Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-101 Määruse kuupäev 29. jaanuar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisek

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere linna (vastustaja) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot ja Rakvere linna kohustamiseks muuta rahvastikuregistris elukoha kannet. Kaebuse kohaselt on kaebaja elukohaks rahvastikuregistris märgitud Lennuki tänav Rakveres, kus kaebajal oli
3. aastal lõppenud üürilepingu alusel võimalik kasutada sotsiaalkorterit. Rahvastikuregistris märgitud elukoha järgi paigutati kaebaja Viru Vanglasse, kus tal puudub kaebuse kohaselt piisav ligipääs arstiabile. Kui kaebajal ei ole rahvastikuregistri kohaselt elukohta Eestis, siis paigutataks kaebaja Tallinna Vanglasse. Rakvere linn on õigusvastaselt jätnud rahvastikuregistris kande muutmata. Kaebaja viitab, et on helistanud Rakvere Linnavalitsusse
4. aastal kui ka
5. jaanuaril 2026 seoses rahvastikuregistri elukoha kandega. Linnavalitsuse tegevusetuse tagajärjel on kaebajal tekkinud vaimse tervise mured ning riivatud on tema eraelu puutumatust, mille tõttu on tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6. Rakvere Linnavalitsus esitas
7. jaanuaril 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja ja Rakvere Linnavalitsuse vahel oli sõlmitud Rakvere linnale kuuluva 3-26-101 sotsiaaleluruumi kasutamiseks üürileping kuni
8. novembrini
9. Sotsiaaleluruumi aadress oli märgitud kaebaja elukohaks ka rahvastikuregistris. Üürileping lõppes tähtaja möödumise tõttu ning kaebaja ei ole omal algatusel elukoha-aadressi muutnud. Ruumi omanikul puudub kohustus algatada elukoha kande muutmine, tegemist on ruumi omaniku õigusega. Kaebaja ei ole linnavalitsusele esitanud ühtegi kirjalikku taotlust elukoha registreeringu muutmiseks. Kaebaja on pöördunud korduvalt linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist poole erinevates sotsiaalküsimustes, sealhulgas elukoha registreeringu küsimuses. Elukoha registreeringuga oli seotud kaebaja
10. jaanuari
11. a telefonikõne, mille tulemusena algatati elukoha andmete muutmine. Alates
12. jaanuarist 2026 puudub kaebajal rahvastikuregistris elukoha-aadress.
13. Kaebaja esitas
14. jaanuaril 2026 täiendatud kaebuse, milles selgitab, et täitmisplaani kohaselt käsitletakse vanglasse paigutamisel isiku elukohana isiku vanglasse vastuvõtmisel Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta. Rakvere Linnavalitsus tegutses õigusvastaselt, kui ei teavitanud üürilepingu lõppemisel rahvastikuregistrit kaebaja elukoha-aadressi muutumisest. Vanglasse saabumisel oli rahvastikuregistris jätkuvalt kaebaja eelmine elukoht. Vastustaja tegevusetuse tõttu ei saa kaebaja vaimse tervise rikete korral vajalikku ravi.
15. Kaebaja esitas
16. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule täiendatud kaebuse, milles avaldab soovi võtta kohustamiskaebus tagasi, sest rahvastikuregistris on elukoht muudetud. Kaebaja jääb kahjunõude juurde ning selgitab lisaks, et linnavalitsuse tegevusetuse tõttu ei saa kaebajat Viru Vanglast ümber paigutada. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja soovis algses kaebuses esitada Rakvere linna vastu nii kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse. Arvestades kaebaja

1. jaanuari
2. a kaebuse täienduses esitatud selgitusi, mõistab kohus, et kaebaja soovib esitada üksnes kahju hüvitamise nõude. Kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel rahvastikuregistris elukoha kannetega seonduvalt Rakvere linna tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 eurot. 6.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekkinud tervisekahjustused Rakvere linna tegevusetuse tagajärjel, sest rahvastikuregistri kande alusel paigutati kaebaja Viru Vanglasse ning kaebaja ei saa vanglas piisavat ravi seoses vaimse tervise probleemidega. Kaebaja seostab kahju tekkimist rahvastikuregistris kande muutmata jätmisega. Kohtu hinnangul ei saa rahvastikuregistris kande tegemata jätmisega seostuda kaebuse asjaolusid arvestades intensiivset kaebaja õiguste riivet. Kaebaja väidab tagajärjena abstraktselt tervisekahju tekkimist, mis ei saa aga kuidagi olla vastustajale etteheidetud tegevusetuse tagajärjeks. Seega ei ole põhjust pidada praegusel juhul ka kaebaja õiguste riivet intensiivseks.
2. Riigivastuste seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise 2 3-26-101 eelduseks on põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuli
4. a otsus asjas nr 3-22-491, p 21). Kohtu hinnangul ei ole kaebajale tekkinud mittevaraline kahju põhjuslikus seoses väidetava Rakvere Linnavalitsuse tegevusetusega. Kaebaja väidetav kahju seondub hoopiski ravi kättesaadavusega Viru Vanglas ning sellise kahju tekkimise eest vastutab raviteenuse osutaja mitte Rakvere linn. Võimaliku ebapiisava ravi osutamisega tekitatud tervisekahju ei ole kuidagi seotud rahvastikuregistris kande tegemata jätmise võimalike tagajärgedega. Samuti ei oma vastustaja väidetava tegevusetuse ja mittevaralise kahju tekkimise kontekstis tähtsust see, millisesse vanglasse kaebaja karistust kandma paigutati. Arvestades ilmselget põhjusliku seose puudumist Rakvere linna tegevusetuse ning tekkinud kahju vahel, on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3