Obsah (9)

§ 104 § 1 § 3 § 13 § 16 § 44 § 54 § 100 § 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1987 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi AS-i Dimedium kaebus R

§ 104lg 2 ja Kar

S § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, väärteo toimepanemise aeg

detsembril
märtsil 2024 edastas Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektor K. K. AS Dimedium seadusliku esindaja e-posti aadressile eeltoodud väärteoprotokolli, mille palus AS-i Dimedium esindajal allkirjastada ning tagasi saata. Kirja kohaselt on lahend ja toimik tutvumiseks Ravimiametis alates
märtsist
märtsil 2024 palus kaitsja väärteotoimiku digitaalse koopia edastada menetlusaluse isiku kaitsjatele. Samuti palus kaitsja edastada ka kohtuvälise menetleja otsuse.
märtsil 2024 saatis Ravimiameti õigusosakonna juhataja A. V. kaitsjatele e-kirja, milles märkis, et kohtuvälise menetleja lahendit nimetatud asjas ei ole veel tehtud ning menetleja edastab järgneval nädalal väärteoprotokolli tutvumiseks. Ravimiameti
märtsi 2024 väärteoprotokoll
märtsil 2024 koostas Ravimiamet uue väärteoprotokolli väärteoasjas nr 958023000003, milles heidetakse AS-le Dimedium ette

§ 104lg 2 ja Kar

S § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist.

Väärteoprotokollis on kajastatud, et rikkumine seisnes väärteoprotokolli kohaselt selles, et
detsembril 2023 (kohtu arvamuse kohaselt ilmselt vale aastanumber) saadeti ravimid Metomotyl 2,5 mg/ml partii nr XXX (20 tk), Metomotyl 5 mg/ml partii nr XXX (20 tk), Forthyron flavour 200 mcg partii nr XXX (100 tk), Forthyron flavour 400 mcg partii nr XXX (100 tk) ning saadeti vabastamata partiid Dimetium Lietuva UAB-sse. 12.12.2022 ja 13.12.2022 AS-s Dimedium toodetud ravimite kvaliteedinõuetele vastavust ettevõttes pädeva isiku poolt üle ei vaadatud ega kinnitatud, kuna pädeva isiku asendajani ei jõudnud infot, et ettevõttesse on saabunud tellimus ravimite tootmiseks (ümbermärgistamiseks), ümbermärgistamise läbiviimisest ega ka partiide vabastamise vajadusest. Partiid väljastati Dimedium Lietuva UAB-le edasise turustamise eesmärgil.
Väärteoprotokolli kohaselt toimusid ettevõttes
aasta septembrist ulatuslikud ümberkorraldused seoses T. U. (juhatuse liige, kes oli ühtlasi ka tootmise pädev isik) lahkumisega. Pärast T. U. lahkumist jäi ainsaks juhatuse liikmeks Ü. S., kes pidi tööd juhtima ja korraldama selliselt, et pärast T. U. lahkumist oleks tagatud tingimused ravimite nõuetekohaseks käitlemiseks, kvaliteedisüsteemi rakendamine ning pädeva isiku asendajale tagatud vajalikud tingimused tema kohustuste täitmiseks. Ü. S. ei informeerinud üheselt mõistetavalt ja selgelt oma töötajaid sellest, kes ja millises osas edaspidi ettevõttes täidab tootmise pädeva isiku ülesandeid, millest tulenevalt tekkis ettevõttes segadus ja teadmatus, kes ravimite tootmise pädeva isiku rolli edaspidi täidab. Seega ei loonud Ü. S. selliseid tingimusi, kus ettevõtte töötajad oleksid olnud teadlikud tootmisprotsessi korrektsest läbiviimisest ega pädeva isiku olemasolust. Teadmatuses ravimite käitlemise nõuetest olid nii tootmistöölised kui ka pädeva isiku asendaja ise. Ü. S. oleks pidanud tagama selle, et tootmise tegevusluba omavas ettevõttes on tootmise pädev isik kogu aeg olemas ning ettevõtte töötajad teavad, kes see isik on. Ü. S. juhatuse liikmena ei olnud lahkunud töötaja töökohustusi suunanud teistele töötajatele ega sellest ettevõttesiseselt teada andnud. Väärtegu pandi toime 3 kuud pärast pädeva isiku lahkumist. Ü. S. oli piisavalt aega ja võimalusi töötajaid teavitada või korraldada nende teavitamine.
Väärteoprotokolli tuuakse välja, et Ü. S. pani teo toime tegevusetusega, kuna ta ei andnud korraldusi üldse. Ravimite käitlemine, sh tootmine on tegevusloa kohustusega tegevusala. 2 / 23 Pädev isik peab ettevõttes olema igal ajahetkel, pädeva isiku eemalviibimise ajal täidab pädeva isiku ülesandeid pädeva isiku asendaja. AS-l Dimedium on mh kohustus rakendada ja töös hoida kvaliteedisüsteemi ning tagada pädevale isikule ja tema asendajale nende kohustuste täitmiseks vajalikud tingimused. Antud juhul ei olnud see üheselt selge pädeva isiku asendajale A. T., kes tunnistajana antud ütluste käigus selgitas, et ettevõttes toimus
aastal koosolek, mille käigus anti suuliselt teada, et A. T. enam tootmise pädeva isiku asendaja rolli täitma ei pea. Dokumentatsioonis sellekohaseid muudatusi aga ei tehtud. A. T. ei saanud teada
aasta detsembris ettevõttesse saabunud ümbermärgistamise tellimusest ega valmistoote hindamise ning vabastamise vajadusest, mistõttu ei olnud pädeva isiku asendajale A. T. tagatud võimalust enda kohustust täita ning M. R. ei teadnud, keda tuleks toodetud partiidest teavitada. Puudused kvaliteedisüsteemis ja selle rakendamises tingisid
detsembril
aastal olulise rikkumisena olukorra, kus ettevõttest väljatati turustamiseks vabastamata partiid Dimedium Lietuva UAB-sse.
Eeltooduga rikkus AS Dimedium

§ 104lõikest 2 tulenevaid nõudeid.

Kohtuvälisel menetlejal ei ole informatsiooni selle kohta, et Ü. S. oleks süüteo toime pannud tahtlikult, ta ei olnud erialase kvalifikatsioonita isikuna tuttav õigusaktidest tulenevate nõuetega tootmistegevusele. Asudes tegutsema ettevõtte juhatuse liikmena nagu ravimite tootmine pidi Ü. S. õigusaktidest tulenevad nõuded endale selgeks tegema. KarS § 18 lg 3 mõistes on tegu toime pandud hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ü. S. teost ei nähtu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Samas on väärteoprotokollis kirjas, et ümbermärgistatud, kuid vabastamata ravimite partiid saadeti välja ettevõtte töötaja M. R. poolt. Tootmisjuht on ütluste protokolli kohaselt öelnud, et lõpliku otsuse vabastamata partii majast välja saata võttis vastu tema, kuna ettevõttes oli tekkinud segadus seoses sellega, kes täidab pädeva isiku kohustusi ning tal puudus teadmine, keda ta peaks toodetud partiidest teavitama. Seega ei andnud ettevõtte ainus juhatuse liige Ü. S. töötajatele selgeid juhiseid senise tootmise pädeva isiku T. U. lahkumise järgselt, kuidas käituda olukorras, kus ettevõttes leiab aset tootmistegevus, sh kes täidab ettevõttes pädeva isiku kohustusi. Kuna pädeva isiku olemasolu ravimite tootmise ettevõttes on vastava tegevusloa kehtivuse eelduseks, peab olema ettevõttes määratud pädeva isiku asendaja, kes täidab pädeva isiku eemaloleku ajal või ootamatu lahkumise korral tema ülesandeid. Töö korraldamata jätmine 3 kuu jooksul ei ole aktsepteeritav ega põhjendatav. Ettevõtte seaduslikul esindajal tuli esimesel võimalusel esitada Ravimiametile taotlus uue pädeva isiku määramiseks. AS Dimedium
aprilli 2024 vastulause
aprillil 2024 esitas AS Dimedium kaitsjate vahendusel vastulause Ravimiameti
märtsi 2024 väärteoprotokollile. Vastulauses taotleb AS Dimedium väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Ravimiameti
aprilli 2024 väärteoprotokoll
aprillil 2024 koostas Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektor K. K. taaskord uue väärteoprotokolli väärteoasjas nr
Protokolli kohaselt on hulgimüügi tegevusloa omaja pädev isik tegevuslubade registri kohaselt T. U., pädeva isiku asendaja M. R.. Ravimite tootmise tegevusloa pädevaks isikuks oli samuti T. U. ning tootmise pädeva isiku asendaja A. T.. Faktiliselt oli T. U. lahkunud
septembril 2022 (hulgimüügist ja tootmisest), millest tegevusloa omaja ei ole Ravimiametit nõuetekohaselt teavitanud. Väärteo toimepanemise ajal täitis hulgimüügi tegevusloa omaja pädeva isiku ülesandeid asendaja M. R. ja tootmise tegevusloa omaja pädeva isiku ülesandeid asendaja A. T.. 3 / 23
Ravimiamet viis
jaanuaril 2023 AS-s Dimedium läbi sihtinspektsiooni ravimi tootmistegevuste kontrollimiseks. Inspektsiooni käigus tuvastati, et
aasta detsembris on AS-s Dimedium ümbermärgistatud, kuid väljastamiseks vabastamata ravimipartiid, väljastatud UAB-le Dimedium Lietuva. Kokku oli turustamiseks vabastamata väljastatud neli ravimipartiid: - Metomotyl 2.5 mg/ml, partii nr XXX (kogus 20 tk) – ümbermärgistatud 12.12.2022; - Metomotyl 5 mg/ml, partii nr XXX (kogus 80 tk) – ümbermärgistatud 12.12.2022; - Forthyron flavour 200 mcg, partii nr XXX (kogus 100 tk) – ümbermärgistatud 12.12.2022; - Forthyron flavour 400 mcg, partii nr XXX (kogus 100 tk) – ümbermärgistatud 13.12.2022
Ravimipartiide ümbermärgistamise tootmisprotsesside (kvaliteedikontroll) ja partiide vabastamise lõppkontrolli (turustamiseks lubamine) tegemise kohta puudus pädeva isiku kinnitus (Tervise- ja tööministri määrus nr 74 ravimite tootmise eeskiri § 9 lõike 3). Kontrolli käigus selgus, et ka puuduva pädeva isiku asendajal A. T. ei olnud võimalik ravimeid vabastada, sest tal puudus teadmine nende ravimite ümbermärgistamiseks saabumisest ja ka väljastamisest UAB-le Dimedium Lietuva.
Otsuse ravimite väljastamiseks tegi AS-i Dimedium tootmisjuht ja hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku asendaja M. R., kellel ei ole õigust tootmises ravimeid turustamiseks vabastada. M. R. töötab ettevõttes lisaks büroo- ja laojuhina ning klienditeenindusjuhina. Ilma M. R. vastava otsuseta ei oleks ravimeid AS-st Dimedium väljastatud.
veebruaril 2023 tegi Ravimiamet AS-le Dimedium ettekirjutuse nr JV-JV-15/23/1, mille kohaselt peatati loetletud ravimite turustamine ja kohustati koheselt turustamise peatumisest teavitama Dimedium Lietuva UAB-le. Ravimeid ostnud klientidele tuli edastada info, et neid ravimeid ei tohi edasi müüa ega manustada kuni Ravimiameti edasiste korraldusteni, kuna nimetatud partiide tootmisprotsessis (ümbermärgistamisel) esines oluline kõrvalekalle. 18.

§ 1

lg 1, lg 1 3 ja § 2 lg 11 kohaselt kohaldatakse ravimiseaduse nõudeid ka lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6.

§ 3

lg 1 kohaselt on ravimite tootmine, ravimite turustamine ja ravimite väljastamine käsitletav ravimite käitlemisena.

§ 3

lg 2 kohaselt on turustamine ravimite hulgimüük, jaemüük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine.

§ 13

lg 1 p 1 järgi võib Eestis müüa ja kasutada üksnes ravimeid, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks pädeva isiku või pädeva isiku asendaja poolt vabastatud.

§ 16

lg 2 kohaselt loetakse ravimite tootmiseks ravimite, sealhulgas vahetoodete valmistamist, steriliseerimist, pakendamist, märgistamist, ümberpakendamist, ümbermärgistamist, kvaliteedi kontrollimist ja partii vabastamist koos sellega kaasneva materjalide hankimise, vastuvõtu, säilitamise ja väljastamisega.

§ 44

lg 1 punktide 1, 3 ja 11 kohaselt on nii ravimite tootmise, kui ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja kohustuseks tagada tingimused ravimite nõuetekohaseks käitlemiseks ning täitma teisi käesolevast seadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

§ 54

lg 4 sätestab hulgimüügi tegevusloa omaja määratud pädevale isikule kohustuse tagada, et ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja müüdavad ravimid vastaksid ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele.

M. R. oli teadlik, et ravimipartiid on vaja peale ümbermärgistamist ja enne väljastamist vabastada, kuid seoses ümberkorraldustega ettevõttes tekkis tal segadus isiku osas, kes peaks ravimid vabastama. See ei tähenda siiski, et ta poleks olnud teadlik vabastamise vajadusest ja vabastamata ravimite väljastamise keelust. Seega tegutses M. R. kavatsetusega, sest ta seadis 4 / 23 eesmärgiks vabastamata ravimite väljastamise ja teadis, et väljastatavad ravimid on vabastamata. M. R. ei tegutsenud eksimuses koosseisuliste asjaolude suhtes.
M. R. tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. M. R. tegu vastab KarS § 27 mõttes sätestatud süüteokoosseisule, ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, puuduvad süüd välistavad asjaolud.
M. R. tegevus hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku asendajana on KarS § 14 lg 1 (01.11.2022 jõust. redaktsioon) alusel omistatav AS-le Dimedium.

§ 104

lg-s 2 on sätestatud juriidilise isiku vastutus ravimite käitlemisnõudeid rikkuva teo toimepanemise eest. M. R. on hulgimüügi pädeva isiku asendajana ja tootmisjuhina KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isikuks, kelle tegevuse saab juriidilisele isikule omistada. Tootmisjuhina vastab M. R. juhtivtöötaja tunnustele, kuna korraldab ettevõttes kindla töölõigu toimimist ja teiste töötajate tööd. Hulgimüügi pädeva isiku asendajana ja tootmisjuhina on M. R. ka AS-s Dimedium pädevaks esindajaks, kuna ta täitis tegu toime pannes enda tööülesandeid ja tegi seda oma töökohustuste piires. M. R. oli ravimite hulgimüügi tegevusloa pädeva isikuna pädevus teha ravimite väljastamise otsus. 22. Ümbermärgistatud, kuid vabastamata ravimite partiid saadeti AS-st Dimedium välja ettevõtte töötaja M. R. otsusel ja ettevõtja huvides. Tunnistaja ütluste protokollis ütles tootmisjuht M. R., et lõpliku otsuse vabastamata partiid majast välja saata võttis vastu tema, kuna ettevõttes oli tekkinud segadus seoses sellega, kes täidab pädeva isiku kohustusi ning tal puudus teadmine, keda ta peaks toodetud partiidest teavitama. Ettevõtte ainuke juhatuse liige Ü. S. ei olnud andnud oma töötajatele selgeid juhiseid, kes täidab ettevõttes ravimite tootmise pädeva isiku kohustusi. AS-l Dimedium ravimi tootmise tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omajana on kohustus

§ 44

lg 1 punktide 1, 1 1 ja 2 kohaselt tagada tingimused ravimite käitlemiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides esitatud nõuetega; rakendada kvaliteedisüsteemi, milles on muu hulgas kehtestatud vastutus, protsessid ja riskijuhtimise meetmed ja tagada pädevale isikule ning viimase äraolekul pädeva isiku asendajale tema kohustuste täitmiseks vajalikud tingimused ja vahendid. Ü. S. ei olnud ligikaudu 3 kuu jooksul taganud ettevõttes tingimusi ravimite nõuetekohaseks käitlemiseks ning tingimusi pädeva isiku kohustuste täitmiseks. Pärast pädeva isiku lahkumist ettevõttest 2022 septembris oleks nõuetekohane kvaliteedisüsteemi rakendamine ning ravimite käitlemiseks vajalike tingimuste loomine eeldanud selgete juhtnööride andmist edasise töökorralduse osas esimesel võimalusel pärast pädeva isiku lahkumist. Töö korraldamata jätmine 3 kuu jooksul ravimite tootmise ettevõttes ei ole aktsepteeritav ega kuidagi põhjendatav. Samuti tuli ettevõtte seaduslikul esindajal (antud juhul Ü. S.) esitada esimesel võimalusel taotlus Ravimiametile uue pädeva isiku määramiseks. 23. Kuna ravimite ümbermärgistamise tellimustöö vajas täitmist, siis vabastamata ravimite ettevõttest väljastamine on toimunud AS Dimedium majanduslikes huvides. AS Dimedium tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. AS-i Dimedium tegu vastab KarS § 27 mõttes seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja selles ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 24. Väärtegu on kvalifitseeritav

§ 104

lg 2 -

§ 44

lg 1, 1 1 ja 2;

§ 54lg 1 p 1 ja lg 4; § 13 lg 1 p 1 järgi.

AS Dimedium

mai 2024 vastulause
mail 2024 esitas AS Dimedium kaitsjate vahendusel vastulause
aprilli 2024 väärteoprotokollile. Vastulauses taotleb AS Dimedium väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb AS Dimedium väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Ravimiameti 17.05.2024 otsus 5 / 23
Kohtuvälise menetleja
mai 2024 otsusega määrati AS-le Dimedium

§ 104lg 2 alusel rahatrahv summas 4000 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on märgitud

aprillil 2024 koostatud väärteoprotokoll.
Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise suuruse. Menetlusaluse isiku teos esinevad karistust kergendavad asjaolud: AS Dimedium tegi Ravimiametiga koostööd nii rikkumise avastamise järgselt kui väärteomenetluse ajal. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. AS Diedium kaebus kohtuvälise menetleja otsusele
juunil 2024 esitas AS Dimedium kaitsjate vahendusel Ravimiameti
mai 2024 otsusele kaebuse, milles palub väärteomenetluse väärteoasjas nr 958023000003 väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetluse AS-i Dimedium suhtes otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud palub AS Dimedium jätta Eesti Vabariigi kanda.
AS-i Dimedium hinnangul ei ole menetlusalusele isikule esitatud väärteoetteheide tõendatud, kusjuures Ravimiamet on tõendite kogumisega rikkunud nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku põhiõigusi; menetlusaluse isiku derivatiivne vastutus on tuvastamata ning väärteoetteheide ei ole Ravimiseaduse (

) alusel karistatav. Alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Kaitsjad taotlevad menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda. Ravimiameti kirjalik seisukoht

augustil 2024 esitas kohtuväline menetleja Tartu Maakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles palub AS-i Dimedium kaebuse jätta rahuldamata ning jätta jõusse kohtuvälise menetleja
mai 2024 otsus. Menetluskulud palub kohtuväline menetleja jätta poolte endi kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites rõhutanud, et seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (näiteks RKKKo 3-1-1-2-16, p 9).
Kohus kontrollib käesoleva otsuse raames seda, kas kohtuvälises menetluses kogutud tõendid kinnitavad AS Dimedium poolt Ravimiameti 17.05.2024 otsuses neile etteheidetava teo toimepanemist, kas on täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis, samuti, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Lisaks eeltoodule avaldab kohus otsuses oma seisukoha ka kõigi AS Dimedium kaebuses esitatud kohtuvälise menetleja otsuse kohta esitatud etteheidete osas.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks struktureerida otsus tulenevalt kaebuses esitatud etteheidetest. Kohus võtab seisukoha selles, kas Ravimiameti poolt AS-ile Dimedium etteheidetav tegu on tõendatud ja kas kõik kohtuvälises menetluses kogutud tõendid on kogutud seaduses sätestatud korras (A), seejärel võtab kohus seisukoha selles, kas AS-ile Dimedium etteheidetav tegu on karistatav Ravimiseaduse (

) alusel (B), samuti hindab kohus seda, kas M. R. tegevusega saab sisustada AS-ile Dimedium etteheidetavat tegu (derivatiivne vastutus) (C), tulenevalt vastustes eelnevatele küsimustele võtab kohus seisukoha kaebuses välja toodud alternatiivsele võimalusele väärteomenetluse lõpetamiseks (D) ja Ravimiameti poolt mõistetud karistuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas (E) ning 6 / 23 seejärel avaldab kohus oma arvamuse menetluskulude osas (F) ning lõpliku seisukoha kaebuse osas (H). A

AS Dimedium kaitsja leiab kaebuses, et kohtuväline menetleja on tõendite kogumisega rikkunud tunnistajate põhiõigusi järgmiselt.
Tunnistajate M. R.
juuni 2023 ja A. T.
juuni 2023 ülekuulamisel puuduvad andmed selle kohta, mis on olnud väärteoasja nr 95802000003 esemeks. Nimelt ei ole kohtuväline menetleja tunnistajatele esitanud väärteo lühikirjeldust, seega ei ole tunnistajatel olnud adekvaatset võimalust hinnata, kas nende poolt väärteoasjas nr 958023000003 tunnistajatena ütluste andmine võiks neid süüstada. Tunnistajate Ü. S.
veebruari 2023, T. U.
veebruari 2023 ja M. R.
veebruari 2023 ütluste võtmise protokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja menetlenud väärteoasja nr 958023000001

§ 104lg 1 alusel tunnistaja A.

T. suhtes. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule omistanud mh tunnistaja M. R. tegevust. Seega võisid M. R. ja A. T. ütlused tunnistajaid süüstada. Jättes tunnistajatele esitamata väärteo lühikirjelduse, mille kohta kohtuväline menetleja tunnistajatelt ütluste andmist nõudis, on kohtuväline menetleja rikkunud M. R. ja A. T. põhiõigusi ning nimetatud protokolle ei ole lubatud väärteomenetluses kasutada menetlusaluse isiku süü tõendamiseks.

Kohtuväline menetleja on kasutanud menetlusealuse isiku karistamisel väärteoasjas nr 958023000003 tõendina ütluste andmise protokolle (tunnistajate T. U., M. R., Ü. S. antud ütlused), mis pärinevad teisest tuvastamata esemega ja kolmanda isiku suhtes läbiviidud väärteomenetlusest (väärteoasi nr 958023000001). Kohtuväline menetleja on rikkunud tunnistajate T. U. põhiõigusi 16.02.2023 ülekuulamisel, M. R. põhiõigusi
veebruari 2023 ülekuulamisel ja Ü. S. põhiõigusi
veebruari 2023 ülekuulamisel, kuna protokollides puuduvad andmed väärteoasja nr 958023000001 eseme kohta, mistõttu ei olnud tunnistajatel adekvaatset võimalust hinnata, kas nende poolt väärteoasjas nr 958023000001 tunnistajana ütluste andmine võiks neid süüstada. Väärteootsusest tulenevalt omistatakse menetlusalusele isikule just tunnistajate M. R. ja Ü. S. tegevust/tegevusetust. Nimetatud protokolle ei ole lubatud väärteomenetluses kasutada menetlusaluse isiku süü tõendamiseks, kuna kohtuväline menetleja rikkus M. R., Ü. S. ja T. U. põhiõiguseid.
KrMS § 63 lg 2 kohaselt ei või süüteomenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada tõendeid, mis on saadud põhiõiguste rikkumise teel. Tõendi kasutamine on lubamatu, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud süüteomenetluslikke garantiisid, nt PS § 22 lg-st 3 või KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (RKKKo asjas nr 4-18-51, p 6). Sealjuures tuleb muus menetluses kogutud tõendeid hinnata süüteomenetlusliku tõendamise üldiseid reegleid (RKÜKo asjas nr 3-1-1120-03, p 17), sh isikule enese mittesüüstamise privileegi tutvustades.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on asja nr 4-17-5471 punktis 11 korranud seisukohta, et kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. See käib ka tunnistaja ütluste kohta.
Kohus kutsus kõik väärteoprotokollis nimetatud tunnistajad kohtusse ja küsitles tunnistajaid nii AS-ile Dimedium etteheidetava teo asjaolude väljaselgitamiseks kui ka Ravimiameti poolt kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamise toimingute seadusele vastavuse hindamiseks.
Kohus selgitas tunnistajatele M. R., Ü. S., T. U. ja A. T. ülekuulamise eelselt nende õigusi, s.h õigust keelduda ütluste andmisest, juhul kui need võivad neid endid või nende 7 / 23 lähedasi süüstada. Kohus selgitas enne tunnistajate ülekuulamist ka väärteoasja nr 95802000003 esemeks olevaid asjaolusid ulatuses, mis peaks tunnistajale teada olema, et otsustada, kas ta saab kohtus ütlusi anda või on tal alus ütluste andmisest keelduda. Kõik eespool nimetatud tunnistajad kinnitasid, et saavad ütlusi anda. Ükski tunnistajatest ei avaldanud, et ta kohtuvälises menetluses Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektor K. K. poolt ülekuulamisel poleks aru saanud, millega seoses teda üle kuulatakse. Kuigi kohus saab väärteoasja lahendamisel aluseks võtta vaid vahetult kohtus tunnistajate poolt antud ja protokollitud ütlused, tutvus kohus kohtuvälises menetluses koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollidega ulatuses, mis võimaldas hinnata, kas kõigile tunnistajatele tutvustati nende õigusi ja kohustusi. Kohus rikkumisi ei tuvastanud. Tunnistajad ei avaldanud kohtus ühtegi sellist asjaolu, mille tõttu saaks nõustuda kaitsja poolt kaebuses viidatud seisukohaga (vt kaebuse punktid 13-15), et tunnistajatele ei tutvustatud enese mittesüüstamise privileegi, mistõttu Ravimiamet poleks tohtinud tunnistajate ütlusi tõendina kasutada.
Puutumuses AS-ile Dimedium etteheidetava teoga avaldasid tunnistajad kohtus järgmist.
Tunnistaja M. R. kinnitas, et tema tegi 13.12.2022 otsuse ravimid (väärteoprotokollis- ja otsuses kajastatud) AS-ist Dimedium välja saata, vaatamata sellele, et AS Dimedium polnud talle sellist pädevust ette näinud. Tunnistaja kinnitas, et ta teadis, et ta ei tohi vabastamata ravimeid välja saata. Teadmine tulenes töökogemusest ja eeskirjadest, mis AS-is Dimedium on sätestatud. M. R. avaldas ka seda, et vabastamata partiide väljastamisega rikkus ta AS Dimedium sisekorraeeskirju. Samuti märkis tunnistaja, et teda survestas kiirus – nendel, kes soovisid ravimeid saada oli ravimeid väga kiiresti vaja. M. R. selgitas, et ametijuhendi kohaselt oleks tema vabastamise protsessi kohaselt pidanud peale tootmise lõpetamist teavitama pädevat isikut või tema asendajat, kuid ta ei teavitanud neid. M. R. kinnitas, et ta ei teavitanud ka AS Dimedium juhatuse liiget Ü. S., et kavatseb väljastada vabastamata partiid ja võttis ise otsuse vastu. Tunnistaja selgitas, et AS-is Dimedium on tänaseks täiendatud protsesse ja eeskirju ning tegevused toimuvad vastavalt eeskirjadele, ei ole seda, et eeskiri on ühtmoodi ja tegevused teistmoodi. Protsesse on parandatud, kontrollitud ja seni kuni tootmises pädevat isikut ei ole majas, kaubad välja ei lähe. Senikaua on kaubad lukustatud ukse taga kuni tuleb vabastus. Peale 13.12.2022 pole rohkem olnud olukordi, kus tunnistaja on toomisjuhina lubanud väljastada ravimeid, mis on vabastamata.
Tunnistaja Ü. S. avaldas kohtus, et oli detsembris 2022 AS Dimedium ainuke juhatuse liige. Kuni 2022 septembri keskpaigani oli temaga koos juhatuse liige ka T. U., kes lahkus töölt päeva pealt. Tunnistaja ütluste kohaselt ei vaadanud tema peale T. U. lahkumist üle protsesse ettevõttes, et veenduda, kuidas on kõik asjad tagatud. Tunnistajal oli tema enda sõnul täiesti oma rida ja väga mahukas töö. Ü. S. sõnul oli vastutus AS-is Dimedium jaotatud valdkonniti ja T. U. vastutusvaldkonnaks oli müügitöö juhtimine. Tunnistaja vastutusvaldkonnaks oli juhatuse liikmena tütarettevõtete raamatupidamise korraldamine, nendega tegelemine, nõukogule igakuise aruandluse esitamine, kokkulepped, auditeerimise korraldamine, pankadega suhtlemine, finantsaruandlus, likviidsus, maksete kontroll, suhtlus maksuametiga, seega kõik mis puudutas finantse. Ü. S. kinnitas kohtus puutumuses hulgimüügi või ravimite ümbermärgistamine nõuetekohasuse teemaga, et teab vaid seda, et kui seadus muutus ja ravimite hulgimüük muutus tootmiseks, siis tehti suured ümberkorraldused ja selles valdkonnas oli pädevaid isikuid vaja. Tunnistaja avaldas, et tookord luges materjalid läbi, aga ta pole üldse pädev sellel teemal rääkima. Ü. S. kinnitas, et M. R. ei teavitanud teda 2022 detsembrikuus, ei sellest, et AS-i Dimedium on saabunud ravimid, mis vajavad ümbermärgistamist ega ka sellest, et tal on tekkinud segadus AS Dimedium pädeva isiku osas. M. R. ei küsinud Ü. S., et kas ta võib konkreetseid ravimeid väljastada ja vabastada. 8 / 23
Tunnistaja T. U. kinnitas kohtule, et tema ei tööta alates
septembrist 2022 enam AS-is Dimedium. Tunnistajale teadaolevalt oli AS-is Dimedium määratud tootmise pädeva isiku asendajaks tema töötamise ajal A. T..
Tunnistaja A. T. töötab nii praegu kui töötas ka 13.12.2022 AS Dimedium müügiesindajana. Tunnistaja sõnul küsiti temalt, kas ta põhimõtteliselt oleks nõus olema tootmise pädev isik ja ta vastas, et kuna ta on seda varem teinud, siis võib ta sellega jätkata. A. T. kinnitas, et ta on teadlik sellest, mida AS-ile Dimedium ette heidetakse, so, et vabastatud on märgistust nõudev partii ilma allkirjata, ehk siis ravimid jäid 2022 detsembrikuus vabastamata. Tunnistaja sai sellest teada jaanuaris 2023, pärast seda kui toimus Ravimiameti kontroll. Tunnistaja avaldas, et ta ei tea, kas ta oli või polnud tööl sellel detsembrikuu kuupäeval kui ümbermärgistamine toimus nende konkreetsete vaidlusaluste ravimipartiide osas. Tunnistaja arvas, et pigem ta polnud sel päeval AS Dimedium ruumides. Tunnistaja kinnitas, et 13.12.2022 ei pöördunud keegi tema poole seoses sellega, et mõni ravimipartii oli vaja vabastada. Seda oleks pidanud tegema tootmisjuht M. R.. A. T. ütluste kohaselt lähtub pädeva isiku vastutus eelkõige ravimi toomise eeskirjadest, määrusest ja juhatus on see, kes määrab inimese, kes selle vastutuse enda peale võtab. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kui tema on AS Dimedium juhatuse liikme poolt nimetatud pädevaks isikuks, siis lähtub ta töös nii seadusest kui ka AS Dimedium sisekordadest.
Tunnistaja K. J. avaldas kohtus, et toimetas 11.01.2023 AS-is Dimedium seoses inspektsiooniga haldusmenetlust. Tegemist oli erandkorras etteteatamata inspektsiooniga. Tunnistaja selgitas, et AS Dimedium teeb peale hulgimüügi ka veel ühte tootmistegevust ehk siis ravimite ümbermärgistamist. Kuna oli teada, et tootmise pädev isik oli lahkunud juba septembris, siis otsustas ta üle vaadata, kuidas seal tootmisega olukord on. K. J. avaldas, et ta kogus kohapeal tõendeid - tegi fotosid 2022 aasta partii protokollile.
Kohus avaldas 24.04.2024 väärteo protokolli lisad 3-6 (toimikus lk 119-122) ja näitas neid tunnistajale. Tunnistaja kinnitas, et need on tema tehtud fotod.
Tunnistaja K. J. selgitas kohtus, et mittevastavus vabastamise protseduuris seisnes selles, et ravimite partii protokolli selles osas, kus peaks olema pädeva isiku kinnitus selle kohta, et partii või ilmselt pakendamine ehk tootmisprotsess on toimunud vastavalt GMP-le ja vastavalt nõutele, ei olnud ei kuupäeva, ega pädeva isiku allkirja. K. J. sõnul öeldi talle, et see partii on välja saadetud. Tunnistaja selgitas, et partiid ei tohtinud ilma vabastamiseta välja saata. Vabastamise protsess seisneb selles, et pädev isik kontrollib üle partii protokolli. Ta peab olema teadlik, et kui on kasutatud mingisuguseid seadmeid, et seadmed, ruumid vastaksid nõuetele ehk siis pädev isik ütleb, et kõik on tehtud vastavalt nõuetele. Tema on see, kes kõik üle kontrollib ja vastutab selle eest. Tunnistaja selgitas ka seda, et kuna ta on inspektorina varem AS-is Dimedium käinud, siis pidid AS Dimedium töötajad teda nägupidi teadma. Tunnistaja arvamuse kohaselt ei pea ta iga kord inspektsiooni eelselt õiguslikku alust ette kandma, sest kui on inspektsioon, siis nad teavad, et Ravimiametil on õiguslik alus selleks, sest Ravimiamet on järelevalve asutus. Tunnistaja selgitas ka seda, et tema arvates on tal inspektorina õigus välja küsida kõik dokumendid, mida ta tahab välja küsida või mida ta peab põhjendatuks välja küsida ja AS Dimedium peab need esitama. K. J. kinnitas, et tal on pädevus menetleda Ravimiametis ka väärteoasju.
Kohus lubas tunnistajal tutvuda kohtutoimikus lehekülgedega 111-115, kus asub inspektsiooniakt nr JV-12/23/5 kuupäevaga 11.01.
K. J. kinnitas kohtus, et tema on selle inspektsiooniakti koostanud haldusmenetluses, kus ta tegi ka fotod ravimite ümbermärgistamise tööprotokollidest. Fotod talletas Ravimiameti kõvakettale, mis on inspektsiooni kaustas, mis on osa haldustoimiku materjalidest. Tunnistaja avaldas, et ta pole olnud käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja rollis. Kohtuväline menetleja oli K. K.. Tunnistaja oli isikute ülekuulamisel pealtvaataja rollis. 9 / 23
Kaitsja on AS Dimedium kaebuses asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja on tõendite kogumisega rikkunud menetlusaluse isiku põhiõigusi. Rikkumine seisnes alljärgnevas.
K. J. on kohtuvälise menetlejana Ravimiameti esindajana viinud menetlusaluse isiku suhtes (paralleelselt väärteomenetlusega) läbi riikliku järelevalve (haldusmenetluse)

§ 100§ 101 ja § 1011 alusel.

K. J.

oktoobri 2023 ütluste võtmise protokolli kohaselt on K. J. Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist. Protokollis antud ütluste kohaselt töötas K. J.
aasta jaanuaris kohtuvälise menetleja järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektorina ning teostas menetlusaluse isiku ruumides
jaanuaril 2023 etteteatamata järelkontrolli. Ka
jaanuari 2023 kuupäeval on kohtuvälise menetleja isiku kui inspekteeritava suhtes allkirjastanud inspektsioonikirja nr JV-12/23/5 K. J. Riikliku haldusmenetluse käigus oli K. J. õigus siseneda menetlusaluse isiku ruumidesse ilma maakohtuniku loata ning küsitleda menetlusalust isikut ja nõuda temalt dokumente. Süüteomenetluses ei oleks K. J./kohtuvälisel menetlejal olnud õigust siseneda ruumidesse ning nõuda ütlusi ega dokumente. Seega ei vasta menetlustoimingute käigus menetlusaluse isiku ruumidest tuvastatud andmed, menetlusaluselt isikult väljanõutud selgitused ja dokumendid süüteomenetluses kasutatavate tõendite nõuetele, mistõttu ei saa haldusmenetluses kogutud andmeid süü tõendamiseks kasutada.
K. J. viibis väärteoasjas nr 958023000001 läbiviidud menetlustoimingutel järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektorina (M. R.
veebruaril 2023 ütluste võtmine, Ü. S.
veebruaril 2023 ütluste võtmine, T. U.
veebruaril 2023 ütluste võtmine). K. J. tulnuks taanduda väärteoasjas nr 958023000001 VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse aluseks olnud väärteoprotokollis tuginenud eelnimetatud ütluste võtmise protokollidele väärteoasjas nr 958023000001 osana käesoleva väärteoasja menetlusest. Seega on K. J. osalenud kohtuvälise menetleja hinnangul käesolevas menetluses. Kuna K. J. on väärteomenetluses ebaseaduslikult kohtuvälise menetlejana osalenud, ei ole K. J. käsitatav tunnistajana, vaid kohtuvälise menetlejana, kes ei saa olla väärteomenetluses tõendiallikaks. K. J. ütluste võtmise varjus on kohtuväline menetleja loonud näilikult mulje, et K. J. poolt antud ütlused on esitatud kohtuvälisele menetlejale ütluste andmise käigus, kuigi tegelikkuses koguti andmed haldusmenetluse käigus. Kuigi esitatud dokumendid on esitatud näilikult tunnistaja ütluste võtmise protokolli lisadena, ei muuda selliste dokumentide päritolu (haldusmenetluses rakendatud kaasaaitamiskohustuse tõttu menetlusaluselt isikult pärinenud dokumendid).
Ravimiamet on kirjalikus vastuses kaebusele märkinud, et K. J. ei olnud väärteomenetluses ametnikuks, kes väärtegu menetles. Kohtuvälise menetleja ametnikuks oli K. K.
VTMS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta muul põhjusel ei saa olla erapooletu.
Kohus on seisukohal, et asjaolu, et isik viibib tunnistaja ülekuulamise juures, et muuda teda automaatselt väärteomenetlust läbiviivaks ametnikuks. Ametnikuna saab käsitleda isikut, kes küsitleb tunnistajat ja teostab muid väärteomenetluses vajalikke toiminguid. Kohtule esitatud tõendite põhjal, ei olnud K. J. väärteoasjas nr 958023000003 menetlejaks.
K. J. kuulati väärteomenetluses üle kui tunnistaja tema poolt inspektsioonis tajutud asjaolude kohta. Nõustuda saab Ravimiameti seisukohaga, et K. J. kui tunnistaja antud ütlused käsitlevad faktilisi asjaolusid ja inspektsioonis vahetult tajutud tõendamiseseme asjaolusid. Seega K. J. viis küll läbi
01.2023 inspektsiooni järelevalvet tegeva ametnikuna, kuid edasises menetluses ei ole K. J. kohtuvälise menetlejana osalenud ega väärtegu menetlenud.
Kaebuse punktis 17 on kaebaja välja toonud, et kui haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom viitab isiku 10 / 23 poolt toime pandud kuriteole, on isikul õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile isegi siis, kui kriminaalmenetlust ei ole veel alustatud (vt RKKKo 3-1-1-39-05, p-d 12– 15). Oluline on isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom – kas see viitab isiku poolt toime pandud kuriteole või mitte (vt samas, p 15). Haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud süüstavad ütlused ei ole süüteomenetluses lubatavad isegi siis, kui isik haldusmenetluses vaikimisõigusele ei tuginenud (vt RKPJVKm 3-4-1-15-10, p 27). Õigusega keelduda enda vastu tunnistamisest on vastuolus ka see, kui teises menetluses sundkorras saadud ütlusi, mis on küll esmapilgul õigusrikkumist eitavad, kasutatakse süüteomenetluses selleks, et vaidlustada või seada kahtluse alla süüdistatava teisi ütlusi või muid tema poolt esitatud tõendeid või õõnestada muul viisil süüdistatava usaldusväärsust (vt RKKKo nr 3-11-57-07, p-d 8, 14–17).
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega (vt John Murray v. Ühendkuningriik lahend
veebruarist 1996, p 45; Saunders v. Ühendkuningriik, lahend
detsembrist 1996, p-d 6869; J. B. v. Šveits, lahend
maist 2001, p 64). Samuti on EIK leidnud, et EIÕK art 6 lg-t 1 on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles ei ole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises (vt J. B. v. Šveits, p 66).
Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et tõendeid, mille kogumisel on jäetud isikule seadusega ette nähtud (sh PS § 22 lg-st 3, KrMS § 34 lg 1 p-st 1 ja VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tulenevad) õigused tagamata, ei saa kasutada väärteo asjaolude tõendamisel (vt RKKKo 3-11-119-16, p 10).
Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteomenetluses on AS Dimedium läbi oma töötajate andnud haldusmenetluses üle dokumendid vabatahtlikult. Tunnistaja M. R., kes koos teiste töötajatega Ravimiameti esindajatele dokumendid edastas või üle andis, pole viidanud ütluse andmisel sellele, et andis dokumendid üle kellegi sunni või ähvarduse tõttu. Olukorras, kus M. R. on ise kinnitanud oma eksimusi ravimipartiide vabastamise menetluses, jääb kohtu arvamuse kohaselt ainetuks kaitsja püüe viidata menetlusaluse isiku põhiõiguste riivele.
K. J. ülekuulamise lisadena esitatud tõendid on toimikus esitatud iseseisvate tõenditena VTMS § 314 lg 1 alusel.
Kohus on seisukohal, et kõigi tunnistajate kohtus antud ütlused on usaldusväärsed. Tunnistajate ütlustes pole vasturääkivusi.
Tunnistajad M. R., Ü. S., A. T. ja K. J. on andnud ütlused selle kohta, et AS-ist Dimedium väljastati ravimeid, mida ei olnud eelnevalt vabastatud. Seega on juba läbi tunnistajate ütluste leidnud tõendamist, et ravimipartiide ümbermärgistamise tootmisprotsesside (kvaliteedikontroll) ja partiide vabastamise lõppkontrolli (turustamise lubamine) tegemise kohta puudus pädeva isiku kinnitus.
Kohus uuris 11.10.2024 kohtuistungil 24.04.2024 väärteoprotokollis viidatud tõendeid välja arvatud ühe erandiga – kohus ei avaldanud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlusi (tl 159-161). Kaitsja taotlusel ei kohustanud kohus 11.09.2024 kohtumääruses AS Dimedium seaduslikku esindajat S. I. kohtuistungist osa võtma. S. I. osales 11.10.2024 kohtuistungil, kuid 22.10 2024 istungil mitte. Kaitsja ega ka kohtuvälise menetleja esindajad ei taotlenud S. I. ülekuulamist kohtus. Ka kohus ei pidanud seda vajalikuks põhjusel, et kohtuvälises menetluses tema poolt antud ütlustest tulenevalt puudus S. I. teadmine asjaolude kohta, mida on Ravimiamet oma 17.05.2024 otsuses AS-ile Dimedium ette heitnud. 11 / 23
Kaitsja on kaebuses välja toonud, et K. J. ütluste lisadena esitatud fotod on käsitatavad lubamatute tõenditena, sest need ei ole eestikeelsed ega eesti keelde tõlgitud.
Kohus nõustub kaitsja seisukohaga.
KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. VTMS § 2 sätestab, et kui VTMS ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.
Kohtule esitatud tõendid fotode kujul -11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis tehtud foto 12.12.2022 ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 20C113; 11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis tehtud foto 12.12.2022 ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 21K084; 11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis tehtud foto 12.12.2022 ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 142420; 11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis tehtud foto 13.12.2022 ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 142432 – on inglise keeles ja eesti keelde tõlkimata.
Kohus on seisukohal, et eesti keelde tõlkimata tõendid tuleb jätta KrMS § 10 lg-te 1 ja 3 ning VTMS § 2 kohaselt tõendikogumist välja.
Kaebuses leitakse, et menetlusaluse isiku
novembril
a saadetud e-kiri on lubamatu tõend. Nimetatud kirjavahetus on alguse saanud
oktoobril 2022 Ravimiameti poolt menetlusaluse isiku poole pöördumisega haldusmenetluse käigus. Kohtuväline menetleja soovib väärteomenetluses tugineda tõendile, mis sisaldab menetlusaluse isiku poolt haldusmenetluses kohtuvälisele menetlejale antud kirjalikke ütlusi. Kohtuväline menetleja soovib eelnimetatud tõendiga tõendada, kes oli menetlusaluse isiku hulgimüügi pädeva isiku asendajaks ning kes saatis e-kirja. E-kiri on lubamatu tõend, sest haldusmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud kirjalikele ütlustele tuginemine rikub menetlusaluse isiku mittesüüstamise privileegi.
Kohus leiab, et tegemist ei ole lubamatu tõendiga. Kohtu arvamuse kohaselt on tegemist KrMS § 63 lg 1 mõtte kohaselt tõendina muu dokumendi vormis. Tõendi kohaselt oli AS-is Dimedium hulgimüügi pädeva isiku asendajaks rikkumise ajal M. R.. Kirja on saatnud M. R. sooviga kinnitada AS-i Dimedium tootmises pädevaks isikuks K. K. (tl 133).
Kaebuses leitakse, et ka menetlusaluse isiku
augusti 2015 ravimite laost väljastamise kord on lubamatu tõend. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja kohtuvälises menetluses tõendanud, mil viisil on kohtuväline menetleja saanud juurdepääsu ravimite väljastamise korrale. On kõrvaldamata kahtlus, et kohtuväline menetleja on tõendi kogunud haldusmenetluse käigus ja see kahtlus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega on tegemist lubamatu tõendiga, kuna haldusmenetluses menetlusaluselt isikult väljanõutud dokumentidele tuginemine rikub menetlusaluse isiku mittesüüstamise privileegi.
Kui haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom viitab isiku poolt toime pandud kuriteole, on isikul õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile isegi siis, kui kriminaalmenetlust ei ole veel alustatud (RKKKo asjas nr 3-1-1-39-05, p 12-15). Haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud süüstavad ütlused ei ole süüteomenetluses lubatavad isegi siis, kui isik haldusmenetluses vaikimisõigusele ei tuginenud (RKPJVKm asjas nr 3-4-1-15-10, p 27). Tõendeid, mille kogumisel on jäetud isikule seadusega ette nähtud õigused tagamata, ei saa kasutada väärteo asjaolude tõendamisel (RKKKo asjas nr 3-1-1-119-16, p 10). KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või 12 / 23 süüteoasjas tunnistajana osaleda kohtuvälise menetleja ametnik, kelle menetluses on süüteoasi. Kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1)
Ravimiamet on seisukohal, et väärteomenetlus on algatatud varasemates haldus- ja väärteomenetlustes kogutud andmete pinnalt, mistõttu on tuginetud ka varem kogutud tõenditele, selleks, et vältida vajadust korrata juba tehtud menetlustoiminguid. Kõik tõendid on kogutud menetlusreegleid järgides ja menetlusosaliste põhiõigusi austades. Väärteomenetluses ei ole keelatud tugineda varasemas menetluses, sh järelevalvemenetluses kogutud tõenditele, kui seejuures on arvestatud nende ülekandmise põhimõtetega menetlusse, mille tagajärjeks võib olla isiku karistusõiguslik vastutus.
RKÜKo on asja nr 1-17-2359 lahendi punktis 48 selgitanud, et isegi kui leiaks tõendamist menetlusõiguse rikkumine kõnealuste tõendite kogumisel, ei tooks see vältimatuna kaasa nende lubamatust isiku süüküsimuse lahendamisel. Kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Ainukese erandina on seadusandja sätestanud tõendi kasutamise absoluutse keelu olukordadeks, kus jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel pole järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 126 1 lg 4). Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused ähvarduste tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
oktoobri
a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p 13.) Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
aprilli
a otsus asjas nr 3-1-1-31-11, p 15).
Kohus ei tuvastanud, et Ravimiamet oleks tõendite kogumise korda oluliselt rikkunud, mistõttu ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et kõik haldusmenetluses kogutud tõendid tuleks tõendikogumist välja arvata.
Kaebuses on asutud seisukohale, et inspektsiooniakt JV-12/23/5 ei ole tõendina käsitatav, kuna ei sisalda kontrollitavaid algandmeid ega selles esitatud järelduste aluseks olevaid võimalikke dokumente. Menetleja hinnang ega analüüs ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend (RKKKo asjas nr 1-18-437, p 57).
Ravimiamet leiab, et inspektsiooniakt JV-12/23/5 on käsitletav tõendina – tegemist on sisult vaatlusprotokolliga, mis on vastavalt vormistatud. Tegemist ei ole menetleja hinnanguga.
K. J. ütlustega on tõendatud, et tema viis 11.01.2023 läbi AS-is Dimedium inspektsiooni ja vormistas inspektsiooniakti nr JV-12/23/
Inspektsiooni käigus ilmnes, et tootmises polnud AS Dimedium pädeva isiku asendaja vabastanud
ja
detsembril 2022 ümbermärgistatud partiisid
KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. 13 / 23
Kohus leiab, et inspektsiooniakt ei ole vaadeldav vaatlusprotokollina KrMS § 83 ja § 87 tähenduses. Küll aga on inspektsiooniakt JV-12/23/5 käsitletav tõendina muu dokumendi vormis. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tegemist on menetleja hinnanguga.
Inspektsiooniakti faktilisi asjaolusid kajastavas osas on kirjas faktid, näit. asjaolu, et tootmise pädev isik T. U. lahkus töölt 13.09.
Samuti on tootmist kajastavas osas fikseeritud, et inspektsiooni käigus esitatud ravimite ümbermärgistamise tööprotokollide kontrollimisel selgus, et pädeva isiku asendaja ei olnud vabastanud
ja
detsembril 2022 ümbermärgistatud partiisid (loetletud 4 partiid). Kohtu arvamuse kohaselt on tegemist faktilise asjaolu, mitte inspektori hinnanguga.
Eeltoodust tulenevalt leiab nõustub kohus Ravimiamati seisukohaga, et inspektsiooniakt JV-12/23/5 on käsitletav tõendina ning nimetatud tõend kinnitab asjaolu, et vaidlusalused ravimipartiid olid vabastamata.
Kohus märgib siinkohal ära ka selle, et inspektsiooniaktis kajastatu on kooskõlas tunnistajate M. R., A. T., Ü. S. ja K. J. ütlustega.
Kaebuses on märgitud ka seda, et menetlusaluse isiku poolt
detsembril 2022 kohtuvälisele menetlejale esitatud ravimite väljaveoteavitus (tl 123-124) ei tõenda ravimite väljaveoteavitust. Väärteoprotokolli kohaselt tõendab eelviidatud tõend menetlusaluse isiku poolt väärteokirjelduses nimetatud vabastamata ravimite saatmist
detsembril 2022 Dimedium Lietuva UAB-le. Ravimite väljaveoteavitus ei väljenda ravimite tegelikku väljavedu, vaid teavitust üksnes ravimite väljaveo kavatsusest.
Kaitsja esitas täiendava tõendina kohtule Leedu toidu- ja veterinaarameti otsuse (tl 88-90) ja tõlke (tl 91-94).
Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud tõendid kinnitavad 24.04.2024 väärteoprotokollis nimetatud vabastamata ravimite saatmist 13.12.2022 AS-ist Dimedium Dimedium Lietuva UAB-le.
AS Dimedium 03.11.2022 esitatud ravimite hulgimüügi tegevusloa muutmise taotlus, tõendab, et rikkumise hetkel oli AS-is Dimedium hulgimüügi pädeva isiku asendajaks M. R.
AS-i Dimedium 05.08.2015 ravimite laost väljastamise korrast nähtub, et ravimite väljastamise eest vastutab ettevõttes pädev isik, keda vajadusel asendab selleks volitatud laohoidja.
Tunnistaja M. R. avaldas kohtus, et kirjavahetus (tl 133-137) e-posti teel toimus tema ja Ravimiameti vahel pädevate isikute muudatuste taotluste osas. Esimese taotluse tegi tunnistaja ühe isiku peale nii tootmisele kui ka hulgimüügile. Kuna nii oli ka eelnevalt olnud, siis puudus tunnistajal sel hetkel teadmine, et need peavad olema erinevad isikud. M. R. väitel tehti taotlus Ravimiametile oktoobris-novembris Ravimiameti portaali kaudu. Taotlus esitati põhjusel, et oli vaja uut pädevat isikut. Uus tootmises pädev isik määrati AS-ile Dimedium 2023 alguses. Tunnistaja ütluste kohaselt oli AS-il Dimedium hulgimüügi poole osas inspektoritega kokku lepitud, et nad tulevad tegema hulgimüügi inspektsiooni. Kui inspektorid 11.01.2023 sisse astusid, siis oli kaasas ka tootmise inspektor, kes oli neile üllatus. Tunnistaja selgitas, et inspektsiooni protsess kestis pea terve päeva ja nägi välja selline, et oldi kõik ühes ruumis, kord küsiti hulgimüügiasju, kord küsiti tootmise asju. Tunnistaja kinnitas, et inspektsiooni käigus ka pildistati. Tootmise poole pealt osales Ravimiameti poolt inspektsioonis K. J. M. R. sõnade kohaselt viibis väärteomenetluses tema ülekuulamise juures samas ruumis K. J.. Tunnistaja kinnitas ka seda, et pärast inspektsiooni küsiti väärteoasjas tema käest ravimite partii protokolle. Tunnistaja ei mäletanud, kas sel hetkel, kui väärteomenetluses küsiti andmeid, kas selgitati, et seda teabenõuet ei ole kohustuslik täita. 14 / 23
Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud M. R. ütlused riimuvad K. J. ütlustega ja on kooskõlas ka dokumentaalsetes tõendites esitatud faktidega. B
Kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud analoogia keeldu. 95.

§ 1

lg-te 1 ja 1 3 kohaselt ei kohaldata

-i veterinaarravimite käitlemise ulatuses, milles seda reguleerib Euroopa Liidu määrus nr 2019/6. Määrus nr 2019/6 sätestab ammendava regulatsiooni mh veterinaarravimite müügiloale, müügiloa hoidja kohustustele ning müügiloa alusel tootmise ja partii vabastamise eest vastutava pädeva isiku kohustustele. Sealjuures ei muuda

§ 2

lg 11 Euroopa Liidu määruse osakohalduva õiguse kohaldumisala ega saa olla siseriikliku õigusaktina ülimuslik Euroopa Liidu õiguse ees. Seega on kohtuväline menetleja otsuses ja protokollis ebaõigesti tuginenud veterinaarravimite käitlemise nõuete osas

-le ning selle alusel kehtestatud siseriiklikele õigusaktidele. 96.

§ 104

ei sätesta vastutust Euroopa Liidu määruses nr 2019/6 kehtestatud nõuete rikkumise eest. Karistusõiguses on analoogia kohaldamise keeld (KarS § 2 lg 4) ning kehtib määratletuse põhimõte. Ravimiametil kui täitevvõimu esindajal ei ole võimalik karistatavuslünka

karistusseaduse sätte laiendava tõlgendamise kaudu kõrvaldada. 97. Ravimiamet on seiskohal, et

§ 1

lg 1, lg 13 ja § 2 lg 11 kohaselt kohaldatakse ravimiseaduse nõudeid ka lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6.

§ 3

lg 1 kohaselt on ravimite tootmine, ravimite turustamine ja ravimite väljastamine käsitletav ravimite käitlemisena.

§ 3

lg 2 kohaselt on turustamine ravimite hulgimüük, jaemüük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine.

§ 13

lg 1 p 1 järgi võib Eestis müüa ja kasutada üksnes ravimeid, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks pädeva isiku või pädeva isiku asendaja poolt vabastatud.

§ 16

§ 44

lg 1 punktide 1, 3 ja 11 kohaselt on nii ravimite tootmise kui ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja kohustuseks tagada tingimused ravimite nõuetekohaseks käitlemiseks ning täitma teisi ravimiseadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

§ 54

Ravimiseaduse § 1 lg 1 sätestab, et seadus reguleerib ravimite käitlemist ja väljakirjutamist, müügilubade väljaandmist, veterinaarravimite ja inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid, ravimireklaami ning ravimialast järelevalvet ja vastutust eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist.
Sama seaduse ja paragrahvi lõike 13 kohaselt ei kohaldata ravimiseadust veterinaarravimitele nendel juhtudel, kui kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167).
Ravimiseaduse § 2 lg 11 kohaselt käsitatakse ravimina ka veterinaarravimit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punkti 1 tähenduses.
Ravimiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et ravimite käitlemine ravimiseaduse tähenduses on ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, valmistamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, 15 / 23 transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega.
Ravimiseaduse § 3 lg 2 kohaselt on turustamine ravimiseaduse tähenduses ravimite hulgimüük, jaemüük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine.
Ravimiseaduse § 13 lg 1 p 1 sätestab, et Eestis võib müüa ja kasutada ainult Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid (edaspidi müügiloaga ravim), mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks vabastatud;
Ravimiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt loetakse ravimite tootmiseks ravimite, sealhulgas vahetoodete valmistamist, steriliseerimist, pakendamist, märgistamist, ümberpakendamist, ümbermärgistamist, kvaliteedi kontrollimist ja partii vabastamist koos sellega kaasneva materjalide hankimise, vastuvõtu, säilitamise ja väljastamisega.
Ravimiseaduse § 44 lg 1 p 1 sätestab, et ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja on kohustatud tagama tingimused ravimite käitlemiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides esitatud nõuetega.
Sama seaduse ja paragrahvi ning lõike punkt 3 kohaselt on et ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja on kohustatud tagama, et ravimeid väljastataks ainult nende ravimite käitlemise õigust omavale isikule käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
Ravimiseaduse § 44 lg 1 p 11 kohaselt on ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja on kohustatud täitma teisi käesolevast seadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
Ravimiseadus § 54 lg 4 sätestab, et ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on tagada, et ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja müüdavad ravimid vastaksid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele ning et peetaks kinni ravimite käitlemise ning arvestuse ja aruandluse nõuetest.
Kohus, analüüsinud eespool kajastatud

sätteid ja tutvunud Euroopa Liidu määrusega nr 2019/6, ei nõustu kaitsja poolt kaebuses kajastatud seisukohtadega ning nõustub selles küsimuses Ravimiameti poolt väljendatud arvamusega.

§-s 104 toodud karistusnorm ja seaduses kirjeldatud nõuded ravimite käitlemisele on käesolevas menetluses asjakohased ja kohaldatavad.

§ 1

lg 13 kohaselt ei kohaldata

-i, kui kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistati kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ. Asjakohased sätted on üle võetud riigisisesesse õigusesse, mistõttu on korrektne

-i sätetele viitamine. EL määrus nr 2019/6 on otsekohalduv juhul, kui sätteid ei ole riigisisesesse õigusesse üle võetud. Ka EL määruse nr 2019/6 rikkumisel ei ole välistatud riigisiseste sanktsioonide kohaldamine.

§ 104

sätestab vastutuse ravimi käitlemisnõuete rikkumise eest ja sealjuures ei ole nimetatud, kus sellised käitlemisnõuded peavad olema sisustatud. C

AS Dimedium kaebuses on märgitud, et väärteootsuses ja selle aluseks olevas väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja omistanud menetlusalusele isikule väärteoetteheitena samal ajal nii menetlusaluse isiku endise juhatuse liikme Ü. S. tegevusetuse kui ka menetlusealuse isiku töötaja M. R. tegevuse. Väärteoetteheite ebaselgus takistab menetlusaluse isiku efektiivse kaitseõiguse teostamist.
Kaebaja leiab, et tegevusetusdelikti puhul peab väärteoetteheitest nähtuma konkreetse isiku õiguslik kohustus nõutava teo tegemiseks (RKKKo 3-1-1-43-08, p 9). Kohtuväline menetleja on
03.2024 väärteoprotokollis jõudnud järelduseni, et juriidilisest isikust 16 / 23 tegevusloa omaja kohustused ei tekita kohustusi juhatuse liikmetele. Seega puudub vaidlus selles, et Ü. S. ei saa füüsilise isikuna sellise tegutsemiskohustuse täitmata jätmise eest vastutada. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on menetlusaluse isikule omistatud Ü. S. tegevusetust.
Kaebaja leiab, et väärteoetteheite kohaselt omistatakse menetlusalusele isikule ka tema töötaja M. R. tegu, kuid M. R. ei ole menetlusaluse isiku juhtorgani liige, juhtivtöötaja ega pädev esindaja. Juhtivtöötajana on käsitatav keskastme juht, kellel on konkreetses valdkonnas õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (RKKKo asjas nr 3-1-1-9-05, p 8). Pädeva esindajana on käsitatav füüsiline isik, kes on õigusrikkumise toime pannud oma tööülesandeid täites ja oma töökohustuste piires tegutsedes (RKKKo asjas nr 4-23-1254, p 13).
Kaebuses tuuakse välja, et väärteoetteheide menetlusalusele isikule seisnes ravimite mittenõuetekohases vabastamises. Väärteootsuses ja väärteoprotokollis puuduvad viited selle kohta, millisel õiguslikul (lepingulisel) alusel oli M. R. õigus iseseisvalt ravimite väljastamise üle otsustada (juhtivtöötaja roll) või tööülesandeks ja -kohustuseks ravimite väljastamine (pädeva esindaja roll). Vastuoluliselt väidab kohtuväline menetleja, et M. R. puudus tootmis-, büroo, lao- ja klienditeenindusjuhi ning pädeva isiku asendajana õigus otsustada vabastamata ravimite väljastamise üle. M. R. ei ole ka juriidilisest isikust tegevusloa omaja ega pädev isik, mistõttu ei saa M. R. ka füüsilise isikuna õiguslikult toime panna rikkumisi, mis seonduvad juriidilisest isikust omaja kohustustega. Samuti puuduvad väärteootsuses ja väärteoprotokollis faktilised asjaolud, millele tuginedes sisustatakse M. R. teo subjektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses ja protokollis esitanud üksnes negatiivse väite, mille kohaselt ei saa eeldada, et M. R. poleks olnud teadlik vabastamise vajadusest ja vabastamata ravimite väljastamise keelust. Sellega on kohtuväline menetleja pööranud ümber tõendamiskoormise, samas ei pea menetlusalune isik väärteomenetluses oma süütust tõendama. Seega on jäänud M. R. koosseisupärane väärteomenetluses tuvastamata ega ole menetlusalusele isikule omistatav KarS § 14 lg 1 alusel. Sealjuures ei ole ka kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata asjaolusid (RKKKo asjas nr 3-1-1-90-12, p 7).
Tunnistaja M. R. avaldas kohtuistungil, et tema tööülesanneteks AS-is Dimedium oli büroo haldamine ja korraldamine, laotöö korraldamine ja haldamine ja toomisjuhi poole pealt ravimite tootmise protsessides osalemine. Tunnistaja sõnul oli tal ka ametijuhend. Toomisjuhi ametijuhendi järgi olid kohustuseks ümbermärgistamise ja pakendamise protsessides osalemine. Tunnistaja selgitas vastates kaitsjale, et tootmisjuhi ametijuhendis polnud väga konkreetselt välja tema ülesanded, on üldine jutt - tootmise ümbermärgistamise ja pakendamise protsessid ja trükifailide säilitamine. Tunnistaja avaldas, et tootmisjuhi ametijuhendis polnud AS Dimedium määranud kohustust kontrollida üle, kas väljastatakse ravimid, mis on vabastatud. Samuti kinnitas tunnistaja, et tootmises pädeva isiku kohustuseks oli otsustada, et ravimid on vabastatud ja neid võib välja saata. Tunnistaja kinnitas, et tema tegi otsuse 13.12.2022 need ravimid AS-st Dimedium välja saata, vaatamata sellele, et AS Dimedium polnud talle sellist pädevust ette ei näinud, asjaolu, et teda survestas kiirus - see, kes soovis neid saada, neil oli väga kiiresti vaja seda ja seetõttu need läksid. M. R. selgitas, et ametijuhendi kohaselt oleks tema vabastamise protsessi kohaselt peale tootmise lõpetamist teavitama pädevat isikut või tema asendajat, kuid ta ei teavitanud. M. R. kinnitas, et ta ei teavitanud AS Dimedium juhatuse liiget Ü. S., et ta kavatseb väljastada vabastamata partiid ja võttis ise otsuse vastu. Seoses uue pädeva isiku määramisega tegi tunnistaja Ravimiameti e-portaali kaudu taotluse määrata üks pädev isik tootmisele ja hulgile. Tunnistaja selgitas, et kuna neil oli eelnevalt ka nii olnud, siis temal sel hetkel teadmine puudus, et need peavad olema erinevad isikud ja ta tegi taotluse ühe isiku peale tegevusloa kohta 2022 oktoobrisnovembris. Käesoleval ajal on AS Dimedium tootmises pädev isik A. T.. M. R. ei osanud 17 / 23 kohtus vastata, kas ja kes oli tema otsene ülemus. Tunnistaja ütluste kohaselt andis tema korralduse väljastada 13.12.2022 AS.st Dimedium ümbermärgistamisel olevad ravimid. Tunnistaja kinnitas, et sel hetkel puudus ravimite tootmistegevuse loa alusel pädev isik, kuid pädeva isiku asendaja oli olemas – paberite järgi A. T. Hulgimüügi tegevusloa alusel pädev isik samuti puudus, kuid pädevat isikut asendas tunnistaja ise. Tunnistaja sõnade kohaselt kontrollis ta ravimite väljastamise korralduse andmisel ravimite osas seda, et on õige infoleht õiges karbis ja õige toote juures ja siis protokollid. Tunnistaja M. R. kinnitas kohtus, et tootmisprotsessist vabastatud ravimid ei olnud 13.12.2022 pädeva isiku poolt vabastatud. Samuti kinnitas ta seda, et temal kui hulgimüügi pädeva isikuna ei olnud õigust vabastada sellist ravimit turule, mida ei olnud tootmises pädev vabastanud. Tunnistaja kinnitas ka seda, et teavitus selle kohta, et ravimid väljastatakse hulgimüügilaost teise liikmesriiki, siis tuleb Ravimiametile esitada teavitus, kus kirjeldatakse toote nimetusi ja koguseid, pakendi koode ja tootjaid ja teavitus esitatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast väljastamist. Käesolevas väärteoasjas nimetatud ravimid olid ära saadetud Dimedium Eestist Dimedium Leetu. Tunnistaja arvas, et Leetu saadetud ravimite osas esitas AS Dimedium ümbermärgistamise toimingute eest arve ning, et see on tasutud. Kaitsja küsimusele, et kas ta on selles veendunud, vastas tunnistaja, et eeldas seda, kuid tõsikindel ta pole ja peab seda kontrollima. M. R. avaldas kohtus, et vabastama partiide väljastamisega ta rikkus AS Dimediumi siseeeskirju. Tunnistaja selgitas ka seda, et käesoleval ajal on ta AS Dimedium juhatuse liige ja äriühing on täiendanud oma protsesse, eeskirju ja tegevused toimuvad vastavalt eeskirjadele, et ei oleks nii, et eeskiri on ühtmoodi ja tegevused teistmoodi. Tunnistaja sõnul on protsesse parandatud, kontrollitud ja hetkel on nii, et seni kui tootmispädevat isikut ei ole majas, siis kaubad välja ei lähe.
Ravimiamet leiab, et M. R. oli teadlik, et ravimipartiid on vaja peale ümbermärgistamist ja enne väljastamist vabastada, kuid seoses ümberkorraldustega ettevõttes tekkis tal segadus isiku osas, kes peaks ravimid vabastama. Ravimiamet leiab, et eeltoodu ei tähenda siiski, et M. R. poleks olnud teadlik vabastamise vajadusest ja vabastamata ravimite väljastamise keelust. Väärteoprotokollis leitakse, et M. R. tegutses kavatsetusega, sest ta seadis eesmärgiks vabastamata ravimite väljastamise ja teadis, et väljastatavad ravimid on vabastamata. M. R. ei tegutsenud eksimuses koosseisuliste asjaolude suhtes.
Ravimiamet on seisukohal, et M. R. tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. M. R. tegu vastab KarS § 27 mõttes sätestatud süüteokoosseisule, ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, puuduvad süüd välistavad asjaolud.
Samuti on Ravimiamet väljendanud väärteoprotokollis seisukohta, et M. R. tegevus hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku asendajana on KarS § 14 lg 1 (01.11.2022 jõust. redaktsioon) alusel omistatav AS-le Dimedium.

§ 104

Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et ümbermärgistatud, kuid vabastamata ravimite partiid saadeti AS-st Dimedium välja ettevõtte töötaja M. R. otsusel ja ettevõtja huvides. Tunnistaja on kohtus tunnistanud, et lõpliku otsuse vabastamata partiid majast välja saata võttis vastu tema. 18 / 23
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-43-08 punktis 9 asunud seisukohale, et „/…/ tegemist on juriidilise isiku väärteoasjaga, millest tulenevalt peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või (alates
juulist 2008 kehtivas karistusseadustiku sõnastuses) pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mis toob kaasa juriidilise isiku vastutuse. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
detsembri
a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 RT III 2007, 46, 368, p 8,
märtsi
a otsus asjas nr 3-1-1-4-06, p 5 ja
märtsi
a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10).
KarS § 14 lg 1 kohaselt on juriidilisele isikule võimalik omistada üksnes juhtorgani liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud füüsilise isiku tegu. Individuaalvastutuse põhimõtte kohaselt eeldab juriidilise isiku vastutuse tuvastamine ka juriidilise isiku huvides vahetult tegutsenud isiku koosseisupärase, õigusvastase ja süülise tegevuse tuvastamist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-9-05 pidanud vajalikuks märkida, et kuna KarS § 14 lg 1 nimetab lisaks juriidilise isiku organile eraldi ka juhtivtöötajat, ei pea isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või tegutsemata jättis, olema tingimata tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu juhtivtöötaja. On ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (vt p 7) (RKKKo 3-1-19-05 p 8).
/…/ Riigikohus on lugenud KarS § 14 lg 1 tähenduses pädevaks esindajaks, s.t füüsiliseks isikuks, kelle süütegu saab omistada juriidilisele isikule, töötaja, kes pani toime õigusrikkumise oma tööülesandeid täites ja oma töökohustuste piires tegutsedes (RKKK 09.11.2023, 4-23-270/23, p 13). Sellest saab lähtuda ka praegusel juhul. Pädevaks esindajaks KeÜS § 221 mõttes on muu hulgas töötaja, kes jättis tööandja nimel tegutsedes täitmata tööstusheite seadusest tuleneva kohustuse (RKKKo 4-23-1254 p 13).
Kohus on seisukohal, et tulenevalt M. R. ütlustest ja asjas kogutud tõenditestn saab M. R. pidada pädevaks esindajaks, sest ta pani toime õigusrikkumise oma tööülesandeid täites. M. R. on tunnistanud, et ta oleks pidanud teavitama ravimipartiide vabastamise vajadusest nii Ü. S. kui ka A. T., kuid ta ei teinud seda ja otsutas ravimipartiid ilma vabastamata välja saata. Arvestades asjaoluga, et M. R. oli 13.12.2022 hulgimüügi pädeva isiku asendaja ja tootmisjuht, saab asuda seisukohale, et ta oliKarS § 14 lg-s 1 nimetatud isikuks, kelle tegevuse saab juriidilisele isikule omistada.
Kohus leiab, et M. R. tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. M. R. on avaldanud, et ta teadis, et ilma pädeva isiku poolt ravimipartiid vabastamata, ei tohi seda väljastada, kuid sellele vaatamata ta tegi seda. Seega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.
Ravimiseaduse § 104 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse ravimi käitlemisnõuete ja vahendamisnõuete rikkumise eest.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas on tõendamist leidnud, et AS Dimedium on täitnud

§ 104

lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis seisnes

§ 44

lg 1 p-des 1,11, 2; § 54 lg 1 p-s 1 ja lg-s 4; § 13 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumises viisil, mida on kirjeldatud 24.04.2024 väärteo protokollis ja 17.05.2024 väärteootsuses..

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. 19 / 23 D
Kaebuses on välja toodud, et kohus võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi sedastatud kohtupraktika kohaselt ei too väärteo toimepanemine siiski vältimatult kaasa vajadust menetlusaluse isiku karistamiseks. Seejuures juhindutakse ka väärteomenetluses otstarbekuse kaalutlustel menetluse lõpetamisel kriminaalmenetlusõigusest (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Kohtul lasub karistuse kohaldamisel ka üldine kohustus järgida põhiseaduse § 11 teisest lausest tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet, mille järgi tuleb karistuse kohaldamine välistada, kui see oleks väärteo asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas (vt RKKKo 3-1-1-85-04, p-d 15-16). Sealjuures ei välista otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetluse lõpetamist asjaolu, et menetlusalune isik on teo toimepannud kutsetegevuses (vt RKKKo 3-1-1-29-11). Arvestades väärteomenetluse asjaolusid, oleks menetlusaluse isiku karistamine väärteo korras ilmselgelt mittemõõdukas meede, isegi kui mõni väärteo koosseis oleks kohtu hinnangul täietud (millise järeldusega menetlusalune isik ei nõustu).
Kaebaja leiab, et menetluslause isiku süü ei ole suur. Käesoleva väärteoasja tehiolusid iseloomustavaid andmeid hinnates ei ole võimalik jõuda ka järelduseni nagu oleks menetlusaluse isiku süü talle etteheidetavates rikkumistes suur. Tuginedes nii väärteoasja kui ka menetlusaluse isiku suhtes paralleelselt sama teo suhtes läbiviidava haldusasja materjalidele, on ilmne, et menetlusalune isik on viivitamata kohtuvälise menetleja etteheidetele reageerinud ning võimalikke rikkumisi kõrvaldama asunud. Seejuures tuleb märkida, et menetlusalusele isikule etteheidetavad rikkumised ei ole olnud süsteemsed ning menetlusalune isik ei ole põhjustanud kahju talle etteheidetava rikkumisega. Rõhutada tuleb ka menetlusaluse isiku poolset igakülgset koostöövalmidust Ravimiametiga võimalike probleemkohtade märkamisel ning tahet ja valmidust nende kõrvaldamisel.
Samuti on kaebaja arvamusel, et puudub avalik menetlushuvi. Karistamise aluseks on isiku süü ning seda on võimalik hinnata üksnes konkreetses väärteoasjas tegelikult asetleidnud tehiolusid arvestades (KarS § 56 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kõik karistusseadustes sätestatud süüteod on oma olemuselt kõrgendatud avaliku menetlushuvi all. Sellegipoolest on seadusandja isegi kuritegude toimepanemise korral pidanud võimalikuks kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetada olukorras, kus isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (KrMS § 202). Sealjuures ei ole seadusandja välistanud otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise võimalikkust muu hulgas meditsiinivaldkonnas sätestatud väär- või kuriteokoosseisude puhul. Seega tuleb avaliku menetlushuvi hindamisel arvestada konkreetse menetluse asjaoludega. Käesoleva väärteoasja esemeks on olukord, kus ravimite vabastamisel on kahetsusväärselt puudunud pädeva isiku allkiri. Samas on menetlusaluse isiku poolt ümbermärgistatud ravimite kvaliteedinõuetele vastavust 19.01.2023 kontrollinud Leedu Vabariigi riikliku toidu- ja veterinaarteenistuse Kaunase osakonna peaveterinaararst-inspektorid UAB Dimedium Lietuva suhtes läbiviidud kontrolli käigus. Kontrolliaktiga on peaveterinaararst-inspektorite poolt antud UAB-le Dimedium Lietuva luba menetlusaluse isiku poolt ümbermärgistatud ning Leedu Vabariiki jõudnud ravimite müümiseks, sest selliste ravimite ohutus oli tagatud (lisa 8). Seega ei ole käesoleval juhul menetlusaluse isiku poolt ravimite ümbermärgistamine ning kahetsusväärselt ilma pädeva isiku allkirjata vabastamine saanud omada tegelikku potentsiaali loomade tervise ohustamiseks. 20 / 23
Ravimiamet on leidnud, et menetlusalune isik on küll kohtuvälise menetlejaga teinud koostööd, kuid ei saa nõustuda väitega, et vabastamata ravimite turustamine ei saanud omada tegelikku potentsiaali loomade tervise ohustamiseks. Tegemist on ex post hinnanguga teo ohtlikkusele, mis ei ole väärteomenetluses asjakohane. Antud rikkumist ei saa pidada vähetähtsaks, mille puhul puudunuks avalik menetlushuvi. Ravimi vabastamata jätmine enne selle turustamist on niivõrd oluline rikkumine, mida ei saa eirata ning millist Ravimiamet kohtuvälise menetlejana oli kohustatud menetlema.
Väärteoasjas on tuvastatud, et M. R. tegutses kavatsetusega. Kohus on seisukohal, et M. R. süü on keskmisest väiksem. Samas ei tähenda see automaatselt, et keskmisest väiksema süü puhul tuleks väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
Kohtu arvamuse kohaselt rikkus AS Dimedium läbi M. R. tegevuse väga olulist kohustus, s.o kohustust lasta pädeval isikul kontrollida, kas väljastatud ravimipartiid vastavad kõigile ettenähtud nõuetele või mitte. Asjaolu, et tegemist oli olulise kohutuse rikkumisega kinnitab ka 13.02.2023 Ravimiameti ettekirjutus JV-15/23/1(tl 116-117), mille kohaselt peatati ja kohustati koheselt turustamise peatamisest teavitama Lietuva UAB-d.
Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega ka avaliku menetlushuvi küsimuses ja leiab, et ravimite käitlemise nõuetekohasus ja vastavus sätestatud reeglitele, on ilmselgelt avaliku menetlushuvi sfääri jääv temaatika.
Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. E
KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. 137.

§ 104

lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut ravimite käitlemisnõuete ja vahendamisnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 138.

§ 104

lg 2 kirjeldatud väärteo eest näeb seadus ette karistusraamid 100 kuni 32 000 eurot. Keskmine karistusmäär on seega 15 950 eurot.

Ravimiamet on asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd KarS § 56 lg 1 mõttes kirjeldavad järgmised asjaolud: menetlusalune isik pani toime sellise käitlemisnõuete rikkumise, millega ei ole teadaolevalt kaasnenud kahju ega muid negatiivseid tagajärgi ravimite lõpp-tarbijale. Samas on tegu toime pandud kavatsetuse kui raskeima tahtluse vormiga. Kokkuvõttes leitakse, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise suuruse.
Kohus nõustub Ravimiameti eespool kajastatud seisukohaga.
AS-ile Dimedium etteheidetavas käitumises saab KarS § 57 lg 2 mõttes karistust kergendavate asjaoludena käsitleda seda, et AS Dimedium tegi Ravimiametiga koostööd nii rikkumise avastamise järgselt kui ka väärteomenetluse ajal. SAamuti on õige Ravimiameti otsuses avaldatud arvamus, et tegemist pole süstemaatilise õigusrikkujaga.
Sarnaselt Ravimiametile, ei tuvastanud ka kohus karistust raskendavad asjaolusid.
Seega saab nõustuda Ravimiameti seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas tagab ka keskmisest madalam karistusmäär menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mõistetav karistus tagab nii üld- kui eripreventiivsetest aspektidest menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta. 21 / 23
Seega on kohtu arvamuse kohaselt Ravimiameti poolt AS-ile Dimedium

§ 104

lõike 2 alusel määraud karistus, s.o rahatrahv summas 4000 eurot põhjendatud ja seaduslik karistus. F

VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9).
Kaitsja poolt esitatud arvetest tulenevalt on osutatud õigusteenuse maht olnud 103,3 töötundi keskmise tunnitasuga 204,48 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitsjatasule lisanduvad veel tõlkekulu ja transpordikulu (bussipiletid).
Ravimiamet on seisukohal, et arvestades väärteoasja keerukust ja väärteoetteheite sisu, ei ole õigusteenuse osutamisele kulunud ajakulu esitatud mahus ja summas põhjendatud.
Amet möönab, et kohtueelses menetluses on läbi viidud erinevaid menetlustoiminguid ja koostatud mitmeid menetlusdokumente, kuid süüteoetteheide, mis menetlusalusele isikule on esitatud, on oma faktilistes asjaoludes olnud muutumatu. Nimetatut kinnitavad nii väärteoasjas koostatud väärteoprotokollide sisu ja ka kaitsja menetluses avaldatud seisukohad – nii vastulausetes esitatu kui ka kohtule esitatud kaebuses sisalduvad argumendid ja põhjendused on arvestatavas osas kattuvad. Ühtlasi ei saa vaidluse all olevat kohtuasja pidada keskmisest keerukamaks, mis põhjendaks kaitsjatasu hüvitamist esitatud mahu ulatuses.
Ravimiameti kirjalikus seisukohas märgitakse, et tänane kohtupraktika on väärteomenetluses muuhulgas lugenud põhjendatuks kaitsjatasu oluliselt väiksemates summades väljamõistmist kui käesolevas väärteoasjas nõutav kaitsjatasu tunnihind arvestades väärteoasja olemust ja keerukust.
Seejuures juhib kohtuväline menetleja kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluskulu hulka on kaitsja esitatud arvetel arvestanud ka üksnes transpordile kulunud aega lisaks transpordi enese maksumusele, mida kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks ja palub kohtul sellele kulutatud aeg kaitsjatasu hüvitamisel arvesse võtmata jätta.
Arvestamata ei saa jätta, et KrMS § 175 lg 2 mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud menetluskulu hulka arvata suuremas summas kui see, mida oleks võinud pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks ehk mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest ei ole võimalik tasu hüvitada (nt RKKKo 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 127).
Eelnevat arvesse võttes peab Ravimiamet põhjendatuks kaitsjate ajalist kulu kaitseülesannete täitmisel arvestuslikult 20–25 tunni ulatuses ning seda väiksemas tunnitasus kui kaitsjad on esitanud.
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega, kuid kuna kohus ei rahulda AS Dimedium kaebust, siis puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Seega jääb kaitsja poolt esitatud menetluskulu AS Dimedium kanda. H
Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus AS Dimedium kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 17.05.2024 otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer 22 / 23 Kohtunik 23 / 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

4-24-1987/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1987 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi AS-i Dimedium kaebus R

§ 104lg 2 ja Kar

§ 104lg 2 ja Kar

§ 104lõikest 2 tulenevaid nõudeid.

§ 1

§ 3

§ 3

§ 13

§ 16

§ 44

§ 54

§ 104

§ 44

§ 104

§ 44

§ 54lg 1 p 1 ja lg 4; § 13 lg 1 p 1 järgi.

§ 104lg 2 alusel rahatrahv summas 4000 eurot.

§ 104lg 1 alusel tunnistaja A.

§ 100§ 101 ja § 1011 alusel.

§ 1

§ 2

§ 104

§ 1

§ 3

§ 3

§ 13

§ 16

§ 44

§ 54

§ 1

§ 104

§ 104

§ 104

§ 44

§ 104

§ 104

§ 104