda.
8. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse läbi vaatamatult.
9. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mida ta esialgse õiguskaitse korras taotleb. Kohus selgitab, et kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei ole halduskohtu pädevuses lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kohtute infosüsteemist on näha, et kaebaja pöördus esialgse õiguskaitse taotlusega viidatud asjas ka maakohtu poole, kuid maakohus keeldus seda läbi vaatamast, sest sarnane taotlus on kord juba lahendatud. Eeltoodu ei anna kaebajale õigust pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 27.04.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA. 2