← Eesti

3-26-194/7

Obsah (5)§ 121§ 39§ 119§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-194 Määruse kuupäev 19. veebruar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla 7. novembri 2025. a käskkirja nr 225/1-

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla (vastustaja) tunnistas
  2. novembri
  3. a käskkirjaga nr 2-25/1-25/235 Xile (kaebaja) süüdi ühel juhtumil Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 ning kolmel juhtumil vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 rikkumiste eest ning määras distsiplinaarkaristusena iga rikkumise eest 2 ööpäeva kartserit, s.o kokku kartserisse paigutamiseks kaheksaks ööpäevaks. Karistusi ei pööratud täimisele katseajaga kaks kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Kaebaja kohta on esitatud Tartu Vangla valvurite ettekanded nr 2-25-2869, 2-25-2920, 2-25-2926 ja 2-25-
  4. Kaebaja kasutas
  5. oktoobril 2025 tablettide jagamise ajal valvuriga suhtluses ebaviisakat sõnakasutust, oli üleolev ning halvustas tööülesandeid täitvat valvurit. Kaebaja rikkus sellega kohustust olla vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Kaebaja keeldus
  6. oktoobril,
  7. oktoobril ja
  8. oktoobril 2025 täitmast valvurite seaduslikke korraldusi, mis puudutasid ravimite manustamisega seotud toiminguid ning nimesildi kandmist. Kaebajale on korduvalt selgitatud tema käitumise lubamatust ning ravimite andmise korraldust ning teda on korduvalt erinevate rikkumiste eest distsiplinaarkorras karistatud.
  9. Kaebaja esitas
  10. detsembril 2025 Tartu Vanglale vaide nr 1-8/2-25/251-1 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, sest haldusmenetluses on rikutud menetlusreegleid, käskkirja tegemisel ei ole arvestatud olulisi asjaolusid, kasutatud on vananenud VangS sätteid, lähtutud on meelevaldsetest kaalutlustest ning otsus on ebaproportsionaalne. 3-26-194
  11. Tartu Vangla jättis
  12. jaanuari
  13. a otsusega nr 1-8/2-26/251-2 kaebaja vaide rahuldamata.
  14. Kaebaja esitas
  15. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  16. novembri
  17. a käskkirja nr 2-25/1-3/235 tühistamiseks. Kaebaja jääb kõigi
  18. detsembri
  19. a vaides toodud seisukohtade juurde. Kaebaja esitas taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
  20. Tartu Vangla esitas
  21. jaanuaril 2026 vastuses kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
  22. Tartu Halduskohus jättis
  23. jaanuari
  24. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3).
  25. Kaebaja esitas
  26. veebruaril 2026 eelnimetatud määruse resolutsioon p 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
  27. veebruari
  28. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte
  29. veebruaril
  30. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

  1. jaanuari
  2. a määrusega X-i kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
  3. jaanuari
  4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
  5. veebruaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 13. veebruaril 2026 ringkonnakohtu määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

  1. veebruaril 2026 ja möödus
  2. veebruaril
  3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.