← Eesti

2-24-119103/5

Obsah (5)§ 407§ 444§ 322§ 173§ 162

2-24-119103 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht .01.2025 Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-119103 Tsiviilasi Mene

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile Hagihind RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista kostjalt A.L.-ilt hageja Jõgeva valla kasuks kommunaalkulude võlgnevus summas 585,27 eurot. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud kostja A.L. kanda.
  4. Välja mõista kostjalt A.L.-ilt hageja Jõgeva valla kasuks menetluskulud summas 175 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Jõgeva Vallavalitsus esitas 22.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 585,27 euro saamiseks. Kohus tegi 27.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus jättis 04.10.2024 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja kõrvaldas 18.10.2024 puudused ning seejärel võttis kohus hagi 01.11.2024 määrusega menetlusse, mh saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

  1. Kostja on avaldanud kohtule, et elab aadressil xxxxxxxxxxxx, xxxxxxküla, XXX, xxxxx, XXX, Eesti ning kokkuleppe kohaselt saadab kohus menetlusdokumendid talle ka sellele aadressile. Nimetatud aadressil elab A. Sxxxx, kes menetlusdokumendid kostjale üleandmiseks ka vastu võttis. Kostja sai seega hagiavalduse koos lisadega kätte 26.11.2024 tähtsaadetisena aadressil xxxxxxxxxxxx, xxxxx küla, XXX, xxxxx, XXX, Eesti. Kohus kontrollis 10.01.2025 dokumentide kättesaamist helistades isikule A. Sxxxxxe, kelle juures kostja elab. A. Sxxxx kinnitas, et andis dokumendid kostjale üle.
  2. Kohus teeb hageja 18.10.2024 taotlusel

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5. Kohus selgitab, et kuigi menetlusdokumendi üleandmine muule isikule kui saajale on erandlik ning lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel (vt RKTKm 04.03.2010, 3-2-16-10, p 9) ning dokumendi vastuvõtjale tuleb selgitada kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, sh kättetoimetamise kehtivus ei sõltu selgituse andmisest (3-2-151-08, p 14), siis on kohus veendunud, et isik, kellele dokument üle anti, elab kostjaga samas eluruumis ning dokumendid on kostjale ka üle antud.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale 2

(2)vähemalt neljateistkümneaastasele isikule
  1. Hagiavalduse kohaselt Jõgeva Vallavalitsuse sotsiaalosakonna 27.07.2021 otsusega nr 81/354 tagati A.L.-ile kasutusõigusxxxxxxx vallas xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva sotsiaalkorteri ühe toa ja üldkasutuses olevate ruumide osas ajavahemikul 01.08.2021 kuni 31.07.
  2. Otsuse kohaselt pidi teenuse saaja tasuma kommunaalkulud ja muud teenuse saamisega kaasnevad kulud summas 1,50 eurot ruutmeetri kohta, vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Hageja ja kostja sõlmisid 29.07.2021 tähtajalise üürilepingu, mis kehtis ajavahemikul 01.08.2021–31.07.
  3. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma eluruumi kasutamisega seotud kulud hageja poolt esitatud arvete alusel. Arved koostati ja edastati kostjale iga kuu, kuid kostja jättis need periooditi maksmata. Ta tasus veebruarikuu 2022 arvest osaliselt (25,92 eurot), kuid jäi võlgu 70,32 eurot. Märtsist juulini 2022 esitatud arved jäid aga täielikult tasumata. Kokku ulatub tasumata summade suurus seisuga 18.10.2024 585,27 euroni. Kostja ei ole arvete kättesaamist, summasid ega teenuste osutamist vaidlustanud. Hageja nõuab kostjalt tasumata arvete summat, viidates sellele, et kostja on rikkunud kehtivat lepingut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lõikele 1 peab kostja hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Hageja hinnangul on kahjunõude kõik eeldused täidetud, kuna kostja on eluruumi kasutamist jätkanud ning esitatud arveid aktsepteerinud, kuid jätnud need maksmata.
  4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 271 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  5. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust maksta kõrvalkulusid.
  6. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt A.L.-ilt kommunaalkulude võlgnevuse summas 585,27 eurot. välja hageja Jõgeva valla kasuks Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 11.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulu tuleb jätta kostja kanda. 12. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 175 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 110 eurot. Kohus peab hageja menetluskulu tervikuna põhjendatuks, kuivõrd riigilõivu maksmise kohustus tuleneb seadusest. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu 175 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. 2

(2)/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.