Obsah (6)

§ 68§ 49§ 44§ 47§ 55§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2026, Rakvere Kohtuasja number 2-22-4312 J K kohustustest vabastamise menetlus Kohtuasi Menetlustoiming

§-d 44 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (

§ 68

lg 1).

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlust alustati 18.11.2022 ja kohustustest vabastamise menetluses saabus lõpptähtaeg 18.11.2025. 7.

§ 44

sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras.

§ 47

sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine on ettenähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamine peaks võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma võlgnikule uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16 p 14). Riigikohus on leidnud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokkuvõtvalt on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Seisukohad on kohaldatavad ka

-i osas.

1. J K kohustustest vabastamise menetlus algatati 18.11.2022 kohtumäärusega. Kohus analüüsib käesolevalt, kas on alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
2. Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 17.01.2024 otsusest nr. xxxx tulenevalt on võlgnikul puuduv töövõime alates 12.02.2024 kuni 11.02.
3. Varasemad hindamised toimusid aastatel 2021 ja 2023: Eesti Töötukassa 23.01.2023 otsusest nr. xxxx tulenevalt on võlgnikul puuduv töövõime alates xxxx-xxxx ning Eesti Töötukassa 25.02.2021 otsusest nr. xxxx tulenevalt on puuduv töövõime alates 12.02.2021-11.02.
4. 17.01.2024 otsusest nähtub, et võlgnikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. Võlgnikul on rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Võlgnikul on raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired ning närvisüsteemihaigused. Võlgnikul on peavalu tõttu piiratud ringi liikumine. Võlgnikul on kognitiivsete, psühhomotoorsete, isiksuse, emotsioonide ja unehäirete tõttu piiratud igapäevaste tegevuste tegemine ja keeruliste oskuste omandamine. Võlgnikul on vaimse energia taseme vähesuse, psühhomotoorsete, isiksuse ja emotsioonide funktsioonide häirete tõttu piiratud oma aktiivsuse reguleerimine ja stressiga toimetulek. Võlgnikul on psühhomotoorsete, isiksuse ja emotsioonide funktsioonide häirete tõttu piiratud suhtlemine ning käitumise kohandamine. Arvestades võlgnikul tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. 19.03.2026 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal ei ole võimalik töötada, kuna haigusest tulenevalt ei ole võimalik tööd leida. Töö leidmiseks on vajalik tegeleda raviga.
5. 18.11.2022 kohtumääruse kohaselt oli võlgnikul/usaldusisikul kohustus esitada kohtule iga-aastaselt aruanne, esimene aruanne 05.10.
6. Esimese aruande esitas võlgnik/usaldusisik 03.10.2023, selle täpsustuse 13.10.
7. 22.10.2024 aruanne oli esitatud väikese hilinemisega; 27.10.2025 aruanne samuti hilinemisega, pärast 15.10.2025 kohtunõuet. Kohus leiab, et mõningane aruannete esitamisega hilinemine ei ole käesoleval juhul aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
8. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on tema sissetulekuks olnud Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt saadud sotsiaaltoetused, peretoetused, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 6¹ kohaselt pöörata ning võlgnikul ei ole olnud sellisel määral sissetulekuid, millele saanuks TMS § 132 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. Ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et tal oli võimalus
9. aastal teha väljamakseid võlausaldajatele tänu väljavõetud pensioniosakutele.
10. Tuvastatult on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 322,77 eurot (
11. aastal). Kohus möönab, et kuigi võlgnik on võlausaldajatele teinud menetluse kestel väljamakseid ühel korral ja väga minimaalses ulatuses, siis kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused, so võlgniku tervislik seisund, mis seab olulised piirid võlgniku tegevusele, sh töötamisele ja tasuva töö leidmisele. Kohus leiab, et kui võlgnikul on pikemaajaliselt tuvastatud puuduv töövõime ja võlgniku püsivaks sissetulekuks on menetluse ajal olnud peamiselt töövõimetoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 mõistes pöörata, siis ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Võlgnik omab puuduvat töövõimet alates
12. aastast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 47sätestatut.

Võlgnik/usaldusisik on aruannetes avaldanud ning ärakuulamisel kinnitanud, et tema tervislikku seisundit arvestades ei ole töötamine võimalik. Võttes arvesse võlgniku poolt esitatud selgitusi ja 07.04.2026 esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnikul ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik arvestatavat tulu teenida ja sellest tingituna püsib võlgniku majanduslik olukord muutumatuna. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning vabastada võlgnik tema täitmata jäänud kohustustest (

§ 49lg 11).

Kohus vabastab J K usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise menetluses

§ 55lg 1 p 2 alusel, so kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel.

13.

§ 49

lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

§ 50

kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (lg 3). Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda (lg 4). 14. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik