KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-9568 B.T

§ 657lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on võimeline hagejale maksma miinimummääras elatist. 7.
2. Maakohus tuvastas, et kostja on pankrotis. Kohtulahendite infosüsteemist nähtuvalt on pankrotihaldur kostja pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-25-3308 esitanud Harju Maakohtule 11.09.2025 ettekande. Selle kohaselt asus kostja 10.03.2025 tööle X OÜ-sse laevaehitajana. Töötasu võlgnikule laekunud ei ole. Arvelduskontolt nähtuvalt on võlgnik alates juulist töötuna arvel Eesti Töötukassas ja tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus suurusjärgus ca 380,00 eurot. Võlgnik omab osalusi äriühingutes C OÜ, F OÜ ja E OÜ, kuid neil puudub arvestatav väärtus. 7.
3. 23.03.2026 selgitas kostja ringkonnakohtule, et: - ta ei tööta enam ettevõttes X OÜ, kuna ettevõte ei tasunud talle töötasu ja selles küsimuses on vaidlus pooleli; - kostja töövõime kaotus on määratud keskmiseks, st üle 50%, kostjal on keeruline teha pikemat aega stabiilselt palgatööd ja kostjale sobib töövorm, kus ta saab ise oma töökoormust, tööaega ja ülesandeid vastavalt tervislikule seisukorrale reguleerida ehk olla endale sisuliselt tööandja; - hetkel ei ole võimalik olla endale tööandja, sest pooleli on pankrotimenetlus.
4. Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde kostja esitatud töövõime hindamise eksperthinnangu 30.12.
5. aastast (dtl 152–169) ja Eesti Töötukassa otsuse 31.01.
6. aastast (dtl 170–173). 8.
7. Ekspertarvamusest nähtub, et kostjal on diagnoositud bipolaarne häire ja mõõdukas depressioon, haigus kulgeb ägenemistega, kuid kostja on sellega osaliselt kohanenud. Arvamusest nähtuvalt on kostjal piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise alal, muutustega kohanemise ja ohu tajumise alal ning suhtlemisega hakkamasaamisel. Kostja pingetaluvus on madal, vaimse stressi foonil süveneb vaimne labiilsus. Psüühikahäirest tingituna on ärevuse tõttu raske kohaneda uute olukordadega. Viimaste aastate epikriisid ei kajasta tõsiseid epilepsiahoogusid ega epilepsiaravi. Töötukassa otsus kordab eksperthinnangut, et kostjal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäire. Otsuse kohaselt on kostja töövõime, arvestades tervisekahju iseloomu, 5 aasta jooksul vähe muutuv ning kostja osalise töövõime ajavahemikuks on määratud 25.11.2024–24.11.
8. 4

§ 238lg 1 alusel).

8.

1. 22.03.2026 tõi hageja ringkonnakohtu menetluses esile järgmised asjaolud: - kostja ainsaks sissetulekuks ei ole töövõimetoetus 380 eurot, vaid kostja viibib regulaarselt välismaal (Soomes ja Hispaanias), kus töötab: remondib sõidukeid ja teeb katusetöid; - kostja on sõlminud Hispaanias üürilepingu, mille kohaselt on tema igakuine üür 1600 eurot ja tal tuleb tasuda lisaks maakleritasu 1100 eurot; - kostja on kinnitanud võimet neid kulusid ise tasuda. 8.
2. Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde hageja esitatud väljavõtte 12.03.2026 Hispaanias sõlmitud üürilepingust (dtl 135) ja kostja sõnumivahetuse (dtl 136–139). Tõenditest nähtub, et kostja on sõlminud üürilepingu, mille kohaselt on kostja üürinud Puerto Rico rannas ajavahemikuks 05.04.2025–31.07.2026 villa koos sisustusega, kohustudes maksma nelja kuu eest üüri kokku 6194 eurot ja hiljemalt 22.03.2026 deposiidi 1600 eurot. Kostja saadetud sõnumitest ja fotodest nähtub, et maakleritasu tasub keegi kolmas isik, aga ise peab ta maksma 2 × 1600 eurot; kostja peab kuni aprilli lõpuni Soomes olema, sest seal võib tööd juurde tulla; kostja on saatnud fotosid enda remonditud autodest ja ehitatavatest majadest, väites, et töö käib juba.
3. Esitatud tõenditest saab kogumis teha järelduse, et kostjal on küll osaline töövõime kaotus, kuid ta töötab ja teenib sellisel määral tulu, mis võimaldab tal endale üürida elamispinda 1600 euro eest kuus. 9.
4. Iseenesest võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuid selleks peab kohustatud vanem esile tooma ja tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2). 9.
5. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda tasuda hagejale miinimummääras elatist. Seetõttu jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. 10.

§ 164lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega ringkonnakohus neid kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 5