2-25-114220/7

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-114220 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagiavaldus A M vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 556,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: A M, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt A Milt hageja Elisa Eesti AS kasuks 09.08.2023 sõlmitud liitumislepingutest nr. xxxx ja nr xxxx ning 09.08.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutest nr. xxxx ja xxxx ning perioodil 01.12.2023 – 01.04.2024 esitatud arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 348,51 eurot ja 20.03.2026 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,26 eurot.

3.Välja mõista kostjalt A Milt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (348,51 euro) tasumata jäägilt alates 21.03.2026 kuni põhinõude 348,51 euro tasumiseni.

4.Jätta kõik menetluskulud kostja A Mi kanda ning välja mõista A Milt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.

5.Välja mõista kostjalt A Milt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

1 7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded 1. Elisa Eesti AS esitas 27.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 29.09.2025 hagi A Mi vastu võla nõudes.

2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja A Mi ja Elisa Eesti AS vahel 09.08.2023 sõlmitud liitumisleping nr xxxx internetiteenuse osutamiseks ja liitumisleping nr xxxx teleteenuse osutamiseks.

09.08.2023 sõlmis kostja osamaksetega vara müügilepingu, liitumislepingu nr xxxx lisa xxxx, millega kostja ostis seadme 4G ruuter- B535 maksumusega 107,64 eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 2,99 eurot kuus.

Kostja sõlmis 09.08.2023 lisaks osamaksetega vara müügilepingu, liitumislepingu nr xxxx lisa xxxx, millega kostja ostis seadme Elisa Elamuse digiboks maksumusega 125,64 eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 3,49 eurot kuus.

Nimetatud lepingute sõlmimisel on klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara müügitingimustega, Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimustega, Elisa Eesti interneti kasutamise tingimustega, Elisa Eesti ostan osamaksetega tingimustega, Elisa Eesti hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti AS arveldusperioodi pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on tasunud 12.2023 summa 40,31 2 eurot ja 01.2024 summa 40,32 eurot. Kokku 80,63 eurot, millega on kaetud arvet nr 2040765269 järgmiselt: eelnevate perioodide võlgnevus 41,68 eurot, viivis 0,32 eurot, meeldetuletustasu 5 eurot, seadme makse 3,49 eurot ja tasumata teenus 30,14 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved:

Kuupäev Arve nr.

Teenus 01.12.2023 01.01.2024 01.02.2024 01.03.2024 01.04.2024 Kokku 2040765269 2041128161 2041539595 2041885200 2042240322 1,36 43,50 44,16 32,04 29,06 150,12 Seadme maksed 3,49 3,49 3,49 187,92 198,39 Maksumus kokku 1,36 46,99 47,65 35,53 216,98 348,51 Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingud üles 28.03.2024, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingute tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus osamaksetega vara müügilepingud üles öelda kliendi rikkumise tõttu. Kostja oli viivituses 3 osamakse tasumisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga müügilepingud üles 28.03.2024.

Müügilepingute kohaselt tuli kostjal tasuda mõlema seadme eest 36 kuud, igakuise osamaksega vastavalt 2,99 ja 3,49 eurot kuus, tasumise tähtajaga mõlemi puhul 08.08.2026. Kostjal tuleb seadmete eest tasuda 198,39 eurot. Põhivõlgnevus kokku 348,51 eurot.

Elisa Eesti AS on oma lepingutest tulenevad kohustused täitnud: osutanud kostjale sideteenust ja andnud üle seadmed vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni.

Arve nr 2040765269 2041128161 2041539595 2041885200 2042240322 Kokku Tasumise tähtaeg 18.12.2023 18.01.2024 18.02.2024 18.03.2024 18.04.2024 Tasumata summa 1,36 46,99 47,65 35,53 216,98 Hilinenud päevi 19.12.2023 –29.09.2025, 651 päeva 19.01.2024 –29.09.2025, 620 päeva 19.02.2024 –29.09.2025, 589 päeva 19.03.2024 –29.09.2025, 560 päeva 19.04.2024 –29.09.2025, 529 päeva Kokku (eurot) 0,58 18,94 18,24 12,93 74,61 125,30 Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 125,30 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata põhinõudelt alates 30.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited 3. Kostjale on hagimaterjalid saadetud 30.09.2025, 08.10.2025, 04.11.2025, 19.12.2025 ja 11.02.2026 kostja e-postile xxxx, millelt kostja ise maksekäsu menetluses on kohtule vastanud.

Kohus hoiatas kostjat 11.02.2026 kirjas, et kui kättesaamise kinnitust ei tule, siis loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Kostjat on 3 kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 314¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile sanjamoshkinn@gmail.com (kostja enda poolt kohtule käesolevas tsiviilasjas avaldatud meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o.

17.02.2026, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.03.2026.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuivõrd sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutes puudub intressi tasumise kohustus, leiab kohus, et tegemist ei ole VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingutega.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 09.08.2023 sõlmitud liitumislepingutest nr. xxxx ja nr xxxx ning osamaksetega vara müügilepingutest nr. xxxx ja xxxx ning kostjale 01.12.2023 – 01.04.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 348,51 eurot.

8.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 4 põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

9.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 29.09.2025 kokku summas 125,30 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 348,51 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 30.09.2025 – 20.03.2026 (k.a) 172 päeva eest, mis on summas 38,96 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 20.03.2026 seisuga kokku summas 164,26 eurot (125,30 + 38,96).

10.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 21.03.2026 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 348,51 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 184,25 eurot (348,51 – 164,26).

11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

13.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

14.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §484 2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist, hagiavalduse koostamist, ülevaatamist ja kohtule edastamist.

15.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 484²).

16.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

5 17. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus märgitud ajakulu 1 tund õigusabi osutamisel mõistlikuks ja põhjendatuks.

18.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 85 eurot), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

19.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.