← Eesti

2-17-6124/43

Tsiviilasi nr: 2-17-6124 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6124 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 20.10.2017 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad 765 eurot XX apellatsioonkaebus Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja ema CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus (e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.10.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata elatise võlgnevuse 550 eurot ja igakuise elatise 50 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista nimetatud summad kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
  4. Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Mõista YY-lt XX kasuks välja elatise võlgnevus ajavahemiku 01.06.2016 kuni 31.04.
  5. a eest summas 2 200 eurot. 3.3.Mõista YY-lt XX kasuks välja igakuine elatis alates
  6. maist 2017 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.t kuni 11.01.2022.a, summas 200 eurot kuus. 1

(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 3.4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda hageja ema CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. 3.
  1. Jätta poolte menetluskulud maakohtus kostja kanda. 3.
  2. Välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulud maakohtus 1 501,20 eurot (koos käibemaksuga). 3.
  3. Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3.
  4. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
  5. Võtta asja materjalide juurde järgmised tõendid: Ambulatoorne epikriis visiidil 07.11.2017, väljavõte haigusloost nr 1761378 ja Sotsiaalkindlustusameti 25.01.2018 otsused (2 tk).
  6. Keelduda järgmiste tõendite: Ambulatoorsed epikriisid visiitidel 06.12.2016 ja 04.07.2017 ning AA sünnitunnistus vastu võtmisest.
  7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
  8. XX esitas 18.04.2017 maakohtule hagi YY vastu elatise nõudes. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 1.06.2016.a. põhjendusel, et kostja keeldub last toetamast. Kostja vastuväited
  9. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Ta on seisukohal, et käesoleval juhul esineb perekonnaseadusest tulenev alus temalt elatise väljamõistmiseks alla alammäära.
  10. Kostja YY elas koos CC ja tema laste MM ja XX-ga oma elukohas XXX. Märgitud talu kuulub kostja õde LL-le. Pärast kooselu purunemist asus YY elukohta elama CC väidetav sõber, kes tegelikult on tema uus elukaaslane, MM, koos oma kahe lapse J ja N-ga. Märgitud isikud olid ka YY elukohta sisse kirjutatud.
  11. YY ei ole hagejale elatist maksnud ja hageja ei ole elatist nõudnud. Hagejale elatise maksmise probleem tõusetus
  12. aasta detsembris, kui YY esitas nõude, et CC koos oma uue perega lahkuks tema kodust elamast.
  13. YY viimane töökoht, kuni
  14. aprillini 2017, oli YYY, kus ta töötas YYY ametikohal. Kostja lahkus YYY töölt, kuna ta soovib asuda tööle EEE. YY netotöötasu YYY ametikohal oli 400 eurot kuus.Selleks, et oma majanduslikku seisundit parandada, õpib YY TTT. Seoses raske majandusliku olukorraga on kostja tervis halvenenud. Perearst MS poolt
  15. aprillil 2017 väljastatud tõendist nr 3747 nähtub, et YY vajab 2
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 ajavahemikul
  1. veebruarist 2017 kuni
  2. veebruarini 2018 tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust.
  3. YY-l on esimesest kooselust NK-ga (sündinud XX.XX.XXXX), kes elab Tallinnas XXX, kaks bioloogilist last. Vanem tütar LL sündis XX.XX.XXXX. Noorem tütar JJ sündis XX.XX.XXXX. Mõlemad YY bioloogilised lapsed elavad koos ema NK-ga, kellega kokkuleppel ja kelle arvelduskontole maksab kostja igakuuliselt lastele elatist 300 eurot kuus. Lisaks kokkulepitud elatise maksmisele kannab kostja võimaluse korral ka lastele taskuraha 10-20 eurot.
  4. Kostjal on ka Swedbank AS ees laenu tagasimakse kohustus:1) kodukapitali laen nr 08-037973, laenujääk 10 345,98 eurot ja igakuine graafikujärgne makse on 138,41 eurot. Lepingu lõppkuupäev on
  5. märts 2024; 2) kodulaen, leping nr 06-041809, laenujääk 19 629,74 eurot, graafikujärgne makse on 93,35 eurot. Lepingu lõpptähtpäevaks on
  6. märts
  7. Eeltoodust nähtuvalt ületavad YY kulud tema tulud. Keerulises olukorras on aidanud majanduslikult püsima jääda ja laenu ning elatist maksta õde LL, kes venda rahaliselt on toetanud.
  8. Kostja on seisukohal, et ka käesoleval juhul tuleb riikliku toetusega arvestada.
  9. Hageja on puudega laps. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud, et ta saab sotsiaaltoetust 80,55 eurot kuus, peretoetust 200 eurot kuus ja et tema keskmine töötasu (käsundusleping) on 808,31 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on üks alaealine laps, kelleks on hageja. Hagiavaldusse märgitust nähtub, et CC sissetulek ühes kuus on üle tuhande euro.
  10. Kostja YY bioloogiliste laste ema NK on invaliid. YY-le ei ole teada, kui suur on täpselt tema invaliidsuspension. Muud sissetulekut NK perekonnal ei ole. Invaliidsuspensionile lisandub kostja poolt makstav elatis ja lastetoetus.
  11. Kostja on seisukohal, et temalt elatise hageja kasuks väljamõistmisel Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud miinimummääras jäävad alaealised LL ja JJ majanduslikult tunduvalt halvemasse olukorda, kui on XX. Lapsevanem peab tegema kõik endast oleneva selleks, et lastele ülalpidamist anda. Kuna hageja esitas tema vastu elatise nõude, lahkus kostja majanduslikel põhjustel töölt YYY. YY püüab, selleks, et lastele ülalpidamist anda, saada endale töökoht kaitseväes.
  12. Kostja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise temalt väljamõistmine on ebaõiglane, kuna hageja elas koos oma ema, poolvenna, ema uue elukaaslase ja elukaaslase lastega kuni detsembrini 2016 kostja elukohas. Kostja hoolitses sageli laste eest, kui CC ja MM olid mandril tööl.
  13. Hageja on väitnud, et kostja on võõrandanud talle kuulunud kinnisvara ja sõiduauto Saab registrinumbriga XXXXXX pärast elatisehagi esitamist tema vastu õde LL-le. Kostja märgib, et tegelikkuses võõrandas ta nii korteriomandi kui kinnistu mõttelised osad oma õele
  14. aprillil 2017 Kuressaare notar GP poolt tõestatud lepingutega. Sõiduauto võõrandas ta
  15. aprillil
  16. Hagiavalduse esitas hageja kohtule
  17. aprillil
  18. Kostja sai tema vastu elatise hagi esitamisest teada e-toimikust nähtuvalt
  19. aprillil
  20. Kostja võõrandas temale kuulunud vara pärast töölt ja koolist tervisliku seisundi halvenemise tõttu lahkumist. Kostja on seisukohal, et ta ei ole praeguses olukorras suuteline hooldama ega kandma kulutusi varale ega suudaks säilitada endale elukohta. Esimese astme kohtu otsus 3
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124
  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis YY-lt XX kasuks välja elatise ajavahemiku 01.06.2016 kuni 31.04.
  2. a eest summas 1650 eurot ja elatise alates
  3. maist 2017 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.t kuni 11.01.2022.a., perioodiliste maksetena summas 150 eurot kuus. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda hageja ema CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
  4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja XX-l Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2015.a. otsusega tuvastatud raske puue kestusega kolm aastat, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi liikumisel, juhendamisel. Puue põhjustab lisakulusid abivahenditele, transpordile, igapäevatoimingutes abistajatele Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud, et ta saab (X) sotsiaaltoetust 80,55 eurot kuus (raske puue), peretoetust 200 eurot kuus ja et tema keskmine töötasu (käsundusleping) on 808,31 eurot kuus. Kohtuistungil hageja väitis, et tema sissetulek on võrreldes hagi esitamise seisuga vähenenud, kuna alates augustist 2017 ei maksta talle enam käsunduslepingu alusel tasu KKK-st ja tema töötasuks on nüüd 450 € kuus OÜ-st R. Seega on tema sissetulekuks ühes kuus 650 eurot, millele lisandub X puudest tingitud sotsiaaltoetus 80,55 eurot.
  5. Hageja seaduslikul esindajal on üks alaealine laps, kelleks on hageja ja kaks täisealist last MM ja KK .
  6. Hageja ei ole tõendanud enda poolt väidetut, et tema ema CC ülalpidamisel on peale hageja veel kaks last. Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, et hageja emal on elukaaslane, kes kasvatab kahte alaealist last.
  7. Kostja YY on käesoleval ajal töötu ja Eesti Töötukassast talle makstav töötutoetus on ühes kuus 116,64 eurot alates 12.05.2017 - 13.10.2017 .
  8. Swedbank AS 24.04.2017 tõendi kohaselt on YY-l 24.04.2017 seisuga Swedbank AS järgmised kohustused: 1) kodukapitali laen nr 08-037973, laenujääk 10 345,98 eurot ja igakuine graafikujärgne makse on 138,41 eurot. Lepingu lõppkuupäev on
  9. märts 2024; 2) kodulaen, leping nr 06-041809, laenujääk 19 629,74 eurot, graafikujärgne makse on 93,35 eurot. Lepingu lõpptähtpäevaks on
  10. märts
  12. Asja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et lisaks hagejale on kostja YY-l ühisest kooselust NK-ga veel kaks alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud JJ ja XX.XX.XXXX sündinud LL, kes elavad koos emaga Tallinnas ning kellele kostja maksab kokkuleppel elatist 300 eurot kuus. Lisaks kokkulepitud elatise maksmisele kannab kostja võimaluse korral ka lastele taskuraha 10-20 eurot.
  13. Sotsiaalkindlustusameti 13.09.2017 tõendi kohaselt on NK-l tuvastatud keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi ning puude raskusastme kestus on määratud ajavahemikul 1.05.2017 kuni 6.03.
  14. NK-le makstakse puudega tööealise inimese toetust 41.17 eurot kuus ja peretoetusi 519.18 eurot kuus.
  15. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse vähendada elatist alla alammäära. Kostjal on lisaks lapsendatud hagejale veel kaks bioloogilist last, kes osutuksid hageja kasuks elatise miinimummääras väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.
  16. Kohus leiab, et antud juhul tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka asjaoluga, et hageja saab riiklikku toetust, mis peab katma hageja terviseprobleemidest tingitud lisakulud abivahenditele, transpordile ja igapäevatoimingutes abistajale. 4
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124
  1. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuuline elatis summas 150 eurot, so samas suuruses, mis kostja maksab oma kahele teisele alaealisele lapsele.
  2. Hageja on väitnud, et kostja on võõrandanud talle kuulunud kinnisvara ja sõiduauto enda õele LL-le pärast elatisehagi esitamist tema vastu sooviga hoiduda kõrvale elatise maksmisest. Kohus leiab, et hageja eksib. Asjas esitatud kinnistusregistri väljavõtetest nähtuvalt on korteriomand ning kinnistu mõttelised osad võõrandatud 12.04.2017; sõidukid 10.
  4. Hagiavaldus on kohtule esitatud 18.04.2017 ja menetlusse võetud 20.04.
  5. Kostja sai tema vastu elatise hagi esitamisest teada e-toimikust nähtuvalt 24.04.
  6. a.
  7. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et temalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine on ebaõiglane, kuna hageja elas koos oma ema, poolvenna, ema uue elukaaslase ja elukaaslase lastega kuni detsembrini 2016 kostja elukohas ning et kostja hoolitses sageli laste eest, kui hageja ema ja tema elukaaslane olid mandril tööl.
  8. Kohus on seisukohal, et olukord, kui isa (kostja) lubab lapsel (hagejal) oma elukohas ajutiselt viibida, ei ole käsitletav piisava ülalpidamise andmisena. Seda enam, et hageja esitatud tõenditest nähtuvalt perioodil, mil hageja elas kostjale kuuluval kinnisasjal, tasus elamu kasutamisega seotud elektriarved hageja ema CC. Samuti ei tõenda sissekirjutus hageja alalist eluaset ega väidet, et kostja on andnud hagejale vahetut ülalpidamist.
  9. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega tõendatud kostja vastuväide, et ta on andnud hagejale vahetult piisavalt ülalpidamist. Seega puudub õiguslik alus hageja tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik mh ka tagasiulatuvat elatist maksta 2017.a kevadel võõrandatud varast saadud rahaliste vahendite arvel ja jätab seetõttu rahuldamata ka kostja kohtuistungil esitatud taotluse tagasiulatuva elatise ajatamiseks. Apellatsioonkaebus
  10. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.10.
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6124 osas, millega kohus vähendas elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära ja jättis lepingulise esindaja sõidukulud osaliselt kostjalt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus ja hagiavaldus rahuldada ning mõista välja YY’ult XX’u kasuks elatis 01.06.2016 kuni 31.04.
  12. a eest ühekordse maksena summas 2425 eurot, mõista välja YY’ult XX’u kasuks alates
  13. maist 2017 kuni XX’u täisealiseks saamiseni, see tähendab
  14. jaanuarini
  15. a, elatis perioodiliste maksetena summas 235 eurot kuus, aga mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 esimeses lõikes sätestatud määr. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hageja ema CC’u arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus YY kanda. Välja mõista YY-lt XX kasuks maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud summas 1725,60 eurot (koos käibemaksuga). Mõista välja ja määrata kindlaks YY-lt XX kasuks ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulud.
  16. Maakohus leidis, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks last, kes osutuksid hageja kasuks elatise miinimummääras väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja (otsus, lk 7). Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada faktilisi asjaolusid, et võrrelda laste 5
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 majanduslikku kindlustatust. Maakohus ei ole tuvastanud, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada.
  1. Apellandi hinnangul tuleb PKS § 102 lg 2 kohaldamisel arvestada, et hagejal on diagnoositud raske puue, mille tõttu vajab hageja eluliselt usutavalt suuremat hoolitsust kui terve laps. Vähem oluline ei ole kostja käitumine, kui lapse isa võõrandas kogu enda vallas- ja kinnisvara, maksmata seejuures hagejale vähimalgi määral elatist. Samuti tuleb apellandi hinnangul arvestada tõigaga, et kostja ütles töölepingu omal soovil üles, millest tulenevalt ta loobus vabatahtlikult sissetulekust. Seejuures on kostja täies ulatuses töövõimeline, seega saab eeldada, et lapse isa on võimeline tagama endale piisava sissetuleku, et tagada hagejale elatist vähemalt miinimummäära ulatuses. Eeltoodust tuleneb, et antud juhul välistab PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamise mh lapse tervislik seisund ja lapse isa käitumine.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult hageja lepingulise esindaja sõidukulu menetluskuluna kindlaks määramata. Hageja selgitas, et tema lepingulise esindaja tegutsemiskoht asub Tartus, kuid istungimenetlus on toimunud Kuressaares asuvas kohtumajas. Seega on eluliselt usutav, et hageja lepingulisel esindajal tekkisid kulud seoses istungile ilmumisega. Menetlusosalise sõidukulu on samuti menetluskulu TsMS § 144 p 2 kohaselt. Seega on hagejal õigus sõidukulude hüvitamist taotleda. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.2015 otsusega kehtestatud tasude ja kulude korra punkt 54 sätestab, et punktis 52 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot (+km) iga läbitud kilomeetri kohta. Hageja leiab, et analoogia korras on võimalik kasutada ka antud juhul seesugust arvestust, kuna sõidukulud on eelduslikult sarnased, sõltumata asjaolust, kas esindajaks on advokaat või isik, kes ei ole Advokatuuri liige. Kaardiserveri Google Maps kohaselt on Tartu ja Kuressaare edasi-tagasi marsruudi teepikkus ligikaudu 660 km. Seega on hagejal tekkinud kohustus hüvitada sõidukulu 660 km eest koos käibemaksuga summas 237,60 eurot (660 * 0,3 * 1,2). Eelnevale lisandub praamipiletitega seotud kulu summas 22,80 eurot (summa koos km-ga). Seega on sõidukulud istungile kokku 260,40 eurot (koos km-ga). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõidukulu 36 eurot. Kohus põhjendas vähendamist sellega, et ei ole teada, kas hageja esindaja tuli Kuressaare kohtumajja sõiduautoga ning määras sõidukulu suuruseks bussipiletite maksumuse 36 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Vastustaja vaidles apellandi apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mille maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata elatise võlgnevuse katteks 550 eurot ja igakuise elatise 50 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista nimetatud summad kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  5. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (edaspidi miinimumelatis). Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele 6
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna maakohus mõistis kostjalt välja miinimummäärast väiksema elatise, tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurus ning kostja võimalused hageja vajaduste katteks nõutud elatist tasuda.
  1. Käesolevast asjast nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis 2016.a oli 430 eurot ja 2017.a oli 470 eurot, kuigi hagiavalduses on hageja esile toonud, et tema ülalpidamiskulude tasumiseks kulub 447 eurot (tlk 3). Menetluse jooksul on hageja väitnud, et seoses puuetega on tema kulud suuremad, kui ilma puueteta lastel, kuid ei ole konkreetselt esile toonud, et tema ülalpidamiskulud ületaksid hagiavalduses märgitud summat. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited selle kohta, et hageja kulud on puuetest tulenevalt suuremad, ei anna alust asuda seisukohale, et need ületavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et kostja kohustus on ülal pidada 3 alaealist last ning selles osas poolte vahel vaidlus puudub.
  3. Arvestades sellega, et kostjal on kolme lapse ülalpidamise kohustus, tuli maakohtul tuvastada kostja võimalused neile elatist tasuda. Maakohus on viidanud õigesti Riigikohtu seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel, tuli maakohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei tuvastanud kostja varalist seisundit vajaliku põhjalikkusega. Maakohtu otsuse põhjendustest võib aru saada nii, et ta luges kostja sissetuleku suuruseks töötutoetuse 116,64 eurot kuus, kuid kuna kostja tasub oma sissetulekust kahele teisele lapsele 150 eurot elatist igakuiselt, st kokku 300 eurot, on põhjendatud ka hageja kasuks välja mõista elatis 150 eurot. Samas on kohus jätnud välja selgitamata, kuidas on kostjal, arvestades töötutoetuse suurust, võimalik oma teistele lastele tasuda elatist kokku 300 eurot.
  4. Ringkonnakohus nõudis välja kostja pangakontode väljavõtted ning neist nähtub, et ajavahemikul 01.06.2016, st hageja poolt elatise nõudmise algusest kuni maakohtu otsuse tegemiseni 20.10.2017 on kostja kontoväljavõtte järgi AS-is Swedbank tema sissetulek olnud kokku 4 560 eurot. Siiski ei saa nimetatud sissetuleku suurust suurel määral arvestada, sest enamus kontole laekunud summadest on kostja teinud oma teiselt, AS SEB Pank asuval pangakontolt. Siiski nähtub, et 2017.a aprillis, mais juunis, juulis, augustis on kostjale tehtud kolmanda isiku poolt ülekandeid 200 eurot igakuiselt selgitusega „üür“. Väiksemaid mitteregulaarseid makseid erinevates 7
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 summades on teinud ka kolmandad isikud, selgitusega laenu katteks, kokkuleppel jne. Neid laekumisi saab ringkonnakohtu arvates käsitleda kostja sissetulekuna. AS-is SEB Pank asuva kostja konto väljavõtte kohaselt on ajavahemikul 01.06.2016-20.10.2017 kostja sissetuleku suuruseks olnud 15 279,30 eurot. Jagatuna nimetatud summa kuude arvuga on kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks olnud igakuiselt ~900 eurot. Arvestades ka AS Swedbank kontole tehtud ülekandeid selgitusega „laenu katteks, üür, kokkulepe“, lisandub igakuisele sissetulekule ~130 eurot. Seega oli kostja keskmiseks sissetulekuks elatise nõude perioodil 1000-1100 eurot.
  1. Nimetatud sissetulekult kolmele lapsele miinimummääras elatise maksmise korral ei ole kostjal võimalik ringkonnakohtu arvates samaväärselt lastega ennast ülal pidada. Siiski tuleb käesoleval juhul elatise suuruse määramisel võtta arvesse kostjale kuuluvat vara. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata sellega, et kostja võõrandas vahetult enne hagiavalduse kohtusse esitamist oma väärtusliku vallasvara (sõidukid) ja kinnisasjad. Vähemalt ei tulene maakohtu otsusest, et maakohus vara võõrandamisega arvestas. Maakohus ei selgitanud välja, kas ja millises ulatuses sai kostja vara võõrandamisest hüve.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt võõrandas kostja
  3. aprillil
  4. a temale kuuluva kinnisasja kaasomandi osa (aadressil XXX) oma õele LL-le. Lisaks on kostja võõrandanud 7,6 hektari suuruse kinnistu (aadressil PPP) kaasomandi osa samuti LLle. Vastav kanne on tehtud kinnistusraamatusse
  5. aprillil
  6. a. Ringkonnakohtu nõudmise peale esitas kostja kinnisasjade võõrandamislepingud ja neist nähtub, et kinnisasjade kaasomandi osad võõrandas kostja kinkena. Asjas puudub vaidlus, et kingisaajaks oli kostja õde. Kostja võõrandas temale kuulunud sõiduki Saab registrinumbriga XXXXXX oma õele LL-le 400 euro eest (tlk 69, 102), registreerimistunnistus väljastati 17.04.
  7. 10.04.2017 müüs kostja sõiduki Ford Cargo0811 600 euro eest (tlk 101), Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli nimetatud sõiduk kostja omandis 21.02.2017 kuni 18.04.2017 (tlk 103).
  8. Käesolevas asjas tuleb asuda seisukohale, et kostjale kuulub vara kinkena üleantud kinnisasjade väärtuses, sest kostjal on võimalik kinkelepingutest taganeda VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 2 alusel. VÕS § 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 2 järgi kinkija võib lepingust taganeda, kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellisesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha. Käesolevas asjas väidabki kostja, et ta ei saa seaduses sätestatud miimimummääras kostjale elatist tasuda, kuna tal puuduvad selleks majanduslikud võimalused.
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kostja esitatud põhjendused kingete tegemiseks ei välista kinkena üleantu tagasinõudmist. Kostja väitis maakohtus, et tegi kinked õe kasuks seetõttu, et tema tervis halvenes ja ta leidis, et ei saa kinnistute haldamisega hakkama mh majanduslikel põhjustel. Tervislikule olukorrale viidates põhjendas kostja ka seda, et ta tuli 2017.a kevadel omal soovil ära töölt YYY. Arvestades maakohtule esitatud tõendeid tuvastas maakohus, et kostja lahkus kiirabist töölt ning registreeris end töötuna. Samas nähtub ringkonnakohtu poolt väljanõutud kostja AS-is Swedbank kontoväljavõttest, et 2017.a augustis ja septembris on kostja saanud jälle töötasu YYY. Seega on kostja mõnekuise vahega asunud jälle tööle endise tööandja juurde. Samuti 8
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 nähtub, et kostja on jätkanud AS Swedbank kontolt kodulaenumaksete tasumist, kuigi korteriomandi osa kinkis ta õele. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus neid asjaolusid arvestades, et kostja põhjendused kingete tegemiseks, et ta ei suuda oma majandusliku ja tervisliku seisukorra tõttu kinnisasju hallata, ei ole põhjendatud.
  1. Maakohtus tugines kostja elatise vähendamise põhjendamisel ka oma halvale tervislikule seisundile. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esiletoodu viitab sellele, et ilmselt võib kostjal olla piiratud tasuvama töö leidmine. Samas, arvestades kostja kontoväljavõtetes nähtuvat, tuleb asuda seisukohale, et kostja tervislik seisund ei ole takistanud tal saada igakuist sissetulekut 1000-1100 eurot.
  2. Ringkonnakohtule esitas kostja täiendavaid tõendeid. Arvestades maakohtu otsuse tegemise aega on peale maakohtu otsust väljastatud kostjale tõend (ambulatoorne epikriis 07.11.2017), millest nähtuvalt on kostjal diagnoositud kaela lülivaheketta haigusseisund müelopaatiaga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloo nr 1761378 järgi viibis kostja 28.11.2017 ravil neurokirurgia osakonnas diagnoosiga kaela lülivaheketta haigusseisund müelopaatiaga ning 29.11.2017 teostati tal kaeladiski eemaldamine eesmisel meetodil. Nende tõenditega soovis kostja tõendada, et maakohtu menetluse ajal ei võimaldanud kostja tervislik seisund tal töötada. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nagu varasemalt viidatud, sai kostja 2017.a augustis ja septembris töötasu YYY. See asjaolu lükkab ümber kostja väited, et maakohtu menetluse ajal ta töötada ei saanud. Ringkonnakohus osutab veel sellele, et elatise vaidluses omab tähtsust elatist kohustatud isiku sissetuleku suurus ja varanduslik olukord, mitte ainuüksi võimalik töötasu suurus.
  3. 20.01.2018 esitas kostja täiendavad tõendid. Neist tõenditest nähtuvalt on kostjal tuvastatud 25.01.2018 keskmine puue. Kuidas nimetatud asjaolu mõjutab elatise edasist tasumist, esile toodud ei ole.
  4. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leiab, arvestades järgmisi asjaolusid: kostjal tuleb elatist tasuda kolmele lapsele ning tal tuleb ka ennast ülal pidada, kostja varanduslikku olukorda (mh seda, et tal on võimalus kinkena üleantu tagasi nõuda ja vara müüa mõistliku tasu eest), kostja kohustust tasuda märkimisväärne summa elatise võlgnevuse eest (kostja apellatsioonkaebust ei esitanud) ning kostja tervislikku olukorda, et põhjendatud on kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot elatist igakuiselt ning samas summas arvestada igakuise tagasiulatuva elatise tasumise kohustusega.
  5. Apellatsioonimenetluses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus ei võrrelnud kostja laste majanduslikku kindlustatust. Kuigi konkreetset seisukohta maakohus kostja erinevate laste kindlustatusele pole esitanud, on maakohus siiski viidanud kostja teiste laste ema sissetulekut puudutavale tõendile (tlk 110). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui eeldada hageja väidete õigsust selle kohta, et tema ema sissetulek vähenes maakohtu menetluse jooksul 450 euroni kuus, ei saa asuda seisukohale, et kostja teiste laste ema sissetulek ~550 eurot kuus võimaldaks kostja teisi lapsi paremini ülal pidada. Hageja ei ole asjas väitnud, et kostja teiste laste ema majanduslik olukord võimaldab lapsi ülal pidada ka kostja eest.
  6. Käesolevas asjas rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuid menetluskulud jättis kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, 9
(10)Tsiviilasi nr: 2-17-6124 et esineb alus, võrreldes maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurusega, elatis välja mõista suuremas ulatuses. Seega puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
  1. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja lepingulise esindaja sõidukulu Tartust Kuressaarde istungile suures osas välja mõistmata. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Ringkonnakohus osutab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kuid ka sellise otsustuse tegemisel, kas ja millises ulatuses on kostjal kohustus tasuda hageja lepingulise esindaja otsesed sõidukulud, tuleb eelnevalt hinnata tehtud kulud põhjendatuks ja mõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja mõistlikuks menetluskuluks ei ole lepingulise esindaja sõidukulud 660 km läbimise eest olukorras, kus hageja on endale vabatahtlikult valinud esindaja, kelle tegevuskoht poolte elukohast umbes 300 km kaugusel (hageja väidab, et TartuKuressaare teepikkus on 330 km). Hagejal on õigus valida endale ükskõik millise tegevuskohaga esindaja, kuid see ei tähenda, et vastaspool peaks kõik hageja esindaja kulud ka hüvitama. Seega puudub alus kostjalt hageja kasuks täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks.
  2. Kostja esitas apellatsioonimenetluses taotluse täiendavate tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide juurde tuleb võtta tõendid, mida ei olnud võimalik maakohtus esitada, kuna need oli koostatud hiljem. Ülejäänud tõendite vastuvõtmiseks puudub alus. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta neid tõendeid maakohtus ei esitanud. Seega tuleb asja materjalide juurde võtta tõendid: ambulatoorne epikriis visiidil 07.11.2017, väljavõte haigusloost nr 1761378 ja Sotsiaalkindlustusameti 25.01.2018 otsused (2 tk). Keelduda tuleb järgmiste tõendite: ambulatoorsed epikriisid visiitidel 06.12.2016 ja 04.07.2017 ning AA sünnitunnistus vastu võtmisest. Menetluskulude jaotus
  3. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades asja olemust, vaidluse asjaolusid ja apellatsioonkaebusega rahuldatud ja rahuldamata osades suurust, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu Ande Tänav kohtunik kohtunik kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.