Obsah (11)

§ 424§ 68§ 74§ 121§ 64§ 65§ 50§ 55§ 56§ 58§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-5782 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekre

§ 424

lg 2 ja § 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Enn Raudnõmm, isikukood 37107046511; XXX; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib Tartu Vanglas eelvangistuses; XXX, XXX. Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 13.04.2022. a otsusega nr 1-22-1707

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jäi 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrati kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud 1 aasta, 4 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust määrati täitmisele mitte pöörata 2aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 02.04.

1. a määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele ja ta vabastati selle kandmiselt tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 14.04.
2. a määrusega katseajaga kuni 04.12.
3. Kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.08.
4. Uuesti kahtlustatavana kinni peetud 18.09.
5. Tõkend – vahistamine. Kaitsja RESOLUTSIOON Marika Suurpere KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:
6. Süüdi tunnistada Enn Raudnõmm

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 7 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Enn Raudnõmm

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Enn Raudnõmmele liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Enn Raudnõmmele mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Enn Raudnõmmele karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.08.2025, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Enn Raudnõmmele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.04.2022. a otsusega nr 1-22-1707 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 4 päeva vangistust, võrra ning mõista Enn Raudnõmmele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta, 11 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 1 aasta, 11 kuu ja 1 päeva pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Enn Raudnõmme kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 18.09.2025.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Enn Raudnõmmelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tõkend – vahistamine – jätta Enn Raudnõmme suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Enn Raudnõmmelt välja menetluskuluna riigieelarvesse: - kaitsjatasu 513,36 eurot; - sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 1842,36 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99925700036143 ning selgituse “Enn Raudnõmm, otsus nr 1-25-5782, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kannatanu V. R. (ik. XXX, elukoht: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Enn Raudnõmme vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning 2 ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
3. Enn Raudnõmme süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 13.04.
4. a otsusega nr 1-22-1707 karistatud

§ 424lg 2 järgi, 04.

augustil 2025 kella 18.50 ajal Võru mk Võru vallas Võrumõisa külas Võrumõisa tee 1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Honda CR-V reg.nr XXX, olles joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli laiendmääramatust arvestades minimaalselt 0,78 mg/l (0,85+/0,07 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus E. Raudnõmm liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on mootorsõiduki juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt pani Enn Raudnõmm toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

17. septembril 2025 kella 18 ajal Võru mk Võru vallas ühise autosõidu ajal alkoholijoobes olles lõi ise kõrvalistmel istudes mootorsõidukit Honda CR-V reg.nr XXX juhtivat 83-aastast XXX V. R. vähemalt kahel korral rusikaga näkku, tekitades V. R. paremale alalõuale verevalumi ja turse suurusega 5x6 cm ning paremale ülahuulele verevalumi suurusega 1,5x3 cm ja põhjustas nende löökidega ka füüsilist valu, mille tõttu tulid kannatanule pisarad silma. Kirjeldatud käitumisega pani Enn Raudnõmm toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise XXX suhtes ehk lähisuhtes ehk pani toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Prokurör pidas süüdistust tõendatuks ja palus E. Raudnõmme süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 7-kuulise vangistusega ning

§ 121

lg 2 p 2 järgi, karistades teda 1 aasta ja 11-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Sellest arvata

§ 68

lg 1 alusel kantuks 3 päeva, mille tulemusena jääks kandmata karistuseks 2 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 7 alusel mõista liitkaristuseks, suurendades mõistetud karistust eelmise otsuse järgi ärakandmata 7 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra, 2 aastat, 11 kuud ja 1 päev vangistust, mille kandmise algust arvata tema kahtlustatavana kinnipidamisest 17.09.2025.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära juhtimisõigus 5 kuuks.

3. Kaitsja oli kokkuvõtlikult seisukohal, et E. Raudnõmmele tuleks

§ 121

lg 2 p 2 kui ka

§ 424

lg 2 järgi mõista mõõdukas karistus ja

§ 65lg 2 alusel pöörata varasem karistus täitmisele osaliselt.

Lisakaristuse võiks jätta kohaldamata või kohaldada minimaalses määras, kuigi tegelikult ei saaks E. Raudnõmmelt juhtimisõigust ära võtta tema tervisliku 3 seisundi tõttu.

1. Süüdistatavale oli süüdistus arusaadav ja ta tunnistas end süüdi. Viimases sõnas avaldas E. Raudnõmm, et kahetseb sügavalt oma teguviisi. Ta on XXX käest andeks palunud. Samas on ta vaadanud kohtulahendeid ega saa aru, miks talle peab nõudma pikaajalist vangistust, kus tema psüühikaga ei tegeleta ja vanglas ta õpiks vaid uusi kuritegusid juurde. Ta soovib õiglast karistust. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus hindab E. Raudnõmmele

§ 424

lg 2 järgi ja

§ 121

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuste põhjendatust (I), mõistab talle karistuse (II) ning seejärel otsustab menetluskulude hüvitamise ja võtab seisukoha kannatanu teavitamise osas (III). (I) Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 6.

Tunnistaja T. E. teostas 04.08.2025 kella 18.50 paiku liiklusjärelevalvet Võrumaal Võru vallas Võrumõisa külas Võrumõisa tee

1. kilomeetril, kui Honda CR-V reg.nr. XXX keeras Kesa tänavalt ohtlikult patrullsõiduki ette. Sõiduki kontrollimisel polnud juhil dokumenti, aga ta ütles enda nimeks Enn Raudnõmm. Kõrvalistmel oli tüdruk. Ennu suust oli tunda alkoholi lõhna ja Enn tunnistas viina tarvitamist. Indikaatorvahendi kasutamise tulemus oli 1,02 mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetri oma 0,78 mg/l kohta. Enn transporditi politseijaoskonda. (tl 5657)
2. Tunnistaja ütlustega riimuvalt nähtub, et 04.08.2025 tuvastati E. Raudnõmme isikusamasus (tl 51-pöördel) ja ta kõrvaldati Võrumõisa tee
3. kilomeetril mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ja ta on joobeseisundis (tl 52-pöördel). Seda, et E. Raudnõmm oli joobeseisundis – väljahingatavas õhus 0,78 mg/l kohta –, tõendab ka vastavasisuline väljatrükk (tl 55). E. Raudnõmm peeti kahtlustatavana kinni (tl 58-59).
4. Lisanduvalt eelnevale andis E. Raudnõmm selle teo osas ütlusi kohtulikul uurimisel. Ta istus autorooli, kuna pidi tütrele bussijaama järele minema. Pärast tütre peale võtmist pidas politsei ta kinni ning ta ütles politseile, et on alkoholi tarbinud. Ta viidi arestimajja.
5. Eelnevalt käsitletud tõendite kogumiga loeb kohus tõendatuks, et E. Raudnõmm juhtis 04.08.2025 kella 18.50 ajal Võru maakonnas Võru vallas Võrumõisa külas Võrumõisa tee
6. kilomeetril mootorsõidukit Honda CR-V reg.nr XXX, olles joobeseisundis – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta. Seega rikkus E. Raudnõmm LS § 33 lg 11 p-s 2 ja § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. E. Raudnõmme on varem karistatud Tartu Maakohtu 13.04.
7. a otsusega nr 1-22-1707

§ 424lg 2 järgi (tl 63-66, 67-71).

Kuna see karistus oli teo toimepanemise ajal ja on ka käesolevalt kehtiv, realiseeris ta

§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.

10. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 1 E. Raudnõmm oli vahetult enne mootorsõiduki rooli asumist tarvitanud alkoholi ja tunnistas seda 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1 4 koheselt, kui politsei ta kinni pidas. Seejuures tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta. Kohtu hinnangul võimaldab eelnev, sh E. Raudnõmmel tuvastatud joove, asuda seisukohale, et ta sai aru ja teadis, et ta ei ole seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Seega pani ta teo toime otsese tahtlusega. Süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi 11.

Politsei andmebaasist tehtud väljatrükist (tl 1) ja tunnistaja M. H. ütlustest (tl 18-19) selguvalt teatas M. H. 18.09.2025 häirekeskusele, et E. Raudnõmm lõi XXX V. R. 17.09.2025 õhtul näkku.

1. Kannatanu V. R. ütlustest nähtub, et ta läks 17.09.2025 sõidukiga Honda reg.nr. XXX Ennule Võru maakonda Sika külla järele. Purjus Enn istus seal sõiduki kõrvalistmele. VõruVastseliina maanteele jõudes tahtis Enn minna Lasva poodi ja ta hakkas sinna suunduma. Enn hakkas rääkima vana teemat, ärritus ja lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Ta tundis näos valu, sai haiget ja pisarad tulid silma. Pärast Ennu XXX tallu viimist läks ta XXX tallu, kus rääkis S., mis Enn talle tegi ja näitas enda paistes nägu. Koju Võrru jõudes nägi ta näos hematoome ja pani näole külma peale. (tl 2-5)
2. Kannatanu ütlustega riimuvalt tuleneb tunnistaja Ž. S. ütlustest, et 17.09.2025 jõudis V. R. E. Raudnõmmele nende juurde järgi umbes tund aega pärast seda, kui oli kell 16.52 andnud teada, et hakkab Võrust tulema. Tunnistaja ei näinud V. R. näos mingeid vigastusi ja ta ei kurtnud millegi üle. Pärast seda, kui V. oli nende kinnistult Ennuga ära sõitnud, tuli ta umbes poole tunni möödudes nende juurde tagasi. V. näitas enda nägu ja ütles, et vaata, mis Enn mulle tegi. Sinikat ta ei näinud, aga nägi V. paremal poolel näos ühte muna või turset.
3. Seda, et kannatanu ja tunnistaja Ž. S. olid 17.09.2025 õhtul omavahel kontaktis, tõendab lisaks nende ütlustele ka nende kasutuses olevate telefonide kõnelogidest tehtud fotod. Neist nähtuvalt helistas V. R. tunnistajale sel päeval kell 16.52 ja 17.
4. (tl 6, 23)
5. Kohtu käsutuses olevast fototabelist nähtuv tõendab, et kannatanu juhitud sõiduki Honda CR-V reg.nr. on XXX. Lisaks olid 18.09.2025 tema näo paremal poolel alalõual ja ülahuulel verevalumid. (tl 15-16) Täpsemalt tuvastati tal 18.09.2025 meditsiiniasutuses paremal alalõual verevalum ja turse suurusega 5x6 cm ning paremal ülahuulel verevalum suurusega 1,5x3 cm (tl 11).
6. E. Raudnõmm peeti etteheidetavale sündmusele järgneval päeval, s.o 18.09.2025 kahtlustatavana kinni (tl 27-29) ja tema ülekuulamisel 19.09.2025 tehti tema kätest kaks fotot, millistelt on näha tema kätel olevad väiksemad vigastused (tl 33-34).
7. Viimaseks võib märkida, et tegelikult ei ole asjas vaidlust selles, kas E. Raudnõmm selle teo toime pani. E. Raudnõmm tunnistas end kohtulikul uurimisel süüdi, andes ütlusi, et ei ole XXX varem löönud. Sellel korral oli see lorasepaami ja alkoholi mõju.
8. Eelnevalt käsitletud tõendite kogumiga loeb kohus tõendatuks, et E. Raudnõmm lõi 17.09.2025 süüdistuses toodud kellaajal ja kohas XXX V. R. kahel korral rusikaga näkku. Selle tulemusena tundis kannatanu valu ja tema näo paremale poolele tekkis alalõuale verevalum ja turse suurusega 5x6 cm ning ülahuulele verevalum suurusega 1,5x3 cm. E. Raudnõmm on kannatanu V. R. XXX ja nii kannatanu ütlusest kui ka süüdistatava ütlustest nähtuvalt suheldakse regulaarselt ja aidatakse üksteist (tl 2-5, 30-32). Ehk siis sidus süüdistuses toodud ajal ja seob ka praegu E. ja V. Raudnõmme lähisuhe. Seda ei ole asjas ka kahtluse alla seatud. 5 Seega realiseeris E. Raudnõmm

§ 121lg 2 p 2 objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega
2. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et XXX kahel korral rusikaga näkku lüües sai E. Raudnõmm aru ja teadis, et ta tekitab oma tegevusega kannatanule valu ja võib tekitada tervisekahjustusi. Seda enam, et selliste järelmite saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale. Ehk siis pani E. Raudnõmm kohtu hinnangul teo toime otsese tahtlusega.
3. Kohus ei ole tuvastanud E. Raudnõmmele etteheidetavate tegude puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei esine kohtu hinnangul süüd välistavaid asjaolusid. Seega tuleb ta toimepandus süüdi tunnistada ja karistada. (II) 21.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on nähtud ette kuni nelja-aastane vangistus. 22. Hinnates E. Raudnõmme süü suurust võtab kohus arvesse, et E. Raudnõmmel tuvastati joove 0,78 mg/l kohta ja ta ei pannud mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime teisi õigusrikkumisi. Lisaks arvestab kohus, et ta viibis sõidukis koos enda tütrega. Ehk siis pani ta oma tegevusega ohtu nii enda kui ka oma tütre kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kehalise väärkohtlemise puhul võtab kohus arvesse, et E. Raudnõmm lõi oma 83-aastast XXX kahel korral rusikaga näkku, põhjustades sellega talle lisaks valule ka alalõuale verevalumi ja turse ning ülahuulele verevalumi. Seejuures tegi ta seda ajal, kui kannatanu oli hõivatud mootorsõiduki juhtimisega. Kohus ei tuvastanud joobeseisundis juhtimise puhul karistust raskendavaid asjaolusid. Kehalise väärkohtlemise puhul võtab kohus karistust raskendavana arvesse selle toimepanemist kõrges eas isiku suhtes (

§ 58p 3).

Nii joobeseisundis juhtimise kui ka kehalise väärkohtlemise puhul arvestab kohus karistust kergendavana, et E. Raudnõmm on toimepandut tunnistanud ja kahetsenud. Eelnevale tuginevalt hindab kohus E. Raudnõmme süü mõlema teo puhul keskmiseks.

1. Kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest nähtuvalt on E. Raudnõmmel üks kehtiv kriminaalkaristus Tartu Maakohtu 13.04.
2. a otsuse nr 1-22-1701 järgi (tl 63-66). Selle otsusega karistati teda

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud 1 aasta, 4 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust määrati tingimisi täitmisele mitte pöörata 2-aastase katseaja ning kontrollnõuete ja – kohustuste täitmisega (tl 67-71). Kohtu käsutuses olevast Tartu Maakohtu 14.04.

1. a määrusest nähtuvalt ei suutnud E. Raudnõmm seda karistust vabaduses lõpuni kanda, vaid see pöörati reaalselt täitmisele. Ta asus vanglasse karistust kandma 06.07.2024 ja oleks seda karistust kandnud kuni 04.12.2025, kui teda ei oleks 14.04.
2. a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Seejuures nähtub sellest määrusest, et E. Raudnõmmele määrati vabastamisel katseaeg kuni 04.12.2025 ja teda kohustati sel ajal

§ 75lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi.

(tl 72-76) Seega pani E. Raudnõmm talle käesolevas kriminaalasjas etteheidetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtumise ja kehalise väärkohtlemise toime 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 6 tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles, rikkudes ühtlasi mõlema kuriteo toimepanemisel ka talle pandud alkokeeldu. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et eelnev karistus ega ka kohtu antud võimalused selle karistuse vabaduses kandmiseks ei ole E. Raudnõmmele seaduskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seejuures on tähelepanuväärne seegi, et enne kehalise väärkohtlemise toimepanemist oli E. Raudnõmm juba olnud joobeseisundis juhtimise tõttu kahtlustatavana kinni peetud, kuid ka see ei pannud teda oma käitumist muutma ega õigusvastasest käitumisest hoiduma. Eelnev viib kohtu veendumuseni, et puudub igasugune alus eeldada, et kui karistada E. Raudnõmme käesolevalt (kasvõi osaliselt) tingimisi karistusega, suunaks see teda edaspidisele õiguskuulekusele. Seetõttu tuleb teda käesoleva otsusega kohtu hinnangul karistada reaalse vangistusega. Seda enam, et kohus ei ole tuvastanud ei toimepandud tegude ega ka E. Raudnõmme isiku puhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks panna kohut kaaluma (kasvõi osalist) tingimisi karistuse kohaldamist. Siinkohal märgib kohus sedagi, et kuigi kaitsja taotles Tartu Maakohtu 13.04.2022. a otsuse järgi kandmata vangistuse osalist täitmisele pööramist, kohus selleks võimalust ei näe. Kohtule teadaolevalt ei ole kohtupraktikat, mis selleks võimaluse annaks. Vastupidi, tutvudes Riigikohtu praktikaga, selgub, et

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel on liidetavaks kogu eelmise otsuse järgi ärakandmata karistus. 24. E. Raudnõmmel on olemas mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 79) ja E. Raudnõmme istungil avaldatu kohaselt on tal autot vaja liikumiseks ja arsti juures käimiseks. Nimelt on tal XXX, XXX. See raskendab ka pika maa kõndimist. Ühtlasi hakkab tal seistes selg valutama ja kottide tõstmine ei ole seljale hea. Selg hakkab valutama ka siis, kui 300 meetrit käia. Tema kaitsja leidis, et E. Raudnõmmelt ei saa juhtimisõigust ära võtta, kuid kui seda teha, võiks see olla minimaalses määras. 25.

§ 424

lg 2 p 4 sätestab, et

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja

§ 50

lg 3 alusel saab seda teha kolmest kuust kuni kolme aastani.

§ 50

lg 2 kohaselt ei saa juhtimisõigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Juhtimisõiguse äravõtmise üle otsustamisel peab tegema kindlaks, kas inimesel on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Seejärel peab tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on inimese jaoks liikumispuudest tingitult hädavajalik. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, samuti inimese töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka inimesele kättesaadavaid alternatiivseid liikumisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust.3 Kohus nendib, et peale E. Raudnõmme ütluste on kohtu käsutuses töövõimekaart, millest nähtuvalt on E. Raudnõmmel alates 04.02.2025 kuni 03.02.2030 puuduv töövõime (tl 90). Samas ei nähtu sellest, et E. Raudnõmmel oleks tuvastatud liikumispuue, mis võiks temalt juhtimisõiguse äravõtmise välistada. Tegelikult ei viidanud ka E. Raudnõmm ega tema kaitsja kohtulikul uurimisel sellele, et E. Raudnõmmel on tuvastatud liikumispuue, millest tulenevalt on tal vältimatult vajalik kasutada mootorsõidukit. Samas oleks kohtu hinnangul loogiline, et kui E. Raudnõmmel oleks nõuetekohaselt, s.o kooskõlas õigusaktidega, selline puue tuvastatud, taotleks ta ise või tema kaitsja sellekohaste materjalide kriminaalasja juurde võtmist. Seda tehtud ei ole. Kohus nendib, et ilmselgelt on lihtsam liigelda mootorsõidukiga, kuid see ei ole alus, mis välistaks isikult juhtimisõiguse äravõtmise. Selle välistab eelnevast nähtuvalt vaid isikul liikumispuude olemasolu, mistõttu on tal vältimatult vajalik sõidukit kasutada. Lisaks vastavate materjalide puudumisele ei võimalda ka E. Raudnõmme poolt kohtulikul uurimisel avaldatu – ta oli enne kinnipidamist regulaarselt tööga hõivatud ja plaanib ka vabanedes kopa peale tööle saada – kohtu hinnangul tal liikumispuude esinemist jaatada. 3 Riigikohtu 15.12.2020. a otsus nr 4-20-2705, p 7.2 koos viidatud praktikaga 7 Eriti arvestades, et tema avaldatu kohaselt võimaldab tema tervis, sh kurdetud tervisemured, tal jalgsi liikuda umbes 300 meetrit. Eelneva alusel on kohus kokkuvõtlikult seisukohal, et E. Raudnõmm ei ole isik, kellelt oleks

§ 50lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine välistatud.

26. Eeltoodu alusel ja arvestades E. Raudnõmme süü suurust mõistab kohus talle

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning

§ 121

lg 2 p 2 järgi 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista E.

Raudnõmmele liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Seda karistust tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ning mõista E. Raudnõmmele karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud 3 päeva (04.06.08.2025) karistusaja hulka ning lugeda E. Raudnõmme kandmata karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna E. Raudnõmm pani teo toime katseajal olles, tuleb seda karistust

§ 65lg 2 alusel suurendada talle Tartu Maakohtu 13.04.2022.

a otsusega nr 1-22-1707 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 7 kuud ja 4 päeva vangistust, võrra ning mõista talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta, 11 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb selle karistuse kandmise algust arvata alates tema viimasest kinnipidamisest, s.o alates 18.09.2025. Ühtlasi võtab kohus E. Raudnõmmelt

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 kuuks. Lisaks sellele, et lisakaristuse kohaldamine on obligatoorne, kui isik

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista, on see kohtu hinnangul põhjendatud, kuna E.

Raudnõmm pani käesolevas kriminaalasjas etteheidetava teo toime, olles juba

§ 424

lg 2 järgi süüdi tunnistatud ning olles selle karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud ühes kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Sellest hoolimata asus E. Raudnõmm uuesti joobeseisundis olles autorooli. Eeltoodud määras põhi- ja lisakaristuse kohaldamine vastab nii E. Raudnõmme süüle kui ka on kooskõlas üld- ja eelkõige eripreventiivsete eesmärkidega. Viimaseks märgib kohus, et kuna kohus karistab E. Raudnõmme käesoleva otsusega reaalse vangistusega, siis tuleb tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. (III)

1. E. Raudnõmme menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 252,96 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 260,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates
2. jaanuarist
3. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1842,36 eurot.
4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult väljamõistetavate menetluskulude vähendamist ega ka ajatamist, ositi tasumist.
5. E. Raudnõmm on täisealine ja kuigi tema poolt kohtulikul uurimisel avaldatust selgus, et ta on XXX isik – mida kinnitab ka töövõimekaart (tl 90) –, selgus seegi, et ta on vabaduses olnud erinevate töödega hõivatud, s.o töötanud XXX, XXX ja XXX. Ehk siis, lisaks sellele, et ta sai vabaduses XXX, ei olnud tal takistusi teenida sissetulekut töötasu näol. Arvab, et leiaks ka vabadusse saades XXX. Ühtlasi nähtub kohtu käsutuses olevast teatisest, et tema päevasissetuleku suuruseks oli XXX eurot (tl 78). Eelneva pinnalt ei näe ka kohus asjaolusid, mis õigustaksid menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samuti, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt ei pea taotluse puudumisel põhjendama, miks ei võimaldata menetluskulude ositi tasumist, märgib kohus, et reaalset vangistust kandes ei pruugi olla võimalik menetluskulude 8 katteks osamakseid teha. Seega mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel E. Raudnõmmelt menetluskuluna riigieelarvesse välja kaitsjatasu kokku 513,36 eurot ja sundraha 1329 eurot. E. Raudnõmmel tuleb menetluskulud kokku 1842,36 eurot ära tasuda ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. KrMS § 38 lg 5 p-de 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
7. Kannatanu V. R. soovib KrMS § 38 lg 5 p-des 1, 2 sätestatud teavet saada (tl 7). Kuna kohus tegi kindlaks, et E. Raudnõmmale esitatud süüdistus V. R. kehalises väärkohtlemises on tõendatud, on kannatanul õigus saada taotletud teavet. Seega tuleb tema teavitamissoovid kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 9