← Eesti

3-26-579/2

Obsah (11)§ 28§ 121§ 4§ 5§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-579 Haldusasi M.N ja R.S kaebus fakti tuv

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.N ja R.S (kaebajad) esitasid 28.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse sooviga välja selgitada avaliku teenistuja pikaajalisele välislähetusele rakenduvad õigusaktid. Kaebuse kohaselt taotlevad kaebajad, et vastustajaks tunnistataks Kliimaministeerium. Kaebuse nõudeks märkisid kaebajad tuvastamisnõude – avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemine ja selgitamine. Kaebajad soovivad selgust, milline avaliku teenistuse seaduse rakendusakt kohaldub alates 01.01.2025 Euroopa Liidu institutsioonidesse pikaajaliselt lähetatud riiklikule eksperdile ja tema abikaasale. Vaidlustatav haldusakt puudub. 3-26-579 KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebajad on esitanud käesolevas asjas tuvastamiskaebuse, et kohus selgitaks välja milline avaliku teenistuse seaduse rakendusakt kohaldub alates 01.01.2025 Euroopa Liidu institutsioonidesse pikaajaliselt lähetatud riiklikule eksperdile ja tema abikaasale. Seega soovivad kaebajad saada oma olukorra kohta õiguslikku selgust või hinnangut. Kaebajad ei ole (praegu) veendunud, et nende õigusi oleks mõne avaliku võimu haldusakti või toiminguga rikutud.
  2. Halduskohtu pädevuses on

§ 4

lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul puudub kaebajatel vaidlus haldusorganiga ning kaebajad soovivad saada üksnes selgust, kas nende õigusi võib olla rikutud. Selliste selgituste andmine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevust õiguslike selgituste andmiseks ei saa järeldada ka sellest, et

§ 5

lg 1 p 6 kohaselt saab kohus teha haldusasja lahendamisel kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu. Küsimused, milliseid õigusnorme tuleb kaebajate õigussuhtele kohaldada ja kas kaebajate õigusi võib olla rikutud, ei ole faktiküsimused, vaid õigusküsimused (s.o küsimused, mida kohus ei saa tuvastada faktidena, vaid mis nõuavad õiguslikku hindamist). Kohus ei saa menetleda tuvastamiskaebust selleks, et anda kaebajatele selgitusi õigusliku olukorra kohta. Seega ei ole käesoleva kaebuse lahendamine

§ 121lg 1 p 1 kohaselt halduskohtu pädevuses.

  1. Kui kaebajad ei ole veendunud selles, millised õigusnormid nende olukorrale kohalduvad ja kas nende õigusi võib olla rikutud, on neil võimalik pöörduda õigusteenuse osutaja (nt vandeadvokaadi) poole, kelle abiga on võimalik anda õiguslikule olukorrale hinnang ja otsustada oma õiguste kaitsmiseks vaide või halduskohtule kaebuse esitamise vajaduse üle. Kui täidetud on riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud eeldused (vt RÕS § 6) on isikul võimalik taotleda ka riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses või halduskohtumenetluses, vt nt https://www.justdigi.ee/kohtud-ja-oigusteenused/oigusabi/riigitoetatud-oigusabi
  2. Sõltumata eelöeldust tuleks kaebus tagastada ka

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Tuvastamiskaebuse esitamise aluseks saab olla kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning kohtusse pöördumise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmise vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

7. Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

8. Kui kaebajad soovivad tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude, siis

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust esitada halduskohtule tuvastamiskaebust. 9. Kohus on seisukohal, et kaebajatel puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna tuvastamisnõue ei kaitse kaebajate õigusi. Kui kaebajad leiavad, et neile on tekitatud 2

(3)3-26-579 Kliimaministeeriumi tegevusega kahju, peaksid nad esitama kohtule kahju hüvitamise nõude. Kaebajad ei saa tulla kohtusse nõudega tuvastada, millised õigusnormid nende olukorrale kohalduks. Kaebajatel ei ole õigust esitada tuvastamiskaebust selleks, et esitada hiljem hüvitamiskaebus. Kohus ei pea ka vajalikuks anda kaebajatele võimalust esitada praeguse menetluse raames hüvitamisnõuet, sest kaebusest nähtuvalt ei ole kaebajatele veel selge, kas nende õigusi võib olla rikutud ja milles võiks seisneda hüvitamisele kuuluv kahju. 10. Halduskohtule ei ole ka äratuntav, et kaebajatel oleks eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Isegi kui kohus tuvastaks Kliimaministeeriumi õigusvastase toimingu, ei ole asjaoludest näha, et see võiks puudutada tulevikus kaebajate õigusi. 11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole vajadust kaebajate taotlust riigilõivu suuruse määramise kohta lahendada. 13.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kaebajad ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. 15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebajate nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.