← Eesti

2-17-6340/43

Tsiviilasi nr: 2-17-6340 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17.08.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6340 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12.04.2018 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1305 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad YY apellatsioonkaebus Menetluse liik Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), eestkostja CC (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, email: XXX), lepinguline esindaja Eve Grass (e-post: XXX) Kostja 1 (apellatsioonimenetluses apellant): YY, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kerstin Malberg (e-mail: XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.04.2018 otsus osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 20.04.2016-20.04.2017 eest elatise 915,63 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, samuti otsuse viivitamata täitetavaks tunnistamise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. YY apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon XX hagis YY vastu elatise nõudes on järgmine: 3.
  4. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  5. Mõista YY-lt (Y) XX (X) kasuks välja igakuine elatis 145 eurot alates 21.04.2017 kuni XX täisealiseks saamiseni, so 25.04.2022.a. 1

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-6340 3.
  1. Mõista YY-lt XX kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 kuni 20.04.2017 kokku summas 915,63 eurot. 3.4.Väljamõistetud elatis tuleb maksta XX eestkostja CC arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX eelneva kuu 15.kuupäevaks, selgituseks märkida elatis. 3.
  2. Väljamõistetud elatise tagasiulatuv summa 915,63 eurot, tuleb YY-l XX-le tasuda ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so summas 76,30 eurot kuus 3.
  3. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
  5. XX (hageja) esitas 21.04.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja I) ja KK (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks.
  6. 16.05.2017 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjatelt välja mõista elatise miinimummäras ning lisaks elatise tagasiulatuvalt alates 20.04.
  8. 29.05.2017 teatas hageja, et on nõus kostja I pakkumisega maksta elatist 145 eurot kuus ning palus mõista elatise välja ka tagasiulatuvalt alates 20.04.
  10. Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja vanemad. Pärnu Maakohtu 18.04.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40506 seati hageja üle eestkoste ja määrati hageja eestkostjaks CC. Kostjatelt ei võetud ära vanemlikke õigusi hageja suhtes. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja §-st 97 on kostjad kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostjate vastuväited hagile
  11. 28.04.2017 kinnitas kostja II hagiavalduse kättesaamist, kuid sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud.
  12. 08.05.2017 vastuses hagiavaldusele palus kostja I jätta hagiavalduse läbi vaatamata või alternatiivselt hagiavalduse kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 18.05.2017 teatas kostja I, et ta võtab hagi osaliselt õigeks ning on nõus maksma hagejale elatist 145 eurot kuus. 01.06.2017 seisukohas palus kostja I jätta rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 20.04.
  14. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud asja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid selle kohta, mis annaksid talle lisaks õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 20.04.
  15. Hageja ei ole selgitanud ega 2
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-6340 tõendanud, kas ta on varasemalt kostjatelt elatise tasumist kindlas summas palunud ning kui on, siis millises summas (vt ka RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12). Kuna hageja ei ole kostjalt varem elatist nõudnud, ei peaks seda talle välja mõistma ka praegu. Kostja toob lisaks välja, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Järgnev menetlus
  1. Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt I välja igakuine elatis tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 kokkuleppeliselt 145 eurot kuus hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.04.
  2. Maakohus mõistis kostjalt II välja igakuise elatise tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 145 eurot kuus hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.04.
  3. Maakohus määras, et elatist tuleb maksta iga kuu eest ette, väljamõistetud elatis tuleb maksta eelneva kuu
  4. kuupäevaks hageja eestkostja CC arveldusarvele, selgitusega elatis. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1).
  5. Kostja 1 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega temalt mõisteti välja elatis tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest.
  6. Tallinna Ringkonnakohus tegi 25.10.2017 otsuse, millega tühistas Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 20.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni, menetluskulude jaotuse osas ja otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamise osas ning saatis tsiviilasja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus
  7. Maakohus tegi 12.04.2017 otsuse, millega mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 20.04.2016 kuni hagi esitamiseni 20.04.2017 145 eurot kuus kokku 1 740 eurot, menetluskulud jättis maakohus kostja 1 kanda ja mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus
  8. Kostja 1 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata.
  9. Kostja 1 on seisukohal, et puudus alus mõista kostjalt 1 välja elatis tagasiulatuvalt, kuna tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus jättis arvestamata, et hagejale makstakse peretoetusi 290 eurot kuus ning lisaks on maakohtu otsusega hageja teiselt vanemalt välja mõistetud tagasiulatuv elatis 145 eurot kuus.
  10. Hageja ei ole kostjalt 1 kordagi elatise tasumist nõudnud, mistõttu paneb selle nõudmine nüüd kostja 1 raskesse majanduslikku olukorda. Hageja elatisenõue on vastuolus tagasiulatuva elatisenõude eesmärgiga, kuna hageja soovib kostjalt 1 saadava raha kasutada stardirahaks edasiste õpingute jaoks.
  11. Maakohus tunnistas otsuse seadusevastaselt tagatiseta viivitamatult täidetavaks, kuigi hageja seda ei taotlenud. Vastus apellatsioonkaebusele 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-6340
  1. Vastustaja vaidles apellandi apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 20.04.2016-20.04.2017 eest elatise 915,63 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, samuti otsuse viivitamata täitetavaks tunnistamise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et: - Hageja on kostja 1 alaealine laps. CC on 18.04.2008 Pärnu Maakohtu määrusega määratud hageja eestkostjaks. - Hageja ülalpidamiseks kulus 2016.a ja 2017.a Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. - Kostja 1 2016.a ja 2017.a hageja ülalpidamiseks elatist ei maksnud. - Perioodil 01.04.2016 -31.12.2017 maksti hageja kasvatamiseks tema eestkostjale igakuiselt peretoetust 290 eurot. - 13.07.2017 tegi Pärnu Maakohus otsuse, millega mõistis hageja emalt kostjalt 2 KK-lt välja igakuise elatise 145 eurot, sh tagasiulatuvalt aasta enne hagiavalduse esitamist. Nimetatud osas on otsus jõustunud.
  4. Apellatsioonkaebuses leiab kostja 1, et kuna hagejale maksti elatisenõude esitamise perioodil peretoetust ning hageja emalt on välja mõistetuid 145 eurot igakuiselt, siis tuleb kostja 1 suhtes jätta elatisenõue tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest rahuldamata.
  5. Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, kuna maakohus ei ole otsust tehes arvestanud sellega, et hagejale makstakse märkimisväärses suuruses ülalpidamiseks peretoetust. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  6. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20; nr 3-2-1-78-13, p 13; nr 3-2-1-136-13, p 13). Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõudis kostjalt 1 tagasiulatuvat elatist 145 eurot kuus. Nimetatu on väiksem kui seaduses sätestatud miinimumelatise määr, mis 2016.a oli 215 eurot ja 2017.a 235 eurot. Maakohus asus seisukohale, et hageja tagasiulatuv elatisenõue kostja 1 vastu on põhjendatud, kuna hageja nõuab elatist alla miinimummäära ning seega on hageja juba arvestanud ka saadud toetusega.
  7. Ringkonnakohus möönab, et ilmselt on hageja tagasiulatuvat elatisenõuet esitades arvestanud ka saadava toetusega, kuid maakohtul on tähelepanuta jäänud, et ta ei ole 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-6340 arvestanud saadava toetuse suurusega täies ulatuses. Kui arvestada saadud toetus 290 eurot hageja ülalpidamiskulude katteks, siis arvestades hageja väiteid, et tema ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse määratud kuupalga alammäär, jäi 2016.a igakuiselt hageja vajaduste katmiseks puudu 140 eurot ja 2017.a 180 eurot. Eelduslikult peavad mõlemad vanemad katma lapse ülalpidamiskulud võrdselt, seega saanuks mõlemalt vanemalt 2016.a eest igakuiselt tagasiulatuvalt välja mõista elatist 70 eurot ja 2017.a eest 90 eurot. Seega moodustab tagasiulatuv elatisenõue kokku 915,63 eurot.
  1. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  2. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
  7. jaanuari
  8. a otsus asjas nr 3-2-116012, p 17). Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11), mh ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Kuigi perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetust, tuleb käesolevas asjas lähtuda sellest, et hagejale makstud peretoetus oli märkimisväärses suuruses, kattes tema igakuistest vajadustest üle poole.
  11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga 1 selles, et temalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et hageja emalt on tagasiulatuvalt välja mõistetud elatis 145 eurot. Asjaolu, et hageja ema kohtuotsust ei vaidlustanud, nõustudes seega, et hageja ülalpidamiseks võib kuluda suurem summa kui palga alammäär, ei tähenda, et seda asjaolu peaks arvestama kostjalt 1 elatise tagasiulatuval väljamõistmisel. Kostja 1 pole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kõrvale kalduda vanemate elatise maksmise kohustuse võrdsusest selliselt, et kostja vabaneb tagasiulatuva elatise maksmisest täielikult.
  12. Kostja 1 leiab, et arvestada tuleb ka seda, et hageja seaduslik esindaja ei nõudnud temalt enne hagiavalduse kohtusse esitamist elatise tasumist. Sisuliselt väidab kostja 1 seda, et tagasiulatuv elatise maksmise kohustus paneb ta raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus osutab, et raske majandusliku olukorra olemasolu pidi asjas tõendama kostja 1 ise. Maakohus selgitas kostjale 1 (tlk 91), et kui elatise väljamõistmine on kostja jaoks liialt koormav, tuleb kostjal 1 seda põhjendada ja tõendada. Kostja 1 seda ei teinud. Seega on tõendamata kostja 1 väide, et tagasiulatuv elatise maksmise kohustus paneb ta raskesse majanduslikku olukorda. Põhjendatud ei ole kostja 1 arvamus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise eelduseks on see, et hageja on kostjalt 1 enne hagiavalduse esitamist elatist nõudnud. Ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta elatise tagasiulatuva nõudeõiguse olemasolu, kuid võib 5
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-6340 olenevalt asjaoludest kaasa tuua selle, et elatis mõistetakse välja väiksemas ulatuses, kui hageja nõudnud on.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja 1 seisukohaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise välistab hageja poolt avaldatu, et ta kavatseb kostjalt 1 saadava elatisesumma kulutada edasi õppimiseks. Kostja 1 ei ole aastaid hagejale elatist tasunud, kuigi see kohustus tuleneb seadusest. Tagasiulatuva elatise nõudeõigust ei välista see, et hagejal puuduvad võlgnevused seetõttu, et kostja 1 ei ole oma seadusjärgset kohustust täitnud.
  2. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohus on ebaõigesti tunnistanud otsuse viivitamata täidetavaks osas, milles kostjalt 1 mõisteti välja igakuine elatis alates 20.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni. TsMS § 468 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse. Kuna kostja I ei ole tagasiulatuva elatise nõude osas hagi õigeks võtnud ning hageja ei ole vastava nõude osas esitanud taotlust tunnistada otsus viivitamata täidetavaks, siis ei olnud maakohtul alust selle nõude osas otsust viivitamata täidetavaks tunnistada. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus määras otsuse viivitamata täidetavaks.
  3. Maakohus määras kindlaks ka väljamõistetud elatise tasumise täitmise korra. Selle järgi tuleb kostjal tasuda väljamõistetud summa võrdsetes osades aasta jooksul. Kuna hageja kohustuse täitmise korra määramist ei vaidlustanud, saab ringkonnakohus lähtuda kohustuse täitmise korra määramisel selliselt, et kostjal tuleb tasuda tagasiulatuv elatise võlgnevus võrdsete maksetena ühe aasta jooksul, seega 915,63:12= 76,30 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
  4. Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades asja olemust, vaidluse asjaolusid ja apellatsioonkaebusega rahuldatud ja rahuldamata osades suurust, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.