Obsah (14)

§ 459§ 638§ 646§ 656§ 641§ 648§ 651§ 329§ 373§ 2§ 436§ 137§ 129§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2026, Tallinn Kohtuasja nu

) § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2026 otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2. Rahuldada D.J-i apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3. U.S (hageja I), J.G (hageja II), Q.Q (hageja III), O.H (hageja IV) ja T.B (hageja V) (koos hagejad) esitasid 30.06.2025 Harju Maakohtule D.J-i (kostja) vastu hagi, milles palusid suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-9276 välja mõistetud elatist ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis miinimummääras, kokku 1243,53 eurot.
4. Hagiavalduse kohaselt
5. a septembris tehtud Harju Maakohtu hooldusõiguse ja suhtluskorra määruse järgi peaksid lapsed isaga olema keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus. Umbes samal ajal kinnitati ka praegu kehtiv elatise kord, milles arvestati suhtluskorra kohtuotsust eeldusel, et kostja seda täidab. Reaalselt ei ole see toiminud.
6. a septembris nõudsid hagejad kohtutäituri abil välja eelmise elatise. Seejärel ütles kostja, et ta lapsi enam enne järgmist suve enda juurde ei võta. 2024/2025 õppeaasta jooksul olid hagejad kostja juures kokku 19 ööpäeva. Kohtuotsuse järgi oleksid hagejad pidanud olema kostjaga üle nädalavahetuse kaks ööpäeva ning pooled koolivaheajad. Perioodil 01.07.2025–30.06.2025 on hagejad kostjaga olnud reaalselt keskmiselt 4,4 ööpäeva kuus, kuna kostja ei võtnud hagejaid rohkem enda juurde. See tähendab, et hagejate emale on sel perioodil langenud täiendavad kulutused, sest lapsed on suurema aja ema juures. Kostja on tasunud elatist perioodil 01.07.2024–31.03.2025 summas 550 eurot kuus ning alates 01.04.2025 tasunud 580 eurot kokku kõigi laste peale. 2.
7. Hagejate vajadused on kahekordse elatise miinimummäärast suuremad. Selles ulatuses hagejad aga suuremat elatist ei taotle ja need kulud jäävad hagejate ema kanda. Kolm suuremat last õpivad muusika eliitkoolis xxx. U.S ja J.G osalevad järjepidevalt trompetiga nii riiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel ning on nii varasematel kui ka käesoleval aastal saavutanud auhinnalisi kohti. Sellele lisanduvad meistrikursused ka välismaal, kus professionaalide käe all pillimängu õpitakse. xxx-s õppiv Q.Q on samuti palju esinenud nii 2 2-25-10298 koolis sees kui ka väljaspool. Auhinnalised kohad riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning järjepidevad esinemised, sh nt see, et kõigi laste erialaeksami hinne oli 5, näitavad, et tegemist on laste võimete- ja huvidekohase haridusega. Tavapäraseks on kulud esinemisriietele ja pillirendile. Kuigi elatise arvestuses on mõeldud, et alla 3-aastase vanusevahega lapsed saavad riideid teineteiselt edasi anda, siis U.S ja J.G on sama suured ning neile tuleb alati korraga mõlemale uued riided osta. O.H käib nii muusikakoolis kui ka jalgpallitrennis ja tema puhul lisanduvad vastavad tasud ja kulud varustusele. T.B sai samuti muusikakooli ning sügisest lisandub ka temal muusikakooli õppemaks. 2.
8. Kostja on oma vara kirjutanud nii enda ema L. T.B kui ka praeguse elukaaslase Y nimele. Samal ajal kahjustab kostja lastega kohtumistest keeldumisega hagejate ema võimalikku tööaega. Selline käitumine on pahatahtlik. Kostja on täieliku töövõimega täiskasvanud inimene, kes elab koos teise täiskasvanud inimesega, kellega kulusid jaotada. Kostja on teinud mitmeid pingutusi, et enda tegelikku varalist seisu ning sissetulekuid varjata. Kostja vastuväited
9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. 3.
10. Kostja hinnangul ei esine elatise suurendamise aluseks olevaid asjaolusid. Asjaoludele, et hagejate kulud on miinimumvajadustest suuremad ja, et lapsed käivad XXX-s, on hagejate seaduslik esindaja tuginenud juba eelmises elatise vaidluses (tsiviilasi nr 2-22-9276). Ainus vahe on, et ajal, mil elatise otsus tehti, käis laps T.B lasteaias ning nüüd asub samuti õppima XXX-sse. Samas kaob ära T.B lasteaiatasu, mille arvelt saab tasuda muusikakooli eelkooli õppemaksu, mistõttu ei ole elatise otsust alust ümber vaadata üksnes sel põhjusel. Hagejate seaduslik esindaja ei ole välja toonud, et kostja varaline seis oleks oluliselt paranenud. Kuigi hagejate seaduslik esindaja teeb viiteid, justkui lisaks töötasule saab kostja võrreldes
11. a registreerimata töötasu elukaaslase ettevõttest, on need paljasõnalised ja tõendamata väited. Kostja kinnitas, et tema sissetulekud on jäänud samaks. 3.
12. Lisaks ei vasta tõele, et kostja ei pea kinni suhtlemise korra määrusest või elatise kohtuotsusest. Kostja kinnitas, et täidab lahendit ning aastas keskmiselt saaks lapsed kostjaga veeta aega mitte vähem kui kaheksa ööpäeva kuus, kuid hagejate seaduslik esindaja ise ei pea suhtlemise korra määrusest kinni. Kostja selgitas, et 14.06.2024 tsiviilasjas nr 2-22-9276 tehtud otsuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejatele elatise võlgnevuse kokku 9789,12 eurot kohtuotsuse jõustumisest alates. Kuivõrd hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli pooleli ühisvara jagamise protsess, oli laste ema nõus, et võlgnevus tasutakse ühisvara jagamisest saadud vahenditest.
13. a sügisel tasus kostja elatise võlgnevuse, mis tekitas kostjale suure rahalise puudujäägi ning ei võimaldanud tasuda hagejate bussipiletite eest. Nimelt näeb suhtlemise korra määruse p 1.2.2 ette, et ema ja isa finantseerivad laste sõidu isa juurde ja tagasi korda mööda. Kostja tegi hagejate emale ettepaneku peale elatise võlgnevuse tasumist, et ema kannaks transpordikulud või tooks lapsed ise Pärnusse ja kostja võtab nad vastu. Minimaalselt on viie lapse bussipileti hind 60 eurot/kord. Hagejate ema sellega nõus ei olnud ja hagejad ei saanud isa juurde tulla perioodil september kuni november
14. Kostja kinnitas, et need päevad, mil ema hagejaid kostja juurde ei saatnud, kandis kostja emale üle hagejate eest jooksva elatise päevad eest, mil emale langes täiendav kohustus laste eest. Laste ema kandis elatise kostjale tagasi. Laste suvepuhkuse algusest on suhtlemise korra täitmine määrusekohane, kuna see sobib hagejate seadusliku esindaja soovidega. 3 2-25-10298 Maakohtu otsus ja põhjendused
15. Harju Maakohus rahuldas 12.02.2026 otsusega hagi, suurendas kostjalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega nr 2-22-9276 hagejate kasuks välja mõistetud elatist ja mõistis elatise välja järgnevalt:  hageja I kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 279,24 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/5 osa poolest lasterikka pere toetusest);  hageja II kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 237,35 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/5 osa poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel täiendavalt 15% võrra esimese lapse elatise summast);  hageja III kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni 228,85 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel täiendavalt 15% võrra teise lapse elatise summast);  hageja IV kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja IV täisealiseks saamiseni 228,85 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel täiendavalt 15% võrra teise lapse elatise summast);  hageja V kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja V täisealiseks saamiseni 269,24 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa poolest lasterikka pere toetusest).  resolutsiooni p-des 2.1–2.5 märgitud elatis muutub iga aasta
16. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda vastava kuu
17. kuupäeval A.Z-i pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „laste elatis“ ja millise kuu ning aasta eest tasutakse. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud lapsed isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus perioodil september 2024 kuni aprill
2. Perioodi kohta alates 2025 maist väitis isa, et temas tulenevaid takistusi laste vastuvõtmiseks ei ole olnud ning ema on ise korraldanud nii, et lapsed ei saaks isa juurde tulla. Maakohtu arvates oli käesoleva asja lahendamisel määrava tähtsusega asjaolu, et kohtumised ei ole ära jäänud mitte ainult isast, hagejatest ega hagejate 4 2-25-10298 emast sõltuvatel asjaoludel. Hagejate vanuses laste huvitegevus, haigestumine, esinemised ja laagrid ei ole asjaolud, mis tuleneksid hagejate emast või hagejatest. Lisaks on suhtlemise kord väga tihe, lapsed peaksid isa juures viibima üle nädala. Sellistes tingimustes ei olnud maakohtu hinnangul ei hagejate ega kostja süü, et ärajäänud suhtlemiskordade asemel ei ole kokku lepitud uusi suhtlemise kordi. Arvestades laste vanust, vanemate elukohtade kaugust, laste haigestumist, huvitegevust ja esinemisi, aga ka kummagi vanema enda elukorraldust, ei olegi võimalik kokku leppida asendavaid kohtumisi, kuna vastavalt määrusele tuleks asendamise korral uus kohtumine juba asendamisest järgmisel nädalal. Maakohus hindas kõigi viie hageja suhtes, et nad hakkavad isa juures viibima järjest vähem. Kohtupraktikas see laste vanuse kasvamisel enamasti nii on. Lastel tekib kasvades järjest rohkem nädalavahetuste üritusi ning vanuse kasvades suureneb ka järjest vajadus nädalavahetusel sõpradega, mitte lapsevanemaga aega veeta. Käesoleval juhul takistab vabalt isa juures käimist ka pikk vahemaa. Olukord oleks täiesti erinev, kui lapsed saaksid liikuda kahe vanema kodude vahel samas linnaosas või vähemalt linnas.
3. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejate kulud on miinimumist suuremad ning laste baasvajadustest suuremaid kulusid (pilliõpe, konkursid, reisid, laagrid) kannab ema. Laste isa netopalk on 1179,53 eurot kuus. Laste isa töötab endiselt mehaanikuna, nagu see oli ka eelmise elatise väljamõistmise ajal. Isa selgitas, et on käinud kahel tööintervjuul, kus talle ei pakutud praegusest suuremat palka. Kostja viie lapse isana on kohustatud eriliselt pingutama lastele ülalpidamise andmiseks. Lapsi saades teadis kostja, et lapsed vajavad ülalpidamist täisealiseks saamiseni, nimetatud asjaolu ei saanud kostjale tulla ebameeldiva üllatusena. Laste ema pingutabki laste ülalpidamiseks eriliselt – ta lõi temale kuuluva ettevõtte, mis avaldab laste ema raamatuid. Lisaks teeb laste ema erialaseid tööotsi. Ringkonnakohtu lahendis, millega elatis välja mõisteti, on kohus leidnud, et sissetuleku ebapiisavuse korral saavad vanemad võõrandada laste ülalpidamiseks neile kuuluva kinnisvara. Laste ema ongi seda teinud ning kannab laste ülalpidamiskulusid lisaks oma töötasule ka võõrandatud kinnisvara arvelt. Kostja on oma Põhja-Pärnumaa vallas XXX külas asuva korteri võõrandanud 26.03.2025 elukaaslasele Yle. 26.03.2025 on kostja oma ½ osa Tori vallas XXX külas asuvast CCC kinnistust võõrandanud R. T.B-le. Muud kinnisvara kostjal pole. Seega puudub kostjal käesolevaks ajaks kinnisvara, mida ta saaks võõrandada, et laste ülalpidamiskohustust täita. Kostja puhul ei esine ühtki erandlikku asjaolu, mis tingiksid elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Lapsed ei viibi kostja juures enam vähemalt seitse päeva kuus, nagu see oli eelmise elatise väljamõistmise kohtulahendi tegemisel. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda.
5. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud eelmenetluse läbiviimisel menetlusnorme, mistõttu on kohtuotsus ebaseaduslik. Maakohus jättis selgitamata tõendamiskoormise, mistõttu ei saanud kostja oma õigusi efektiivselt kaitsta. Samuti jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded, kuivõrd ei andnud hinnangut esitatud tõendite asjakohasusele ega lubatavusele ning viis päeva enne istungit esitatud hageja uute tõendite osas ei andnud maakohus kostjal võimalust nende kohta seisukohta esitada. Seega ei täitnud eelmenetlus oma eesmärki, s.o pooltel (eelkõige kostjal) ei olnud võimalik ette valmistada kaitset ega teada, milliste tõendite põhjal asi arutamisele läheb.

järgi peab kohus selgelt välja tooma ka selle, kas eelmenetlus on lõppenud, kas asi saadetakse sisulisele arutamisele ja 5 2-25-10298 millal ning kuidas toimub tõendite uurimine. Seda maakohus praegusel juhul ei teinud, mistõttu oli kostjale üllatuseks, kui maakohus teatas pärast eelistungi lõppu, et otsus tuleb kahe tööpäeva jooksul. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik esitada oma kirjalikke seisukohti hageja esitatu osas ega mõista, millises menetlusstaadiumis menetlus tegelikult oli ega planeerida oma menetluskäitumist.

1. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud otsuses kõik vaidlusalused asjaolud vääralt ning jätnud kõik kostja esitatud vastuväited käsitlemata ning nendega mittenõustumisel selle põhjendamata. Tõendite analüüsimata jätmine, väite tõendatuks lugemine ilma neid kinnitavate tõenditega või nende ühekülgne käsitlemine ning menetlusosalise oluliste vastuväidetega arvestamata jätmine riivab otseselt menetlusosalise õigust olla kohtulikult ära kuulatud ja seab kahtluse alla tsiviilasja õigesti lahendamise saavutamise. Kui kohus soovib kõrvale jätta ühe menetlusosalise seisukohad ja vastuväited ning arvestab teise poole väiteid ilma neid kinnitavate tõenditega, tuleb kohtul seda ka põhjendada.
2. Elatise suurendamise eeldused ei ole täidetud, sh hagejad ei ole oma väiteid tõendanud. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei tõendanud hagejate poolt 04.02.2026 esitatud tõendid – enamus e-kirjavahetused on aastast 2024 ja ükski teine esitatud tõend ei võimalda tõendada seda, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mis oleks

§ 459lg 1 kohase nõude rahuldamise eelduseks.

Kostja ei ole kordagi kinnitanud (ei menetlusdokumendis ega kohtuistungil), et alates

1. a määruses määratud mahus ei viibi hagejad kostjaga. Ka pole maakohus arvestanud sellega, et kohtuistungil kinnitas hagejate seaduslik esindaja, et kui mõni lastest pole saanud kostjast mittesõltuvatel põhjustel kostjaga viibida, siis on seda teinud siiski teised lapsed. Maakohtu järeldused ei põhine tõenditel, vaid hagejate seadusliku esindaja väidetel. Maakohus on tuvastanud, et hagejad viibivad kostja juures vähem kui kaheksa ööpäeva kuus, ilma et hagejad oleksid seda asjaolu vastavalt menetlusnormidele tõendanud. Seejuures on maakohus jõudnud ebaõige järelduseni, et on tõenäoline, et hagejad viibivad kostjaga järjest vähem. Hagejate esindaja on kohtuistungil selgitanud, et hagejad on kostja elukohas varem elanud, neil on seal sõbrad ning samuti elavad seal nende vanavanemad. Sellest tulenevalt jääb maakohtu järeldus, nagu hakkaks hagejate viibimine kostja juures paratamatult vähenema põhjendamatuks ja elulist olukorda arvestades ebaloogiliseks. Asjaolu, et hagejatel on kostja elukohas olemas sotsiaalne võrgustik, viitab hoopis vastupidisele – et nende side selle piirkonnaga on tugev ja nad ei väldiks kostja juures viibimist. See side ei ole praegu katkenud ja on tõenäoline, et ei katke ka tulevikus ülaltoodud põhjustel. Maakohus on teinud liiga üldistava järelduse, tuginedes oletuslikule käitumismustrile, mis ei põhine konkreetsetel tõenditel ega hagejate tegelikul elukorraldusel.
2. Maakohus ei ole arvestanud ka kostja tegelikku maksevõimet. Vaidlustatud otsuses puudub käsitlus ja põhjendus, miks on õigustatud elatise suuruse määramine suuremas ulatuses, kui seda on kostja reaalne sissetulek. Kostja neto sissetulek on 1179,53 eurot kuus, kuid hagejate kasuks mõisteti välja elatis kokku 1243,53 eurot kuus, mis indekseeritakse iga aasta
3. aprillil. See muudab otsuse täitmise objektiivselt võimatuks. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et kostjal puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Maakohus on selle vaidlustatud otsuses välja toonud, kuid on jätnud põhjendamata, kuidas saab kostja maakohtu hinnangul oma sissetulekut suurendada, kui tema sissetulek pole piisav ning tal pole ka kinnisvara, mida realiseerida. Elatise väljamõistmine ei tohi viia olukorrani, kus kostjal tuleb elatise maksmiseks võtta laenu, vahetada töökohta või teha muid koormavaid samme, mis kahjustaksid tema enda 6 2-25-10298 toimetulekut ja perekondlikku elu. Kostja töötab, täidab oma kohustusi ning on valmis lapsi igakülgselt toetama oma tegelike võimaluste piires. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta

§ 638

lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada osaliselt, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 646

ja § 656 lg 1 p-de 1, 5 ja lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. 13.

§ 646

kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1), arutada asja kohtuistungil (

§ 648

) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1).

14.

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on

§ 656

lg 1 p 1 eesmärk tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus

§ 656

lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid.

§ 656

lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (RKTKo 19.06.2017, 32-1-68-17, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). 14.1. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on palunud hagejatel esitada arvamuse kostja seisukohale hiljemalt 04.02.2026 (dtl 29). Hagejad esitasid 04.02.2026 vastuse kostja seisukohtadele koos uute tõenditega (dtl 32–52). Kuigi maakohus ei ole hagejate uute tõendite osas menetluslikku otsustust teinud, on maakohus tõendid vaikimisi vastu võtnud, sest on arvestanud ja hinnanud neid vaidlustatud otsuses. 10.02.2026 toimus kohtuistung, kus maakohus määras, et kohtulahend avalikustatakse 12.02.2026 (dtl 62, ajamärge 01:13:16). Arvestades, et 04.02.2026 esitasid hagejad seisukoha koos uute tõenditega ning maakohus ei võimaldanud kostjal uute asjaolude ning tõendite osas enne asjas otsuse tegemist oma seisukohta avaldada, on maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud

§ 651lg 1 p 1 alusel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik esitatud väidete suhtes vastuväiteid ega tõendeid esitada, mis võinuks mõjutada asja lahendust. 7 2-25-10298 14.2. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, et maakohus oleks pooltele menetluse kestel selgitanud tõendamiskoormist ega teavitanud menetlusosalisi sellest, millal lõpeb asjas eelmenetlus. Arvestades, et eelmenetluse lõppemisega on seotud avalduste, taotluste, tõendite, vastuväidete (

§ 329

) ning vastuhagi (

§ 373

) esitamise tähtaeg tuleb maakohtul menetlusosalistele selgitada, millises menetlusstaadiumis asi on, et menetlusosalistel oleks võimalik tõhusalt oma õigusi kaitsta ning kohtul tagada, et asi lahendataks õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

). 15.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud asja lahendamisel oluliselt ka

§ 436

lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata ning selgitamata, millistele kaalutlustele tuginedes on põhjendatud mõista ülalpidamiseks kohustatud vanemalt välja elatis summas, mis ületab tema tuvastatud sissetulekut. Seega ei ole vaidlustatud otsus valdavas osas kontrollitav. 15.1.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esiteks on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja teiseks, kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega tuleb hagejal tõendada, et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust omanud asjaolud on oluliselt muutunud. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-61-16, p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36). 15.

1. Vaidlustatud otsuses on maakohus suhtlemiskorra määruse täitmise osas teinud järelduse, et hagejad hakkavad kostja juures viibima järjest vähem ning seda kinnitab kohtupraktika. Viidatust ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks oma järelduste tegemisel tuginenud asjas esitatud tõenditele, mis kinnitaksid hagejate ja kostja vahelise sellise elukorralduse olemasolu või selle muutumist edaspidi. Samuti ei ole maakohus viidanud kohtupraktikale, millest nähtuks, et laste vanuse kasvades kujuneb elukorraldus üldjuhul maakohtu kirjeldatud viisil. Maakohus on tuvastanud, et siinsel juhul reguleerib hagejate ja kostja suhtluskorda Harju Maakohtu 12.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-4313 kinnitatud kompromiss ning õigesti viidanud Riigikohtu kujundatud seisukohale, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Maakohus ei ole aga tegelikkuses tuvastanud, kuidas on laste ja lahuselava vanema suhtlemise kord võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9276 tegemise ajaga muutunud ning kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse 8 2-25-10298 muutmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kindlaksmääratud suhtluskorrast lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p-d 13.1 ja 13.2), millist hinnangut maakohtu otsusest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kuidas on hagejate ja kostja suhtlemise kord võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9276 tegemise ajaga muutunud. Juhul, kui suhtlemise kord on muutunud, tuleb maakohtul hinnata, kas tegemist on ebaoluliste kõrvalekalletega, mis välistaksid praegusel juhul elatise suuruse muutmise või on suhtlemise kord muutunud sedavõrd olulisel määral, et annab aluse elatise suuruse muutmiseks. 15.
2. Teiseks on maakohus käsitlenud vanemate varalist seisundit. Maakohus tuvastas, et kostja netopalk on 1179,53 eurot kuus ning ta töötab endiselt mehaanikuna, nagu see oli ka varasema elatise väljamõistmise ajal, sh kostjal puudub muu vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Samas heitis maakohus kostjale ette, et ta ei ole teinud hagejate seadusliku esindajaga võrreldavaid pingutusi sissetuleku suurendamiseks ega ole toonud esile erandlikke asjaolusid, mis põhjendaksid elatise määramist alla miinimummäära, ning mõistis välja igakuise elatise summas, mis ületab kostja tegeliku sissetuleku. Selliste järelduste tegemisel ei ole maakohus sidunud väljamõistatud elatise suurust kostja tegeliku ülalpidamisvõimega ega põhjendanud, mille arvelt on kostjal objektiivselt võimalik väljamõistetud elatist tasuda. Seega on maakohus jätnud hindamata, kas kostja varaline seisund võimaldab temalt välja mõistetud ulatuses ülalpidamiskohustuse täitmist. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kohtu ette toodud asjaolud seoses kostja varalise seisundi muutumisega annavad aluse

§ 459lg 1 alusel elatise suurendamiseks.

15.

1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et pooled on menetluse kestel esitanud väiteid elatise osalise tasumise kohta, sh ajavahemiku osas, millest alates mõistis maakohus elatise hagejate kasuks välja. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagi rahuldamise korral neid väiteid kontrollida ning elatise võimalikul väljamõistmisel arvestada kostja poolt juba täidetud ülalpidamiskohustusega, vältimaks elatise väljamõistmist ulatuses, milles kohustus on täidetud.
2. Ülalmärgitut arvestades on maakohus jätnud läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse, rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata. Kirjeldatud menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel hageja muid apellatsioonkaebuse väiteid.
3. Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, lahendab kostja riigi õigusabi taotluse maakohus.
4. Ringkonnakohus leiab, et

§ 137

lg 11 alusel tuleb muuta maakohtu määratud hagihinda.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kui hagi on esitatud elatise maksete suuruse muutmiseks, tuleb hagihinna määramisel lähtuda hagi esitamisele järgneva üheksa kuu kehtivate maksete ja taotletavate maksete vahest (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 29). Seejuures on praegusel juhul ühes hagiavalduses esitanud viis last elatisenõude ühe vanema vastu, millisel juhul on iga lapse hagil oma hind (RKTKo 03.06.2015, 3-2-1-56-15, p 13). Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-9276 mõisteti välja 9 2-25-10298 elatis alates 01.07.2024 hageja I kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 123,78 eurot kuus, hageja II kasuks 105,21 eurot kuus, hageja III kasuks 101,24 eurot kuus, hageja IV kasuks 101,24 eurot kuus ning hageja V kasuks 119,11 eurot kuus. Ringkonnakohus märkis, et elatise baassummat indekseeritakse iga aasta

1. aprillil. Seega alates 01.04.2025, s.o enne hagiavalduse esitamist, tuli kostjal tasuda hagejale I elatist 130,32 eurot kuus, hagejale II 110,77 eurot kuus, hagejale III 106,80 eurot kuus, hagejale IV 106,80 eurot kuus ja hagejale V 125,65 eurot kuus. Hagejad palusid 30.06.2025 esitatud hagiavalduses suurendada elatist miinimummäärani, mis oli hagi esitamise seisule järgnenud üheksa kuu eest hageja I osas 279,24 eurot, hageja II osas 237,35 eurot, hageja III osas 228,85 eurot, hageja IV osas 228,85 eurot ja hageja V osas 269,24 eurot. Seega on hagi hind hageja I hagi osas 1340,28 eurot ([279,24 - 130,32] x 9), hageja II hagi osas 1139,22 eurot ([237,35 - 110,77] x 9), hageja III hagi osas 1098,45 eurot ([228,85 - 106,80] x 9), hageja IV hagi osas 1098,45 eurot ([228,85 106,80] x 9) ja hageja V hagi osas 1292,31 eurot ([269,24 - 125,65] x 9).
2. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ning vajadusel ka rahaline kindlaksmääramine otsustatakse uuesti asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 10