KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-103682 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vas

) § 416 lg-le

2. oktoobril 2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 3 Krediidiandja loovutas
3. oktoobril 2024 nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale edastati teatis nõude loovutamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1426,70 eurot. Vastavalt kokkuleppele nr L89016051035 tuli kostjal tasuda 1460,13 eurot. Kostja kohustus tasuma võla maksegraafiku alusel ajavahemikul
4. mai 2024 –
5. august 2027 osamaksetena. Kostja tasus põhivõla katteks 33,43 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja tasumata intress 99,72 eurot. Kostjal oli intressivõlg alates
6. osamaksest, s.o
7. juuli 2025 kuni lepingu ülesütlemiseni
8. oktoobril
9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot

§ 1132lg 2 alusel.

Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 122,99 eurot ning edasiulatuvalt lepingujärgses määras 12,3% aastas. Hageja esitas

1. augustil 2025 nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjaga järelmaksulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu

1. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
2. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud kolm (tarbijakrediidi)lepingut:
3. detsembril 2022 järelmaksulepingu nr L89010787745, mille alusel sai kostja kauba väärtuses 1619 eurot järelmaksuga,
4. aprillil 2022 järelmaksulepingu nr L89008286494, mille alusel sai kostja kauba väärtuses 290 eurot järelmaksuga ning
5. aprillil 2024 kokkuleppe nr L89016051035 lepingute nr L89008286494 ja L89010787745 muutmiseks (lepiti kokku põhivõla 1460,13 eurot tasumises osamaksetena). Kohus on seisukohal, et
6. aprilli 2024 sõlmitud leping on eelmiste laenulepingute muutmise kokkuleppe, st laenu restruktureerimine. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tulenevad
7. detsembril 2022 ja
8. aprillil 2022 lepingutest tulenevad nõuded tarbijakrediidilepingutest

§ 402lg 1 mõistes.

4 Seega tuleb kohtul kontrollida iga lepingu osas krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 7. Kohus hindab esmalt iga lepingu osas, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 7.

1. Hageja ja krediidiandja sõlmisid
2. detsembril 2022 järelmaksulepingu nr L89010787745 (dtl 87-88). Kostjal võimaldati osta järelmaksuga kaup väärtusega 1619 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga
3. mai 2022 16,30% (
4. novembri 2022 krediidi kulukuse määr avaldati
5. detsembril 2022) (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 48,90%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 23,37% (dtl 15), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidisummat (1619 eurot), intressimäära (12% aastas), osamaksete arvu

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja
2. detsembri 2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja taotluses märgitud teavet ja tegi maksehäireregistrisse päringu. Kostja on enda andmete õigsust kinnitanud. Kostja märkis sissetulekuteks 800 eurot ja igakuisteks kohustusteks 150 eurot (dtl 34). Ka
3. aprilli 2022 lepingu sõlmimisel analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja taotluses märgitud teavet ja tegi maksehäireregistrisse päringu. Kostja märkis laenutaotlusel sissetulekuteks 500 eurot (dtl 35) ja kohustusteks 0 eurot.
4. Kohus ei nõustu hagejaga, et üksnes laenutaotlustes märgitud andmed ja päring maksehäireregistrisse oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on laenutaotluse alusel tuvastanud üksnes kostja sissetulekud ja kohustused, kuid jätnud tuvastamata kostja majapidamiskulude suuruse. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teabe õigsust. Krediidiandja oleks saanud seda teha küsides kostjalt nt pangakonto väljavõtte. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Lisaks on maksehäire registri tõend loodud
5. juulil
6. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kontrollis maksehäireregistrit ka lepingute sõlmimisel. Samuti ei ole hageja üldse toonud välja asjaolusid selle kohta, kas kostjaga lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise
7. aprillil 2024 krediidiandja veendus, kas kostja on võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei pidanudki seda tegema. Kohus hagejaga ei nõustu, ka varasemate lepingute muutmisega kaasnes kostjale kohustus tagastada laenu ja intressi, mistõttu pidi krediidiandja esmalt veenduma, kas kostja on võimeline seda tegema. 6
8. Eelnevat arvestades on krediidiandja rikkunud kostjaga
9. aprilli 2022 ja
10. detsembri 2022 järelmaksulepingute sõlmimisel ja
11. aprillil 2024 lepingute muutmisel teabe omandamise ja teabe saamise kohustust. Järelikult rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes nõuetekohaselt kostja esitatud teabe kontrollimata ja piisava teabe välja selgitamata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034

lg 4 teine lause).

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

1. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et lepingute muutmise kokkulepe ei oleks sõlmitud kehtivalt. Seega on hageja nõude aluseks eelkõige
2. aprilli 2024 lepingute muutmise kokkulepe. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtet oli rikutud juba
3. detsembri 2022 ja
4. aprilli 2022 lepingute sõlmimisel, tuli hagejal nõude ümberarvestus esitada

§ 4034lg 7 sätestatud tagajärgi arvestades.

1. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga
2. aprilli 2024 lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Hageja on selgitanud
3. augusti 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse korral oli kostja
4. aprilli 2022 lepingu nr L89008286494 alusel tagastanud 320,17 eurot. Seega on nõude ümberarvestuse korral kogu põhivõlg (290 eurot) tagastatud. Kuna ümberarvestuse kohaselt on kostja
5. aprilli 2022 lepingu nr L89008286494 krediidisumma täies mahus esialgsele võlausaldajale tagastanud, siis arvestas hageja
6. aprillil 2024 kokkuleppe nr L89016051035 raames tehtud maksed
7. detsembril 2022 järelmaksulepingu nr L89010787745 krediidisumma katteks. Hageja selgitas, et
8. aprillil 2024 kokkuleppe nr L89016051035 raames on kostja teinud tagasimakseid 104,24 eurot ja
9. detsembril 2022 lepingu nr L89010787745 raames 684,51 eurot ehk kokku 788,75 eurot. Ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt lugeda täies ulatuses tasutuks osamaksed
10. jaanuarist 2023-
11. jaanuarini 2025 ning osaliselt
12. veebruari 2025 osamakse. Seega on kostja ümberarvestuse kohaselt võlas alates
13. veebruari 2025 osamaksest. Eelnevast tuleneb, et
14. oktoobri 2024 lepingu ülesütlemine ei kehti, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (
15. oktoober 2024) ei olnud kostja ümberarvestuse nõudega viivituses ühegi tagasimaksega (

§ 416lg 1).

Järelikult pooltevaheline

1. aprillil 2024 leping nr L89016051035 ei ole lõppenud ülesütlemisega.
2. Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täita. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole teinud ühtegi osamakset pikemat aega. 7
3. Hageja on teinud
4. augusti 2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse ja nõuab tagasi põhisumma jääki vastavalt maksegraafikule alates
5. veebruarist 2025 kuni
6. detsembrini 2026 (dtl 125-146). Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlg ja intress alates
7. veebruarist 2025 (36,06 eurost on tasumata 25,87 eurot, tasutud on 10,19 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud osamaksed
8. aprillist 2026 kuni
9. detsembrini
10. Hagi täpsustamise hetkeks (
11. august 2025) oli sissenõutavaks muutunud põhivõlg 250,59 eurot (dtl 106, maksed ajavahemikul
12. veebruar 2025 kuni
13. august 2025). Otsuse tegemise ajaks (
14. märts 2026) on põhivõla nõue sissenõutavaks muutunud 522,83 eurot (240,49 + 38,03 + 39,08 + 39,40 + 40,43 + 40,81 + 41,53 + 43,06). Hagi täpsustamise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud intressivõlg 14,08 eurot (dtl 106). Otsuse tegemise ajaks on intressinõue sissenõutavaks muutunud 21,24 eurot (14,08 + 1,23 + 1,17 + 1,10 + 1,02 + 0,95 + 0,88 + 0,81). Seega kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga (
15. märts 2026) kostjalt väljamõistmisele põhinõue ja intressid 544,07 eurot (s.o põhivõlg 522,83 eurot ja intress 21,24 eurot).
16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 406,25 eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule ajavahemikus
17. aprill 2026 kuni
18. detsember 2026 (43,03 + 44,01 + 44,57 + 45,52 + 46,17 + 46,98 + 47,90 + 48,66 + 39,41) (dtl 82). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva intressinõude kokku 3,65 eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule ajavahemikus
19. aprill 2026 kuni
20. detsember 2026 (0,73 + 0,65 + 0,57 + 0,49 + 0,41 + 0,33 + 0,24 + 0,16 + 0,07).
21. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist seadusjärgses määras alates
22. augustist 2025 (dtl 106). See on kooskõlas

§ 4034 lg-ga 7.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Viivis on alates

1. augustist 2025 kuni
2. märtsini 2026 (otsuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud kokku 10,15 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik on järgmine: - 16.08.2025 – 15.09.2025 põhivõlalt 37,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,32 eurot; 16.09.2025 – 15.10.2025 põhivõlalt 75,40 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,63 eurot; 16.10.2025 – 15.11.2025 põhivõlalt 114,48 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,99 eurot; 16.11.2025 – 15.12.2025 põhivõlalt 153,88 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 1,28 eurot; 16.12.2025 – 15.01.2026 põhivõlalt 194,31 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 1,68 eurot; 16.01.2026 – 15.02.2026 põhivõlalt 235,12 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 2,03 eurot; 16.02.2026 – 15.03.2026 põhivõlalt 276,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 2,15 eurot; 8 - 16.03.2026 – 27.03.2025 põhivõlalt 319,71 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot.
3. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale põhivõla osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. 20. Kuivõrd hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu kui muud tasu

§ 4034lg 7 tähenduses.

Seega saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (

§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades

§ 1132lg-s 1 sätestatud ülempiiriga.

Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab sellest tulenevalt sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.

1. Juhul, kui kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 929,08 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv), intressi 24,89 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja ajavahemikul
2. augustist 2025 kuni
3. märtsini 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 10,15 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis ilma edasiulatuva viivisenõudeta kokku 1699,41 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 956,12 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 56% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
4. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 66-67, 145-146), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 315 eurot ja esindajakuludest 1014 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas kuni
6. juulini 2025 lepinguline esindaja Kristiine Urb tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
7. Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: 9 - alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (4 tundi); - puuduste kõrvaldamine, kohtudokumendiga tutvumine, seisukoha koostamine kohtule esitamine (2 tundi). Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt mh arvestades hageja esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, millest tulenevalt sai temalt oodata ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses, s.o summas 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 822 eurot (315+507).
8. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 460,32 eurot (56% 822 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4).

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. jaanuari 2026 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 10