← Eesti

4-24-3256/19

Obsah (6)§ 66§ 83§ 16§ 57§ 424§ 85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3256 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Teele Masin

§ 66

lg 1 alusel on Tõnu Tähemaal õigus käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasuda osade kaupa, tasudes trahvi 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust, igas kuus 120 eurot kuu viimaseks kuupäevaks. 3. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99925400000220 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend – Tõnu Tähemaale kuuluv mootorpaat Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX ja seada Transpordiameti Liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. 5. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja teha kättesaadavaks kohtuvälise menetleja esindajale ning edastada mootorpaadi käsutamise keelumärke tegemiseks Transpordiameti Liiklusregistrile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Gabriel K. vormistas 19.09.2024 väärteoasjas nr 2780,24,015098 väärteoprotokolli (lk 4), mille kohaselt Tõnu Tähemaa väikelaeva veesõiduki juhina liikles Emajõel, laevatataval siseveekogul, veesõidukiga olles lubatud normi ületavas joobeseisundis. Väikelaeva veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi määr 1,03 mg/l. Sellega pani Tõnu Tähemaa toime MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava väärteo, rikkudes MSOS § 45 lg 4 ja lg 41 p 1 nõudeid. 10.10.2024 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48 alusel menetlemiseks Tartu Maakohtule, leides, et kuna menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid Tõnu Tähemaa pole teinud nendest soovitud järeldusi ega loobunud õigusrikkumiste toimepanemisest, ja tal on kehtivad karistus samalaadse süütegude eest, siis taotleb kohtuväline menetleja lisaks isiku karistamisele rahatrahviga ka Tõnu Tähemaale kuuluva mootorpaadi Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX ja paadiveoki TIKI BE600-L registreerimisnumbriga XXX X konfiskeerimist

§ 83lg 1 alusel.

II KOHTU SEISUKOHT MSOS § 45 lg 4 sätestab, et väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis. Eespool viidatud seaduse ja paragrahvi lõike 41 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks väikelaeva või muu veesõiduki juht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. MSOS § 88 näeb ette vastutuse veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Tõnu Tähemaa juhtis veesõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Tõnu Tähemaa avaldas kohtus, et ta tunnistab oma süüd. 2

(7)Veesõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on tõendatud järgmiste tõenditega. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt (tl 6) mõõdeti Tõnu Tähemaal 19.09.2024 alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumber ARSH-0004 joovet ja kell 15:21 mõõdeti näiduks 1,13 mg/l. Maha arvates laiendmääramatuse 0,10 mg/l oli lõplikuks tulemiks 1,03 mg/l, mis on enam kui MSOS § 45 lg 41 p-s 1 sätestatud piirmäär. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Teatis kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Enn Virk on korduvalt läbinud tõendusliku alkomeetri ja ka pädeva mõõtja koolitusi. Metrosert taatlustunnistus kinnitab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE ARSH-0004 ehk mõõtevahendi kordustaatluse läbimist ja nõuetele vastamist. Seega mõõdeti joovet vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Veesõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 8) nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri piirkonnapolitseinik Gabriel Kisar otsustas 19.09.2024 kõrvaldada Tõnu Tähemaa veesõiduki Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX juhtimiselt MSOS § 79 6 lg 1 p 2 alusel. Tõnu Tähemaa kõrvaldati kuni aluse äralangemiseni. Tunnistaja Marko K.N, kes töötab laevakaptenina ja tegutseb ka abipolitseinikuna, avaldas kohtus järgmist. Tõnu Tähemaaga on ta kokku puutunud rohkem kui 19.09.2024 sündmusel. Nimetatud kuupäeval teostati koos piirkonnapolitseinik Gabriel K.ga jõepatrulli. Kuskil 1011 mindi välja ja liiguti Tartust Peipsi järveni ning tagasi Tartu poole. Kuskil 2-3 paiku Kantsi kõrtsi juures tuli vastu kummipaat, mis oli varasemalt tunnistajale tuttav. Kui alus lähenes, anti talle vilkuritega peatumismärguanne. Alus jäi seisma ja selgus, et paadis oli Tõnu Tähemaa, kellel oli plaanis minna ööbima kuskile loodusmatkaraja äärde, mis on Emajõe-Suursoos. Tõnu Tähemaa avaldas tunnistajale, et ta on alkoholi joonud, ja palju. Saamas palus, et tema suhtes ei alustataks menetlust. Indikaatorvahendiga kontrollides oli Tõnu Tähemaa esmane joove üle ühe mg/l kohta väljahingatavas õhus. Selle peale kutsuti patrull tõendusliku alkomeetriga Kavastu parve juurde. Seal oli lõplik joove 1,03 mg/l. Kuna Tõnu Tähemaal oli palju asju paadis, siis jäi paat menetlustoimingute hetkeks Kavastu paadisadama mingisuguse külaliskai äärde, hiljem toodi Karlova sadamasse. Kuna Tõnul oli 13. septembril olnud täpselt sama juhus umbes sama joobega, siis selle asemel, et jätta ta paati magama, otsustati helistada valvemenetlejale, kes andis korralduse võtta paat vallasasjana hoiule, kuna on reaalne oht, et inimene võib rikkumisi veel toime panna. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli oht isiku elule sellises olukorras väga suur. Tõnu Tähemaa oli tunnistajale avaldanud, et ta elabki seal kummipaadis, sest ei saa xxxx tänava korteri naabritega hästi läbi. Päeval sõidab, joob, õhtul sõidab ninaga kaldasse, telgib, ja nii oli ta enda sõnade kohaselt kaks kuud teinud. Tõnu Tähemaa jäi tunnistaja paadi peale ja sõideti Tartusse Karlova sadamasse. Rebase slipis tõsteti Tõnu Tähemaa paat välja ja tema nõusolekul pandi temale kuuluva paadi haagisele. 15. septembri sündmuse kohta rääkis tunnistaja, et siis juhtus Tõnu Tähemaaga sarnane asi - Tõnu oli alkoholi tarvitanud, tal oli üpriski suur joove ja ta oli Tartus Karlova sadamast teisel pool jõge Annelinna pool paadiga kaldas kõrkjates. Kiusuks tahtis ennast nagu ära peita, et politsei teda otsiks, kuid otsida ei 3
(7)olnud vaja, päästeamet tõi ta sealt teiselt poolt jõge ära. Paat pukseeriti Karlova sadama külaliskai kohale.
  1. septembril oli Tõnu Tähemaa tunnistajale selgitanud, et
  2. septembril tegi ta seda puhtalt kiusuks või kättemaksuks nii päästeametile kui ka politseile.
  3. septembril talle väärteomenetlust ei alustatud, sest patrullpolitseinikud ei näinud, et ta oleks paadiga sõitnud. Tõnu Tähemaa avaldas kohtuistungil, et ta ei oska põhjendada seda, miks ta oli alkoholijoobes olles paadiga 19.09.2024 Emajõel. Ta märkis, et võib-olla lollusest. Praegu käib ta psühhiaatri vahet, et saada aru, mis asi ajendab teda selliseid lollusi tegema. Tunnistas, et sarnaseid juhtumeid nagu 19.09.2024 oli 2024 aastal korduvalt. Tõnu Tähemaa sõnul pole tal enda arvates alkoholiga probleeme, kuid ta ei saa isegi aru, et millepärast ta ei tunneta alkoholi kogust, mis ta on endale sisse kaaninud. Psühhiaatri juures käib seoses probleemidega, mis on seotud alkoholi tarbimisega ja alkoholijoobes tegutsemisega. Tõnu Tähemaa sõnul on tema igakuine sissetulek hetkel xxx eurot. Kuna hetkel on tervisega probleemid, siis tööl ta ei käi. Viimati töötas 2024 suvel – remontis autosid. Varasemate trahvide kohta avaldas Tõnu Tähemaa, et need on teda ikka mõjutanud. Ta saab aru, et alkoholijoobes Emajõele paadiga minna ei tohi, kuid see asi juhtub ikkagi jälle. Loodab, et psühhiaatrid aitavad tal aru saada, miks ta nii käitub. Alkomeetrid on tal kodus olemas. Veekogul käimine on Tõnu Tähemaa sõnul ainuke asi, mis talle jäänud on, et närve puhata, lihtsalt lõõgastuda. Seoses paadihaagise konfiskeerimisega avaldas Tõnu Tähemaa, et see pole rikkumisega seotud. Selle paadihaagise andis ta vabatahtlikult politsei kasutusse, ta oleks võinud seda ka varjata. Paadi konfiskeerimisega on nõus. Tõnu Tähemaa täpsustas ka seda, et tegemist pole mootorpaadiga, vaid mootoriga paadiga. Kui ta peaks sealt oma isiklikke asju hakkama küljest ära võtma, mis ta ise on paigaldanud, siis järelikult peaks ta ka mootori küljest ära võtma. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt on nii Tõnu Tähemaale kuuluv mootorpaat Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX kui ka paadiveok TIKI BE600-L registreerimisnumbriga XXX XXX 19.09.2024 teisaldatud Riia 132 (tl 5). Selle kohta on samal kuupäeval vormistatud vallasasja hoiulevõtmise protokoll (tl 10). Mootorpaadis olnud esemed on Tõnu Tähemaa 24.09.2024 PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnas kätte saanud (tl 14). Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Tähemaa juhtis 19.09.2024 kell 14:40 Emajõel, s.o laevatataval siseveekogul, mootorpaati Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi määr 1,03 mg/l, seega oli ta lubatud normi ületavas joobeseisundis, millise teoga täitis MSOS § 88 objektiivse koosseisu.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.

Seejuures

§ 16

lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Tõnu Tähemaa pani MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd, kuid ei oska põhjendada, miks ta 19.09.2024 selliselt käitus. Joobeseisundis olles oleks ta saanud jätta paadiga Emajõele minemata või juba Emajõel olles alkoholi tarvitanuna saanud ka paadi kaldale juhtida ning veeta seal päeva, vajadusel ka öö, et olla suuteline nõuetekohases seisundis mootorpaati juhtima. Arvestada tuleb ka Tõnu Tähemaa joobe suurust, mis oli mitte vähem kui 1,03 mg/g, mis on tunduvalt üle lubatud määra. Sellises joobes isik saab aru, et ta on alkoholijoobes 4

(7)ning ta ei tohi mootorpaati juhtida. Tõnu Tähemaa teadis, et ta oli tarvitanud palju alkoholi, seega pidi ta teadma, et on alkoholijoobes. Sellist teadmist iseloomustab asjaolu, et ta palus tunnistaja K.N-i , et tema suhtes ei alustataks menetlust. Seega teadis Tõnu Tähemaa, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Tõnu Tähemaad tuleb toimepandu eest karistada. MSOS § 88 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Tõnu Tähemaa süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et tema joove oli suur. Tegemist oli varasügises ajaga, kus Emajõel liigeldakse veel üsna tihedalt. Seega saab asuda seiskohale, et Tõnu Tähemaa süü on keskmisest suurem. Tõnu Tähemaa tegevuses

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik kahetses tehtut, seega arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

Karistusregistri väljavõttest (tl 25-26) nähtuvalt on Tõnu Tähemaal neli kehtivat väärteokaristust, kõik kvalifitseeritud MSOS § 88 järgi. Teod on toime pandud perioodil 13.08.2023 kuni 13.09.2024, seega pisut enam kui aasta jooksul. Tõnu Tähemaale on määratud erineva suurusega rahatrahve, mis on käesoleva ajani tasumata. Tõnu Tähemaal on üks kehtiv kriminaalkaristus ja seegi on seotud alkoholijoobes juhtimisega, sel korral küll mootorsõiduki juhtimisega, teo kvalifikatsioon

§ 424lg 2 järgi.

Tõnu Tähemaad iseloomustavast materjalist nähtub, et joobes olekus veekogul olemist on olnud enamgi. Esile on toodud 15.09.2024 juhtum, kus tugevas joobes (1,35 mg/l) Tõnu Tähemaa oli paadiga jõel või jõekaldal ja nõudis abi. Kutsele reageerisid nii Päästeamet kui ka politseiametnikud. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorpaadi juhtimine siseveekogul lubatud alkoholi piirmäära ületades ohtlik rikkumine ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegevus, sest seab ohtu nii joobes isiku enda kui ka teised veekogul liiklejad. Juhtides mootorpaati seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid veekogul, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et korduval sellist liiki süütegude toime panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise eest mõista varasemast rangem karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab Tõnu Tähemaad õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist. Kuna varem korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei ole suutnud mõjutada Tõnu Tähemaad uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et sel korral oleks põhjendatud määrata rahatrahv sanktsiooni maksimaalsele määrale lähedases määras. Samas peab kohus enne lõpliku trahvimäära suuruse otsustamist vajalikuks võtta seisukoha kohtuvälise menetleja taotluse osas, mis puudutab Tõnu Tähemaale kuuluvate mootorpaadi Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX ja paadiveoki TIKI BE600-L registreerimisnumbriga XXX XXX konfiskeerimist

§ 83lg 1 alusel. 5

(7)

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu üldkogu poolt 12.12.2014 asjas 3-1-1-82-14 avaldatud seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Tõnu Tähemaa avaldas kohtuistungil, et ta ei vaidle mootorpaadi konfiskeerimisele vastu. Ta leidis, et kui tal paati pole, siis pole tal ka võimalust veekogule minna ja uusi süütegusid toime panna. Samas ei nõustunud ta paadiveoki konfiskeerimisega, leides, et paadiveokiga pole ta talle etteheidetavat väärtegu toime pannud. Kohtu hinnangul mõistab Tõnu Tähemaa, et alkoholijoobes võib ta ka tulevikus toime panna uusi käesoleva väärteoga sarnaseid tegusid. Just sel põhjusel nõustus ta ka paadi konfiskeerimisega.

§ 83lg 1 mõttes on kohtul õigus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

Käesoleval juhul pani Tõnu Tähemaa MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava teo toime mootorpaadiga Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX . Väikelaeva detailandmete päringu vastuse (tl 19) kohaselt kuulub nimetatud mootorpaat Tõnu Tähemaale. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on mootorpaadi konfiskeerimine põhjendatud just seetõttu, et arvestades Tõnu Tähemaa poolt pisut enam kui aasta jooksul toime pandud viit samaliigilist tegu, on olemas reaalne oht, et ta võib samalaadseid õigusrikkumisi toime panna ka edaspidi. Seega peab kohus põhjendatuks

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tõnu Tähemaale kuuluva mootorpaadi Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX Kohtuväline menetleja taotleb ka Tõnu Tähemaale kuuluva paadiveoki TIKI BE600-L registreerimisnumbriga XXX XXX konfiskeerimist. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole paadiveoki näol tegemist süüteo toimepanemise vahendiga. Tõsi on see, et paadiveoki abil viis Tõnu Tähemaa mootorpaadi Emajõe äärde, kuid talle etteheidetav tegu seisneb mootorpaadi joobeseisundis juhtimises, kus paadiveokil pole teo toimepanemise asjaoludega mingit puutumust. Sel põhjusel ei pea kohus paadiveoki konfiskeerimist võimalikuks. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et ka juhul kui

§ 83

lg 1 kohaselt oleks paadiveoki konfiskeerimine lubatud, pole see ebaproportsionaalsuse tõttu põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas, kus kohus peab põhjendatuks Tõnu Tähemaa mootorpaadi konfiskeerida, tuleb talle mõista karistusena rahatrahv mitte sanktsiooni kõrgemas määras vaid koostoimes konfiskeerimisega pisut üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus karistab Tõnu Tähemaad rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o summas 720 eurot. Tõnu Tähemaa avaldas, et ta hetkel ei tööta ja tema sissetulek on 360 eurot. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on alus anda Tõnu Tähemaale

§ 66

lg 1 alusel õigus käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasuda osade kaupa, tasudes trahvi 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust, igas kuus 120 eurot kuu viimaseks kuupäevaks. 6

(7)Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Transpordiameti Liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.